1-11-4083/37 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4083 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoobri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.B (J.B) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 1. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.B määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 01.10.2012 määrusega jäeti J.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

J.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.10.2011 otsusega KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2011 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o J.B süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 ning KarS § 65 lg 2

alusel liitkaristuse mõistmise osas. J.B mõisteti süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi õigeks. Süüdistatavale KarS § 121 järgi mõistetud karistus 3 kuud vangistust jäeti muutmata ning seda vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o kestuseni 2 kuud. KarS § 65 lg 2

alusel liideti mõistetud karistusele 28.08.2009 kohtuotsusega mõistetud ning ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

J.B karistuse kandmise algus on 14.02.2012 ja lõpp 14.04.2013. Tingimisi

ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 14.09.2012.

2

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning

arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leidis, et J.B tuleb jätta tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

Maakohus tuvastas, et J.B on viis korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on

teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani

toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud kehalise

väärkohtlemise eest. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Eelnevast järeldas maakohus, et mittevabaduskaotuslik karistus ja kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda isikule piisavat mõju. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt.

Arvestades J.B poolt toime pandud kuritegude asjaolusid (korduvad II astme

liikluskuriteod – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, viimane isikuvastane kuritegu –

kehaline väärkohtlemine), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve

all olles (kahel katseajal uued kuriteod, korduvad väärteod) ja süüdimõistetu võimalusi

vabaduses (töökoha puudumine), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb

vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. J.B oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki panna isikut uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega ei osuta kriminaalhooldus J.B-le piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna.

J.B karistusaeg lõpeb 14.04.2012, ärakandmiseks on veel üle poole aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest

kriminaalkorras, väärteokorras AS § 70 alusel) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha

omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üles tema varasemat ilmset kriminaalset tausta.

J.B puhul pidas maakohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.B, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

J.B väidab, et aastaid tagasi oli tal tõesti alkoholiga probleeme, kuid enam mitte. Katseajal toime pandud kehalise väärkohtlemise osas märgib ta, et ei löönud kannatanut, vaid tõukas teda ja oli kaine. Samas ei otsi J.B oma tegudele õigustust, tunnistades, et on

paljudes asjades süüdi. Ta märgib, et vanglas viibides on ta käitunud seaduskuulekalt ja

distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta võtab osa sotsiaalprogrammist XXXX. J.B on vanglas viibides teinud kõik, et varem välja saada. Tal on elukaaslane ja XXXX alaealist last,

kes teda vajavad. J.B soovib vabaneda, et perele majanduslikult toeks olla. Vabanemisel asuks ta tööle T XXXX XXXX, kus on ka varem töötanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

3

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

3. määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust Ringkonnakohus leiab, et J.B maakohtu määruse tühistamiseks ja tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. J.B on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud. Seejuures on ta kolmel korral

viibinud kriminaalhooldusel, millest kahe kestel pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab J.B karistust katseajal toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et kantud karistused ei ole J.B-le vajalikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi nendest ta enda jaoks teinud ei ole. Seetõttu on kaheldav, et ka käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning J.B ei paneks vabanedes enam toime uusi rikkumisi.

4. Ringkonnakohus möönab, et kinnipeetava õiguspärane käitumine vanglas on oluline

tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus, kuid leiab, et ainuüksi nimetatud tingimuse

täitmisest süüdimõistetu vangistusest vabastamiseks ei piisa. Kohtul peab olema tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning kinnipeetav ei pane vabanedes enam uusi kuritegusid toime. Antud juhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei kujunenud ning seda vaatamata asjaolule, et J.B puuduvad distsiplinaarkaristused.

5. poolt uue kuriteo toimepanemise ohtu Ringkonnakohtu hinnangul suurendab J.B asjaolu, et ta ei tunnista alkoholiprobleemi olemasolu. Samas on ta varasemad kuriteod toime pannud just alkoholijoobes. Kuivõrd J.B ise ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, eksisteerib suur tõenäosus, et ta võib vabaduses alkoholi tarvitades panna toime uue kuriteo.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J.B vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et vangla toetab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist – kohus ei ole esitatud arvamusega seotud.

7. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau