4-12-3337/4 · 4-12-3337/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 29. oktoobril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg

Lodeikin´i 28.06.2012 otsuse väärteoasjas nr. 2373,12,003409 osaliselt tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik

T.Z, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: T.Z,

kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

T.Z-i kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 28.06.2012 otsus väärteoasjas nr. 2373,12,003409 osas, mis puudutab T.Z `ile Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 500. EUR-i, teha uus otsus ning määrata T.Z `ile Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400. EUR-i, muus osas jätta

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 28.06.2012 otsus väärteoasjas nr. 2373,12,003409 muutmata.

Kohaldades KarS § 66 sätteid kuulub rahatrahv summas 400 eurot tasumisele kaheksas osas

igakuiselt summas 50 eurot ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele

10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220125178030.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasi nr.4-12-3337

2

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i

28.06.2012.a. väärteoasjas nr. 2373,12,003409 tehtud otsusega tuvastati, et 02.06.2012.a kell

22:53 juhtis T.Z Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee 27.km, Keila vallas,

Harju maakonnas, mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 95+/-3 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h võrra. Rikkudes Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 nõudeid ning pannes toime Liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et

menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut ning taotleb leebemat karistust.

Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 2 sätete kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel

teel 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätete kohaselt karistatakse

mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 – 60 kilomeetrit tunnis

rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 punkt 2 alusel võib kohus või kohtuväline

menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRSS-11/00119) ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega)

Stalker II MDR nr AS005597. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kiirusmõõturi lugem 95 km/h. Lubatud

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-3 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 42 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat.

Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199

lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ 2.peatükis. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend

oli taadeldud ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on järgitud mõõtmisel

mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.Z juhtis 02.06.2012.a kella 22:53 ajal Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus Tallinn – Rannamõisa –

3 Kloogaranna tee 27.km mootorsõidukit Jaguar X-Type reg.märk xxx asulasisesel teel kiirusega 95+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 42 km/h võrra. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuid arvestab

ka asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult

toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku

väärteoga - lubatud sõidukiirust ületades juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (3 kehtivat karistust, sh 2 lubatud sõidukiiruse ületamise eest), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda

mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist.

Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest

üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole

menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

Menetlusalune isik taotleb seoses perekonna raske majandusliku olukorraga võimaldada

rahatrahvi tasumist ositi - taotlus rahuldatud. Tulenevalt eeltoodust kohtuväline menetleja võimaldab määratud rahatrahvi tasuda ositi.

Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg. 1 määras kohtuväline menetleja karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500.00 EUR ning KarS

§ 50 lg.1 p.2 alusel ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

KAEBUSE SISU

T.Z esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub osaliselt tühistada Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 28.06.2012 otsuse väärteoasjas nr. 2373,12,003409.

Leiab, et kohtuväline menetleja ei ole piisavalt arvestanud vastulauses esitatud ütlusi. Palub arvestada karistuse määramisel, et oli just Eestisse tagasi kolimas, töötu, tudeng ning alla kolme aastase lapse isa. On valmis kandma karistust, kuid lisaks palub arvestada asjaoluga, et auto ei

olnud ideaalses korras. Transportis auto remonti ning ülevaatusele. Auto oli renditud. Lubade

äravõtmine kolmeks kuuks vähendab oluliselt tema töölesaamise võimalusi. Lisaks ei ole põhjendatud karm rahaline karistus, kus on tasumine ositi, ent väga lühikeseks ajaks.

Andis kohtuvälisele menetlejale mõista, et adus ja adub ka praegu õigusrikkumise tõsidust ning

kahetseb oma tegu. Kohtuväline menetleja ei ole vastulauses esitatud asjaoludega arvestanud ning määranud karmi karistuse. Palub leevendada karistust.

4 Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: