1-12-637/19 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-637

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-637 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 10. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu J.N-i (J.N) kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.N-i kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt J.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista J.N-ilt menetluskulud,

s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. 4. J.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.N 1-12-

637 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

- 2 - Asjaolud Tartu Maakohtu 10.10.2012 määrusega jäeti J.N temale Tartu Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

J.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust J.N-ile Tartu Maakohtu 08.12.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 07.03.2012 ja lõpp 18.03.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et J.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

J.N on ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

Maakohus pidas positiivseks, et J.N on analüüsinud oma varasema väärkäitumise

põhjuseid, tal on tekkinud motivatsioon oma senise elustiili muutmiseks ning ta on seadnud endale tulevikuks ka positiivsed eesmärgid. J.N on vabanedes olemas elukoht vanemate juures. Samuti on tal lähedased, kes on teda valmis toetama. J.N on saanud aru enda XXXX ja peab vajalikuks seda muuta.

Samas arvestas maakohus, et J.N-i on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud kahel korral ka tingimisi katseajaga ja kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata ja kahel korral on vangistust ka üldkasuliku tööga asendatud. Sellest hoolimata on J.N aga oma

õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud ja on katseaegade jooksul pannud toime uusi

kuritegusid. Käesoleva vangistuse ajal on J.N 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei ole oma käitumist piisaval määral muutnud ka vangistuse ajal ja on jätkanud

temale kehtestatud reeglite rikkumist. Seega puudub kohtul piisav veendumus, et karistuse

eesmärgid oleksid J.N-i puhul käesolevaks ajaks täidetud ja ta oleks võimeline elama

edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt ja täitma kriminaalhoolduse kohustusi. Praeguseks ärakantud lühiajaline karistusaeg ei ole ilmselgelt mõjutanud J.N-i piisavalt kui seda ei

ole suutnud teha varasem esmane vangistus ja eelnevad kriminaalhooldusega seotud karistused.

Materjalide põhjal järeldas maakohus, et J.N-i senised kuriteod on peamiselt seotud majandusliku stabiilsuse puudumise ja alkoholi kuritarvitamisega. Jätkuva kuriteoriskina tuleb

arvestada ka J.N töökoha puudumist. Kuigi tasumata rahalised nõuded tal vangla andmetel puuduvad, tal on vabastusfondis üle XXX euro ning ta ise soovib tööle asuda, leidis kohus, et nimetatud asjaolud ei maanda siiski vastavat riskitegurit piisaval määral. Kuigi J.N on vabaduses olemas kindel elukoht oma vanemate juures ja nende toetus,

nähtub materjalides viiteid sellele, et ka J.N-i vanematel võib olla probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis võib omakorda avaldada J.N-ile negatiivset mõju. Riskitegurit võib suurendada ka see, kui J.N jätkab suhtlemist varasema alkoholi tarvitava ja kriminaalse taustaga tutvusringkonnaga. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse J.N-i kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning J.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Kaitsja arvates ei pööranud maakohus piisavalt tähelepanuta J.N-i kohta esitatud

positiivsetele näitajatele. J.N on analüüsinud oma varasemat väärkäitumist ja selle

- 3 - põhjuseid, tal on tekkinud motivatsioon oma senise elustiili muutmiseks ning ta on seadnud endale tulevikuks positiivsed eesmärgid. J.N on olemas vabanedes kindel elukoht oma vanemate juures XXX .

J.N-i puhul on märkimisväärne, et tal puuduvad tasumata rahalised nõuded. Tal on vabanemisfondis XXX eurot, millega ta saaks vabanemise korral toime tulla kuni töökoha

leidmiseni. Samuti on kriminaalhooldaja märkinud, et vanemad oleksid nõus J.N-i ennetähtaegse vanglast vabanemise korral materiaalselt toetama. Kaitsja rõhutab, et vanemate juurde elama asumise korral ei tule J.N hakata tasuma üüri ning ta saab vanematele abiks olla. J.N on valmis vabanemise korral koheselt asuma töökoha otsingutele, milles

teda saab aidata kriminaalhooldaja. Kohus on jätnud J.N-i kohtus antud selgitused tähelepanuta.

Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et Tartu Vanglast antud iseloomustusest nähtuvalt

J.N suudab käesolevalt analüüsida ja selgitada seoseid toimepandud kuritegude ning

alkoholi tarvitamise vahel. Käesoleval ajal on ta õppinud analüüsima oma senist käitumist,

püstitanud tulevikueesmärgid ning on motiveeritud muutma oma senist elustiili. Kaitsja on seisukohal, et kuna J.N avaldas kohtus, et vabanemisel on ta nõus XXXX tekkimisel abi otsima eriala spetsialistidelt, siis tulnuks arvestada probleemide teadvustamist, analüüsivõimet ja ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja märgib, et J.N on täitnud Tartu Vangla poolt koostatud individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused.

Kaitsja märgib, et J.N-ile on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik panna lisakohustused. Temale on teada, et vabanemise korral nii kontrollnõuete kui ka lisakohustuste täitmatajätmine toob kindlasti kaasa karistuse kandmisele tagasisuunamise.

Kohus on jätnud arvestamata, et J.N-i ennetähtaegse vabastamise korral on temale määratav katseaeg pikem kui karistuse täielik ärakandmise aeg. Kaitsja leiab, et vangistusest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine on J.N-i puhul otstarbekas. Tartu Vangla toetab

J.N-i ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja märgib, et J.N-i kehtivad distsiplinaarkaristused ei välista tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Maakohus on J.N-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et J.N on vabanedes

olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas leiab ringkonnakohus, et elukoht ning

toetavad sugulased ei ole varasemalt motiveerinud J.N-i kuritegude toimepanemisest hoiduma.

Samuti peab ringkonnakohus positiivseks, et J.N on analüüsinud kuritegude toimepanemise põhjuseid, tal on tekkinud motivatsioon oma senise elustiili muutmiseks ning

ta täidab talle määratud individuaalset täitmiskava. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab J.N veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus.

- 4 - Sellele vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et J.N on varasemalt oma käitumise ja

suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on 6 korda kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ja varguste toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Samuti on

teda 22 korda karistatud väärteokorras, muuhulgas liiklusseaduse ja alkoholiseaduse rikkumiste eest. Seega leiab ringkonnakohus, et J.N-ile mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud – mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kaitsja leiab määruskaebuses, et J.N soovib oma elustiili muuta ning kriminaalhooldus

on võimalus motiveerida teda edaspidi elama seadusekuulekat elu. Samas nähtub

kriminaalhooldaja arvamusest, et J.N-i on minevikus korduvalt määratud

kriminaalhooldusele, kuid ta on mitu korda pannud kriminaalhooldusel toime uue kuriteo.

Sellest järeldab kohtukolleegium, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda J.N-ile soovitud mõju ja seega ei teki kohtul ka veendumust, et seekord suudab J.N katseaega positiivselt läbida.

Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on kõik J.N-i kuriteod toime

pandud alkoholijoobes, seega suurendab alkoholi tarvitamine J.N-i puhul uute

kuritegude toimepanemise riski. Iseloomustuse kohaselt on J.N motiveeritud läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning mõistab seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegude

toimepanemise vahel. Sellest tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et J.N on

vajalik vangistuses kinnistada positiivseid nihkeid oma elus ja oma sõltuvusprobleemidega jätkuvalt tegeleda, et viia uute kuritegude toimepanemise risk minimaalsele tasemele. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks

eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. J.N on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega pole J.N isegi range järelevalve tingimustes suutnud järgida kehtivaid norme.

Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele

allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et

eelnevad karistused on nende suhtes eesmärgi täitnud. J.N-i suhtes, keda on mitmeid

kordi karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras ning kes on kuritegusid toime pannud

katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused

paremuse suunas. Selleks, et J.N-i tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus,

kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on

võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid.

Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

J.N peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on adv A. Saare

kaitsjatasu 96 eurot maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest apellatsioonimenetluses.

Mati Kartau Paavo Randma Maarika Kuusk