1-12-4062/25 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4062 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Alina Koop Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 22. oktoober 2012, Tallinn Kriminaalasi J.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 25. juuli 2012. aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja N.Suvorova Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Liia Piirisalu Süüdistatav

J.D, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 5 päeva, vahistatud 25.07.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaat Eve Jundas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 25. juuli 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-12-4062 J.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi muutmata.

2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroo’le Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ja

menetluses osalemise eest 87,84 eurot (kaheksakümmend seitse eurot ja kaheksakümmend neli senti), sealhulgas käibemaks 14,64 eurot (neliteist eurot ja kuuskümmend neli senti).

2 3. Välja mõista J.D-lt Eesti Vabariigi kasuks 87,84 eurot (kaheksakümmend seitse eurot ja kaheksakümmend neli senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas

10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. J.D süüdistatakse selles, et tema 5.10.2011.a. kella 15.30 paiku varastas Märjamaa

alevis Lemmiku bussipeatuses K P rahakoti, milles oli ID kaart K.P nimele, Swedbanki

deebetkaart, Lukoili kliendikaart, Maxima kliendikaart, Säästukaart, Jats AS kliendikaart, Timeout’i kliendikaart, Viking Club kaart, kodukaart ja sularaha 115 eurot.

16.12.2011.a. kella 11.00 paiku varasta Märjamaa alevis Pärnu mnt.76A Säästumarketi kauplusest kaks pudelit likööri „Vana Tallinn“ kogumaksumusega 14.72 eurot

8.06.2012.a. kella 16.15 ajal varastas Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 asuvast kauplusest Maxima pudeli viina „Hrenoff“ maksumusega 6.09 eurot 14.06.2012.a. kella 19.00 paiku püüdis varastada Märjamaa alevis Pärnu mnt.76A paiknevast Säästumarketist 0,5-liitrist viina „Nemiroff original“ maksumusega 8.05 euro, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu

16.06.2012.a. kella 12.10 ajal varastas Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 asuvast kauplusest

Maxima pudeli viina „Nastoika“ maksumusega 6.59 eurot ja pudeli õlut „Pootsmann“ maksumusega 0.67 eurot

19.06.2012.a. kella 11.10 ajal varasta Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 asuvast kauplusest Maxima pudeli viina „Hrenoff“ maksumusega 6.09 eurot 1.07.2012.a. kella 16.25 ajal varastas Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 paiknevast kauplusest Maxima kaks pudelit viina „Moskovskaja“ koguväärtusega 13.78 eurot

4.07.2012.a. kella 14.05 ajal püüdis varastada Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 paiknevast

kauplusest Maxima pudeli viina „Viru Valge“ maksumusega 4.49 eurot ja pudeli viina

„Torni“ maksumusega 4.85 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

J.D tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.9 järgi kui süstemaatiline vargus, so võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas J.D süüdi KarS § 199 lg.2 p.9 järgi ja karistas vangistusega

6(kuus) kuud.

3 KrMS § 238 lg.2 alusel vähendas karistust 1/3, so 2 kuu võrra ja kandmisele kuuluvaks luges 4(neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvas kahtlustatavana kinnipidamise aja 5 (viis) päeva karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks luges 3 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 28.04.2011.a. otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2(kaks) kuud ja 16 päeva võrra. Liitkaristuseks mõistis 6 (kuus) kuud ja 11 päeva vangistust.

Kohaldas J.D suhtes tõkendina vahi all pidamist, vahistas ta kohtusaalist ja luges karistuse kandmise alguseks 25.07.2012.a.

APELLATSIOON:

3. Kaitsja märgib, et J.D ei tunnista K.P rahakoti koos dokumentide ja 115 euro vargust. Taotleb selles kuriteos õigeksmõistmist.

Kaitsja leiab, et vaidlustatud kuriteo osas puuduvad piisavad tõendid J.D

süüdimõistmiseks. Tunnistajaid ei ole. Temalt äravõetud sularaha oli tal olemas juba enne. Sellekohased ütlused pole kummutatud. Kannatanu rahakoti maha kukkumine ei tõenda raha olemasolu selles ja veelgi vähem raha vargust J.D poolt.

Apellant taotleb karistusmäära lühendamist. J.D on invaliid. Teda on aasta tagasi vigastatud ja tal on vajalik minna haiglaravile ja arvatavalt ka operatsioonile.

Apellant taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsusega K.P raha varguse episoodis süüdistatava õigeksmõistmist ja lühemaajalise karistuse mõistmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4. Süüdistatav toetab kaitsja apellatsiooni.

Asenduskaitsja palub apellatsioon rahuldada ja vaidlustatud episoodis süüdistatav õigeks mõista ning leevendada mõistetud karistust.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei

kuulu. Vaidlustatud episoodis on kohus tõendeid hinnanud ning need on piisavad süüdimõistva otsuse tegemiseks. Mõistetud karistus on väga leebe ja karistuse kergendamise taotlus rahuldamisele kuuluda ei saa.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooniga, ära kuulanud

menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud, kooskõlas seadusega ning apellatsiooni väidete alusel tühistamisele ei kuulu.

5.1. Maakohus on vaidlustatud kuriteo toimepanemise J.D poolt lugenud tõendatuks lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile, asitõendite vaatlusprotokollidele/ t.lk. 2-9, 13-17 18- 21, 22-25/ eelkõige kannatanu K.P ütlustega sellest, et 05.10.2011 sai ta palka 120 eurot. Käis poes, ostis suitsu ja veel midagi ja rahakotti jäi 115 eurot. Lemmiku bussijaamas kohtas Ü.Z

ja R.A. Peale nende bussijaamas kedagi ei olnud. Istudes nende vahel, avas rahakoti kust

paistis sularaha. Talle ootamatult, kas meelega või kogemata, lõi R talle vastu kätt nii, et

rahakott kukkus. R hakkas kohe kotti otsima ja tema samuti. Ü istus pingil edasi. Otsisid kahekesi maas olevate puulehtede vahelt rahakotti, kuid ei leidnud. Otsisid kogu peatuse läbi,

4 kuid kotti ei leidnud. Siis käskis ta teistel taskud ette näidata, mida Rein ka tegi. Seal rahakotti

ei onud. Ü aga taskuid ei näidanud vaid tõusis püsti, võttis ratta ja sõitis minema. Tema käitumine oli kummaline. Ta helistas politseisse.

Läksid peatusest ära poe suunas. Seal oli Ülo koos ühe mehega. Sinna tuli ka politsei, kes

leidis J.D lähedalt maast, rohu seest tema rahakoti, kus olid dokumendid alles, kuid raha oli kadunud/ t.lk.10-11, 12 /.

Tunnistaja R.A’i ütlustega sellest, et ta koos J.D ja kannatanuga viibis bussijaamas. Rahakoti kadumise järgselt aitas ta kannatanul seda otsida. Tema näitas oma taskud ette, kuid J.D seda tegemata lahkus. Nemad läksid Ülole järele. Kannatanu kutsus kohale politsei.

Ülo taskutest leiti sularaha. Temale teadaolevalt sai Ülol olla sularaha vaid alla 10 euro.

Tunnistaja oli talle samal päeval varem andnud 10 eurot maasikaviina, mis tema arvates maksab 3 eurot, ostmiseks. Ülo oli selle pudeli ka ostnud. Ülejäänud raha ei tagastanud/ t.lk. 26-27, 28-29/. Tunnistaja V.T ütlustega sellest, et oli Kati kaupluse juures võsas koos J.D-ga. Sinna tuli ka R.A. Tahtsid jooma hakata, kui keegi ütles, et politsei tuleb. Seepeale võttis J.D midagi taskust ja viskas ära. Ta näitas politseile koha, kuhu Ülo midagi viskas ja see osutus

kannatanule kuuluvaks rahakotiks. Ülo tagataskust leiti sularaha, põhiliselt 20 eurosid / t.lk.30/. Tunnistajate A.R ja T.J ütlustega sellest, et vahetult enne politsei tulekut käis J.D poes ja tal oli 20 eurone rahatäht.

Kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud tõendid kogumis annavad piisava aluse lugeda tõendatuks, et K.P vara varguse pani toime süüdistatav ja kaitsja väide, et süüdimõistva otsuse tegemiseks tõendid puuduvad on ekslik.

J.D on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et ta raha saamiseks teeb vihtasid ja müüb, kuid ei oska täpsustada kellele ja millal ta täpselt neid müüs. Tema ütlus oktoobri algusest on üldsõnaline ega lükka ümber ülaltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlusi 05.10.2011 toimunu kohta. Süüdistuses esitatud päeva osas on J.D andnud ütlusi, et oli tugevas joobes ega mäleta süüdistuses esitatud päeval toimunut.

Kohtu poolt vahetult uuritud tunnistajate V.K’i /t.lk. 56-57/ ja A.Fi /t.lk. 58-59/ ütluste kohaselt olid nad kokku puutunud süüdistatavaga seoses vihtade tegemise ja ostu- müügiga 2011 aasta suvel, augustis. Seega nimetatud tunnistajad ei osanud tõendamiseseme asjaolude kohta ütlusi anda.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese

astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul nimetatud aluseid ei esine ja kriminaalasjas kogutud ja kohtu poolt nende kogumis hindamise tulemina on kohus seaduslikult jõudnud järeldusele, et süüdistuses esitatud kuriteo on toime pannud J.D.

Apellandi poolt esitatud asjaolu, et tunnistajad ei näinud otseselt kannatanule kuuluva

rahakoti võtmist J.D poolt, ei tekita süüdistusversiooni osas selliseid kahtlusi, mis

oleksid tõlgendatavad süüdistatava kasuks ja mis annaks aluse õigeksmõistva otsuse tegemiseks.

5

5.2. Apellant on vaidlustanud ka mõistetud karistust ja palunud lühemaajalise vangistuse mõistmist. Kolleegium leiab, et mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab ennekõike

vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi

karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol –

kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kaitsja poolt apellatsioonis viidatud terviseprobleemid olid kohtule teada, ja sisuliselt on

kohus karistuse liigi ja määra küsimuse otsustamisel nimetatud asjaoluga juba arvestanud.

Samuti on kohus õigustatult arvestanud süü suurust, kuritegude hulka ja asjaolu, et kuritegudega tekitatud varaline kahju pole suur. Isiku osas kohus seaduslikult arvestas, et tegemist on varem üle kümne korra kriminaalkorras

karistatud isikuga, kellel on alkoholiprobleeme ja kes pani kuriteod toime asenduskaristuse kandmise ajal. Maakohus on süüdlast karistanud 6 kuulise vangistusega, mis seoses lühimenetlusega kuulus

vähendamisele. Kolleegium leiab, et arvestades karistusmäära on kohus suhtunud

süüdistatavasse väga leebelt ning 8 kuriteo toimepanemise eest temale mõistetud karistuse veelgi lühendamine pole kooskõlas ei KarS § 56 ettenähtuga ega ka kohtupraktikaga.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 25. juuli 2012 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

7. Asenduskaitsja esitas apellatsioonikohtus taotluse õigusabiga seotud kulutuste hüvitamiseks summas 87,84 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja juhatuse 14. juuni 2012 a otsusega muudetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi

Korra/ punktile 16 on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 192 eurot.

Vastavalt esitatud taotlusele on kaitsja märkinud apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise

toiminguteks toimiku materjalidega tutvumise ja kulutatud ajaks pool tundi. Hüvitamisele kuuluvaks summaks 16 eurot. Kohtukolleegium leiab, et selline taotlus on põhjendatud.

Kohtuistungist osavõtu ajaks on kaitsja märkinud pool tundi ja hüvitamisele kuuluvaks summaks 16,00 eurot.

Korra p 18 kehtestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtumenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. Kohtuistung kestis pool tundi. Seega on

selles osas kaitsja taotlus asjakohane ja kooskõlas kohtuistungi protokolliga. Hüvitamisele kuulub 16.00 eurot.

6 Kaitsja on taotlenud õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest tasu maksmist

summas 20,00 eurot, kusjuures on Rapla - Tallinna vahemaaks õigesti märkinud 53 kilomeetrit. Korra p 47 näeb tõepoolest ette õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest tasu maksmist, ning vastavalt advokaadibüroo asukoha kaugusele Tallinnast kohaldub Korra p 47 alap.2 ja taotlus 20,00 euro hüvitamiseks kuulub rahuldamisele.

Korra p 54 alusel hüvitatakse advokaadi sõiduauto kasutamise kulud 0,2 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Võttes aluseks ülaltoodud kilomeetrid, kuulub hüvitamisele taotletu alusel 53x 2x0,2 =21,20 eurot.

Seega kokku kuulub hüvitamisele 16+16+20+21,20= 73,20 eurot, millel lisandub käibemaks 20% , st. 14,64, kokku 87,84 eurot nagu on kaitsja taotluses märkinud.

Apellatsiooni esitas kaitsja.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese

astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jäävad J.D süüdistusasjas määratud kaitsja tasu J.D kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, §185 lg 2, §191 lg 1, §387 lg 1 ja Eesti

Advokatuuri juhatuse 14. juuni 2012 otsusest kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele ja õigusabi kulud kuuluvad hüvitamisele summas 87,84 eurot.

Ivi Kesküla Meelika Aava Sten Lind