1-12-10218/4 · 1-12-10218/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-10218

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

24.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul ringkonnaprokurör Raul Heido kaitsja advokaat Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav L.S, IK: XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud 3

korda, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.oktoobrist 2012.a,

süüdistuses KarS § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

L.S süüdistatakse selles, et tema isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus 02.oktoobril 2012.a kella 15:24 paiku Tartumaal Mäksa vallas XXX asuva korteri köögis lõi oma abikaasale V.A. ühel korral rusikaga paremale poole lõua piirkonda, seejärel liikus köögist välja korteri esikusse, samal ajal sõimas V.A. ja seejärel liikus kiirel sammul kööki

tagasi ning lõi teist korda köögis külmutuskapi juures seisnud V.A. vasakule poole lõua piirkonda, mille tagajärjel V.A. kukkus peaga vastu külmutuskappi ja kaotas teadvuse. Oma tegevusega põhjustas ta V.A. füüsilist valu ja ajuvapustuse.

Sellega pani L.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav L.S-ile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada L.S karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-

03.oktoober 2012.a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui L.S 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 järgi on L.S kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 5 järgi võtab L.S endale kohustuse pöörduda alkoholi sõltuvusest vabanemiseks ravile ja alluda arsti ettekirjutustele.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

L.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub L.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on süüdistatava puhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa

menetluskuludest riigi kanda. L.S on 60% ulatuses töövõimetuspensionär. Seetõttu töötab ta ka osalise koormusega ja tema igakuine sissetulek on kokku 287 eurot. Tal on umbes 2000 euro ulatuses ka tasumata rahalisi nõudeid, mida peab kohtutäitur tema pensionist kinni. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu.

Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava esitatud taotlust on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangitust. L.S

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 02.–03.oktoober L.S 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.S ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte L.S-ile tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus L.S-ile pöörduda alkoholi sõltuvusest vabanemiseks ravile ja alluda arsti ettekirjutustele.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse L.S kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna L.S talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha L.S-ilt kakssada kolmkümmend viis (235) eurot ja kaitsjatasu üheksateist (19) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et

L.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik