4-12-1005/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-12-1005

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (Lõpposa)

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. augustil 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1005 (2402,12,000156) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungisekretär Jana Pelepelina Menetlusalune isik E.I, isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piiri

valveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond, asukoht Rahu 27,

41588 Jõhvi Menetlusaluse isiku/kaebuse esitaja kaitsja Kaspar Lind Advokaadibüroo Casus Tartu mnt 16, 10117 Tallinn Väärteoasi

E.I kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri liiklusj korrakaitsebüroo ärelevalvetalituse

vaneml

22.02.2012.a iikluspolitseinik Heiki Lindus´e üldmenetluse le väärteoasjas otsuse nr 2402,12,000156. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja:

E.I Kaitsja:

Kaspar Lind Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Alvar Ottokar Tunnistaja:

A H Kohtuistungi toimumise aeg 08.08.2012.a. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § ja § 135 lg 2

132 p 2

Rahuldada kaebus osaliselt. E.I

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus´e 22.02.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2402,12,000156 osaliselt ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

2(2)

Lõpetada väärteomenetlus E.I suhtes Teeseaduse § 40´1 lg 1 ning

Liiklusseaduse § 238 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Tunnistada E.I

aristuseks süüdi Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi ning mõista k rahatrahv 25 tra

hviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot.

VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale E.I-le

makstud tasu summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot ja üle kanda määratud summa E.I arveldusarvele.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber . 10220125046298

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 01. .2012.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti

Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus on 22.02.2012.a koostanud nr üldmenetluse otsus väärteoasjas 2402,12,000156 E.I. kohaselt mille kohaselt võeti vastutusele Vastuvõetud otsuse juhtis E.I 27.01.2012 kell 23:25 Narva linnas Ida-Viru maakohas Narva-Mustajõe 1 kmhaagisega JYKI nr xxx l mootorsõidukit , mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi, juhil polnud selle kohta esitada eriluba. Veduki I teljel lubatud 8500 kg, tegelik mass 9872 kg, II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11709 kg. II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11321. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 58717 kg.

Esitamiseks puudus kehtiv autojuhi ametikoolituse tunnistus. Veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti.

E.I pani toime väärteo Teeseaduse § 40 d, mis on kvalifitseeritud -1 lg 1,

Liiklusseaduse § 238, Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi, rikkudes vastavalt LS § 80 lg 1, MKM

3(2) määruse nr 42 lisa 1 kood seaduse § 22 lg 1 p 4, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1; i 1109 p 2g; Autoveo LS § 73 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 108 p 2.

Otsuse kohaselt on väärtegude toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütluse ga ja

massimõõteseadme kasutamise protokolliga. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud KarS § 63 lg 3 alusel Teeseaduse § 40 1 lg 1 järgi trahviühiku ulatuses, s.o summas - rahatrahvi 130

520 eurot.

E.I lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas 12.03.2012 kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.02.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233010007210.

Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et temale määratud rahatrahv on põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus, sest asjas ei ole mõõtmistulemuste käik kontrollitav. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõte Sõiduki koormuse mõõtmise -metoodikat. metoodika on kehtestatud Politseiskkirjaga (Metoodika MM 02- ja Piirivalveameti peadirektori kä 2010).

Selle metoodika p 7.1 sätestab: sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane.

Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral t . uvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga Arvestades talviseid tingimusi ja mõõtmise kohta (maantee servas), siis jääb arusaamatuks, kuidas on täidetud mõõtemetoodika.

Vastavalt mõõteprotokollile on mõõdetud teekallet kaldemõõdikug

1. Nimetatud mõõdik on a KM- avalikult kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt kasutatav temperatuurivahemikus –5 kuni +55 kraadi Celsiuse järgi (vt http://www.englo.eu/index.php/et_EE/km-1.html - lisatud vastava lehe väljatrükk). Kui aluseks võtta avalikud ilmavaatlusandmed (www.emhi.ee), siis nende järgi on Narvas olnud 27.01.2012. a kell 23.00 temperatuur -14,7 kraadi Celsiuse järgi. Kuigi temperatuuri määramine on kaalumisel üks oluline asjaolu (vt ka allpool), siis antud juhul seda tehtud ei ole ja kui lähtuda avalikest andmetest, siis teekallet mõõta ei saanuks kaldemõõdikuga KM-1.

Teiseks sätestab sama metoodika (Metoodika MM 02-2010) p 8.3 seda, et kaalumise ajal peab õhutemperatuur olema kaalu tüübikinnitustunnistuses lubatud piirides. Antud juhul on kaitsja andmete kasutatud kaaluna Evocar 2000. Selle kaalu kasutustemperatuur on vastava kaalu kasutusjuhendi kohaselt vahemikus – 20 kraadi kuni + 50 kraadi Celsiuse järgi (lisatud Evocar2000 kasutusjuhend). Antud juhul pole võimalik jälgida seda, kas ja kuidas on tähelepanu pööratud temperatuurile. Kaitsja on eelnevalt viidanud avalikult kättesaadavatele andmetele, kuid need on tinglikult kasutatavad, sest päringule on vastus võimalik saada ainult nendest asulatest, kus toimuvad mõõtmised ning ainult teatud kellaaegadel.

Mis puudutab autojuhi ametikoolituse tunnistust, siis menetlusalusel isikul on vastav tunnistus olemas (lisatud koopia). Seda aga ei peetud kehtivaks loaks, sest isikul puudus vastav plastikkaart, mida on käesoleval ajal hakatud väljastama. Samal ajal ei pidanudki menetlusalusel isikul vastavat kaarti olema, sest tal oli kehtiv luba (mida aga politseiametnikud ei pidanud kehtivaks). Autoveoseaduse § 28 alusel kehtestatud Teede ja Sideministri 06.11.2000 määruse nr 87 „Autojuhi - kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine“ § 159 lg 1 kohaselt enne määruse jõustumist antud tunnistus kehtib 5 aastat selle väljastamisest, kuid mitte kauem kui 2011. aasta 1. septembrini. Kuna määrus jõustus 01.01.2007. a, siis see tähendab, et enne 1. jaanuari 2007.a. ametikoolituse läbiviinud õppeasutuse väljastatud ametikoolituse tunnistus kehtib 5 aastat selle väljastamisest, kuid mitte kauem kui 2011. aasta

1.septembrini (seda kinnitab ka Maanteeameti koduleht: http://www.mnt.ee/index.php?id=10750.

4(2) Koolitaja väljastatud tunnistuse võib juhi soovil ümber vahetada liiklusregistri büroos väljastatava kutsetunnistuse vastu. Selleks tuleb esitada kehtiv vana tunnistus ja väljavõte koolitaja eksami stav tunnistus 28.12.2008. protokollist. Antud juhul oli menetlusalusele isikule väljastatud va a. Kaitsja on seisukohal, et esitatud rahatrahvi määramisel ei ole võimalik kontrollida seda, millise teo eest kui suur trahv on määratud. Vastavas tabelis on kolm erinevat tegu, mille kvalfikatsioonid on toodud ära tabelina. Trahvi määramisel on viidatud KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 ning määratud teeseaduse alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe teoga ning seetõttu määratakse KarS § 63 lg

1 järgi karistus TeeS § 401 lg 1 järgi. Kaitsja arvates on otsuse tegemisel kohaldatud vääralt KarS § 63 lg 1 sätteid. Nimetatud KarS § 63 lg 1 kohselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesolevas asjas ei saa asuda seisukohale, et isik oleks toime pannud ühe teo,mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Antud juhul puudutavad etteheited seda, et veoki mass oli liiga suur, autojuhil polnud vastavat tunnistust ning veoki varustuses puudus tulekustuti. Antud juhul kohaldub KarS §

63 lg 3, mis sätestab järgmist: Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Antud juhul ei ole iga väärteo eest eraldi karistust määratud. Vastupidi, käesolevas asjas on karistus määratud sisuliselt mitme teo eest (sellele viitab otsuse formulatsioon), kuid kuna eraldi ei ole karistusi välja toodud, siis puudub võimalus ka kontrollida seda, millise väärteo eest kui suur karistus on määratud. Sisuliselt on määratud liitkaristus, kuid ei ole konkretiseeritud konkreetse teo karistust ning seetõttu pole ka võimalik hinnata seda, milline on olnud otsustaja hinnang konktreetsele teole. Eeltoodust tulenevalt ei vasta väärteotsus väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 p 11, mille kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõiget 1 kohaldades rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse või karistusseadustiku § 63 lõiget 3 kohaldades rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi.

Tulenevalt eelnevas selgitatust pole võimalik kaitsjal hinnata seda, kas näiteks seoses autorongi massi ületamise eest määratud karistus on mõistlik või mitte. Kui lähtuda kohtupraktikast, siis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.06.2011. a o -11-469 oli asjaolude kohaselt tsuses väärteoasjas nr 4 autorongi tegelik mass 49,004 t (lubatud suurim registrimass 44 t) ning isikut karistati rahatrahviga

80 trahviühiku ulatuses. Tartu Maakohtu 14.04.2011. a otsuses väärteoasjas nr 4-11-1063 oli asjaolude kohaselt autorongi tegelik mass 60,454 t (lubatud suurim tegelik mass 44 t). Isikut karistati samuti trahviga 80 trahviühikut). Antud asjas on ülekaal olnud väiksem, kuid isikut on karistatud suurema rahatrahviga, aga täpset rahatrahvi suurust konkreetse teo eest pole võimalik kindlaks teha. Kaebuse esitaja palub tühistada Ida Prefektuuri otsuse täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus. Menetlusalune isik nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse juurde on lisatud mõõteseadme EVOCAR-2000 raadiokaalude kasutusjuhendi ja tehniliste andmete koopia, autojuhi E.I ametikoolituse tunnistuse koopia, massimõõteseadme kasutamise protokolli koopia.

21.03.2012.a Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas Viru Maakohtu Narva kohtumajale väärteotoimiku nr 2402,12,000156.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.06.2012. kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse, mille kohaselt vaadata menetlusaluse isiku kaebuse määrati esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind’i läbi

avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 08.08.2012 kell 13.00 ning kohtuistungile kutsuda menetlusalune isik, menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Kaspar Lind,

5(2) kohtuvälise menetleja esindaja.

Kohtuistungil jäi alune isik kaebuses märgitud juurde. d menetlusaluse isiku kaitsja ja menetlus

Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste tööl, vedas puid Narva Elektrijaama kohaselt oli ta

platsile. Liikus mööda Mustajõe teed elektrijaama poole. Tuli vastu politseiekipaaž, pidas kinni, arvas olema ülekaal. Kaaluti. Kontrolliti dokumente, otsustati protokolli kirjutada. Aga kaldemõõtmise kohta ma ei näinud seda aparaati, selles suhtes oli probleem. Minu jaoks seda polnud välja võetud. Kuna menetlusaluse isiku arvamusel oli kalle vale, seega ei oska ta öelda kas teljekoormus ületas lubatud väärtuseid või mass ületas registreerimisväärtusi

. Koormat laaditi tihude

järgi. Ta arvutas ligikaudu välja äks nii nagu läks. l ei olnud see koorem täiesti täis , l Ta .

Kaasas tal oli , kutsetunnistus tuli hiljem Kui t Automi poolt välja antud ametikoolituse paber . a

oleks pidanud niikuinii aasta lõpus uuele kursusele minema, siis ta oleks pidanud vahetama kutsetunnistuse. Nii kaua oleks t

a võinud sõita riigisiseselt selle Automi poolt väljastatud paberiga. Autos oli tulekustuti, kuid see ei olnud . nõuetekohaselt kontrollitud Tunnistaja A H kohaselt 27 jaanuari hilja

ütluste õhtul sõitis patrullekipaaž Narva Mustajõe teel

Narva linnas ja nende d nad kinni ja vastu sõitis metsaveok haagisega, metsa täis. Peatasi kontrollimise käigus selgus, et autojuhil puudus nõuetekohane autojuhtimise tunnistus, oli kontrollimata tulekustuti sõidukis ja meil tekkis kahtlus, et autorong on ülekoormatud.

Politseitöötajad h teda samas kohas kaaluma ja kaalumise käigus autojuht tuli autost välja, akkasid

tulemustega tutvuma, ja haagise ühel teljel oli ratta vahel oli liiga suur vahe, peaaegu toll. Juhil tekkis kahtlus, miks nii suur vahe on, võibolla on teekalle liiga suur, et sinna näitab rohkem, sinna vähem. Politseitöötajad võ kaalubussist välja kaldemõõdiku, mõõtsi tsid d teekalde ja panid bussi

tagasi. Sõidukil oli ülekaal. Kui mõõtsi kallet, võtsi ldemõõdiku korraks bussist välja, nad d d ka bussis oli soe, seal puhur kogu aeg puhub, nii taha kui ette, võtsi välja, mõõtsi ära d d , panid kirja ja panid mõõdiku tagasi bussi. Tee peal oli autojuht rikkumisega nõus. Politseitöötajatel teekalla suhtes kahtlust ei olnud. Saab kaaluda, et teekalle on kuni 10%. Kui on 10%, siis üldse ei ole võimalik kaaluda. Politseitöötajate arvamusel oli tee tasane, hindasid visuaalselt. Alguses viisid politseitöötajad läbi mõõtmise ja siis hakkasi teekallet mõõtma d , kuna autojuhil tekkis kahtlus, siis nad d . K Politsei bussis oli mõõtsi ära aldemõõdikute temperatuuridevahemikud on+55 kuni -5.

temperatuur 20-21 kraadi. Nad d d d võtsi korraks välja, mõõtsi ära ja pani kohe tagasi. See võtab maksimum 2 minutit aega. Sõiduki juhtimiselt kõrva mille kohaselt otsuse võeti vastu 27.01.2012.a ning ldamise otsus (tl 34),

kõrvaldati E.I sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 4 alusel alates

27.01.2012.a kellast 23:25 kuni kainenemiseni. Otsus on allkirjastatud E.I ja koostaja poolt.

Massimõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati 27.01.2012 Narvas Narva-

Mustajõe tee 1 riikliku järelevalve teostades mitteautomaatkaalud Evocar 2000 nr 201480 -l kl-l taatlustunnistuse nr TTLM-11/01644, Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01640,

Evocar 2000 nr 201476 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01642, Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr TTLM-11/00397, Evocar 2000 nr 201472 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01645,

Evocar 2000 nr 201478 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01643, mida testiti 27.01.2012 kell 22.00 ning seade oli töökorras. Mõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimisek seati mõõteseade töökorda vastavalt tootja juhisele s. Selleks: 1) ; 2) enne

mõõtmist hoiti mõõteseadet keskkonna tingimustes senikaua kuni oli tagatud selle temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga; 3) ning elektroonilisele seadmele tagati tõrgeteta toide spetsifikatsioonis ettenähtud töötingimused. Mõõtmise teostati asulavälisel teel, sademeteta heal nähtavusel, pimeajal, kuival kattega teel metsamaterjali veose kohta. Veoki teljekoormuste mõõtmise tulemused: esimene: lubatud – 9872, üle 8500, vasak- 5220, parem 5020, tulem-

- 1372; teine: vastavalt 9500, 6300, 5880, 11709, 2209; kolmas: vastavalt 9500, 6300, 5480, 11 321, 1821.

6(2) Haagise teljekoormuste mõõtmise tulemused: esimene: lubatud- 10000, vasak- 5140, parem- 4820, tulem- -0; teine: vastavalt 9000, 4740, 3700, 8126, 0; kolmas: vastavalt 9000, 3860, 4540, 9601, üle 8088, 0. Kogukoormus on 61000 kl, lubatud 14717.

– 44000, tulem 58717, üle – Mõõtmise ajal ei

kasutatud video/heli/fototehnikat. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK TUNNISTUSEGA nr E =/% kehtivusega kuni 30.06.2013.a. Protokoll on allkirjastatud ja sõidukijuhi, tunnistaja, protokollija

mõõtja poolt. Käesoleva protokolli kohaselt mõõdeti ka teekalle: pikikalle on 1,0%, ristikalle on

1,6%, siinjuures kasutati kaldemõõdikut KM-1 nr 1560106, kalibreerimistunnistus nr KTLL- 10/1675.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku , tunnistaja, kohtuvälise menetleja ametniku , tema kaitsja ,

vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt osalisele rahuldamisele. põhjendatud ja kuulub

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõig - use olulised rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest.

Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1- 74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud : E.I-le

Teeseaduse § 40 1 lg 1 järgi selles, et tema juhtis mootorsõidukit - haagisega JYKI nr xxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi, juhil polnud selle kohta esitada eriluba. Veduki I teljel lubatud 8500 kg, tegelik mass 9872 kg, II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11709 kg. II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11321. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 58717 kg LS § 80 lg 1, MKM määruse nr 42 . Siinjuures rikkus E.I lisa 1 koodi 1109 p 2g;

Liiklusseaduse § 238 järgi selles, et autojuhil puudus esitamiseks kehtiv autojuhi ametikoolituse tunnistus, rikkudes Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1; Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi selles, et veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti, rikkudes LS §

73 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 108 p 2.

Teeseaduse § 40 1, Liiklusseaduse § i 238 ja § -1 lg-ga - -ga 242 lg 1 kaitstakse liiklusohutust.

Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blankeetse

väärteokoosseisuga. Koosseisu sisustamiseks tuleb nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetlet -

ud sõidukite liiklus ja käitusnõuded.

Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus

7(2) liiklus-

või käitusnõuete rikkumises.

Liiklusvõi käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. -

Teeseaduse § 40 1 lg 1 sätestab: -

Liiklusseaduse § 80 lg 1 sätestab: us registriteljekoormust.

MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 1109 p 2g sätestab - - ngil 44 t.

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. K E.I poolt juhtinud sõiduki ohtul tuleb tuvastada kas

mass ja teljekoormused vastasid normidele või . mitte

Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsetes.

Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste alusel loeb kohus tuvastatuks, et E.I juhtis mootorsõidukit SCANIA R480 nr xxx haagisega JYKI nr xxx 27.01.2012 kell 23:25 Narva linnas Ida-Viru maakonnas Narvadu. Mustajõe teel. E.I teostas metsamaterjali ve

Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt peatas sõiduki Narva- . km- Mustajõe teel 1 l

politsei ning mõõtis veoki ja haagise teljekoormusi. Mõõtmise käigus tuvasta politseitöötajad sid

veoki ülekaalu. Pärast teljekoormuste mõõtmist, tekkis juhil kahtlus, et teekalle on liiga suur, sest haagise ühe telje rataste koormused olid väga erinevad. Politseitöötajad võtsid politseibussist kaldemõõdiku, mõõtsid teekallet ning kandsid andmed protokolli. Teljekoormuste ja teekalde mõõtmine toimus Narvas 27.01.2012 kell 23.00 - pimedal ajal lumisega teeolustikuga õhutemperatuuril 14,7 kraadi Celsiuse järgi (avalikud ilmavaatlusandmed). -

Telje mitteautomaatkaaludega (Evocar 2000 nr 201480 koormuste mõõtmine on teostatud taatlustunnistuse nr TTLM-11/01644, Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01640,

Evocar 2000 nr 201476 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01642, Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr TTLM-11/00397, Evocar 2000 nr 201472 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01645,

Evocar 2000 nr 201478 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01643, mida testiti 27.01.2012 kell 22.00) pädeva mõõtja poolt.

MõõteS §

2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse

5 lg 2 p

ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.

Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politseija

8(2) Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga.

Metoodika MM 02-2010 p 7.1 sätestab: miskoht peab olema visuaalselt hinnates muu meetodiga.

Kuna s

õiduki koormuse mõõtmise metoodika kohaselt sõiduki kogukoormuse määramisel peab kaalumiskoht olema tasane või tee tasapinnakalle maksimaalselt kuni 10%, seega teekalle mõjutab sõiduki teljekoormuste mõõtmist ning suurem kui 10% teekalle puhul võivad mõõtetulemused olla valed.

Käesolevas väärteoasjas mõõtmise käigus kahtlus teekald tekkis juhil e kohta ning kohtu hinnangul oli see kahtlus põhjendatud. Menetlusaluse isiku soov mõõta teekallet tekkis mitte alusetult, ta palus teostada kald kui avastas, et e mõõtmist haagise ühe telje rataste koormused olid väga erinevad (E.I, tunnistaja ütlused, massimõõteseadme kasutamise protokoll

).

Teekallet mõõdeti kaldemõõdikuga KM-1 nr 1560106, kalibreerimistunnistus nr KTLL-10/1675.

Kaldemõõdik on kasutatav tem –5 kuni +55 kraadi Celsiuse järgi (avalikult peratuurivahemikus kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt). Kuna teekallet mõõdeti õhu temperatuuril -14 kraadi C, siis d tegelikkusele mitte vastata, mis kaldemõõdiku näidud võisi võib omakorda mõjutada ka

t m

eljekoormiste mõõtmise tulemusi. Arvestades, et assimõõteseadme kasutamise protokoll võib sisalduda tegelikkusele mittevastavaid andmeid, ei saa kohtu hinnangul käesolev protokoll olla usaldusväärseks tõendiks ning seda tuleb kõrvaldada tõendite hulgast.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule taotluse teostada sündmuskoha vaatluse. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei ole väärteoasja arutamise ajal võimalik taastada 27.01.2012 tingimusi. Üldine teekalle mõõtmise ajal, kui on tingimata sama, mis oli kalde d arvestades, et talvel on teel palju lund ja jääd, ei saa taastada palju lund või jääd oli ratta all seda, kuidas seisis veok, kui ja kuidas lume ja jää kihid mõjutasid kallet. Kohus leidis, et sündmuskoha vaatluse teostamine ei too käesolevas väärteoasjas täiendavaid tõendeid.

Tunnistaja A H ütlustest tuleneb, et visuaalselt oli näha, et veduk on ülekoormatud. Menetlusalune isiku arvamusel ei vastanud ulemused tegelikkusele, kuid ta s olla mõõtmise t oletas, et veok või ülek menetlusaluse isiku ütlustele, on tegemist oletusega, et mass oormatud. Vaatamata tunnistaja ja ja teljekoormused ei vastanud normidele. Kohus ei saa kohtuotsuse tegemisel rajata oletustele.

Kohus leiab, et E.I teos Teeseadus - ei ole tõendatud e § 40 1 lg 1 väärteokoosseis, sest ei ole tuvastatud, millena oli 27.01.2012 autorongi tegelik mass.

Liiklusseaduse 238

Liiklusseaduse § 238 sätestab:

- -

Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 sätestab: Autojuhil peab seaduse alusel kontrollivale ametiisikule autojuhi ametikoolituse tunnist

9(2)

TSM

määruse nr 51 § 7 lg 1 sätestab antud eriluba.

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest.

Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud - menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse (RKKKo 3-1-1-68-08).

Väärteoprotokollis märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele omistatava teo kirjeldus (RKKKo nr 3-1- 1-94-07)

Liiklusseaduse § 238 järgi väärtegu on , mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse, mis tuleb sisustada Liiklusseadusega või väljapoole jäävate õigusakt LS idega.

Süüdistus Liiklusseaduse § 238 järgi on sisustatud sellega, et E.I on rikkunud Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 ja TSM määruse nr 51 § 7 lg le 1 sätteid. -

Kohtu hinnangul viide TSM määruse nr 51 § 7 lg

1 ei ole käesoleva rikkumise korra - le l asjakohane.

Liiklusseaduse § 238 süüdistatakse E.I selles, et tal puudus esitamiseks kehtiv autojuhi ametikoolituse tunnistus, kuid TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 reguleerib sõiduki massi ja teljekoormust juhul, kui ei ole välja antud eriluba. Kohtu hinnangul TSM määruse nr 51 § 7 lg-s 1 sätestatud rikkumisega või s rääkida Teeseaduse § 40 k -1 lg 1 rikkumise puhul, kuid mitte antud süüdistuse puhul.

Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 kohaselt autojuhil peab olema ja ta peab esitama politseiametnikule autojuhi ametikoolituse tunnistus, . Arvestades, et LS § 238 süüteokoosseis on blanketne ja menetlusaluse isiku õigust teada, milles konkreetse süüteo toimepanemises teda süüdistatakse, tuleb osutada õigusaktile, mis reguleerib ametikoolituse tunnistuse esitamise kohustust. Kuna mille väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses puudub viide õigusaktile, järgi on nõutav, et autojuht peab esitama politseiametnikule autojuhi ametikoolituse tunnistus, on kohtu hinnangul tegemist

19 lg 1 p-i 1 rikkumisega. VTMS §

Peale selle k pidi olema 27.01.2012 kaasas ametikoolituse ohus ei tuvastanud, et E.I tunnistus. Liiklusseaduse § 88 sätestab millised dokumendid peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel ,

olema kaasas ning pgitud, s 6 on mär

nimetatule olema kaasas veodokumendid ja eriveose veol ka juhile

10(2)

Käesolevas väärteoasjas ei ole E.I-le esitatud süüdistus selles, et tema teostas erivedu.

Kohtu hinnangul puudub E.I tegevuses T - eeS § 40 1 lg 1 ja LS § 238 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu

- subjektiivs järgmisele kontrolltasandile e koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele.

Liiklusseaduse 242 lg 1

Liiklusseaduse § sätestab:

- - des 201 -des 205 -des -des 214 219, -des 221 -des 226 -

Liiklusseaduse § 73 lg 1 sätestab: stama

MKM määruse nr 42 lisa 1 koodi 108 p 2 sätestab ia ning

Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste alusel loeb kohus tuvastatuks, et E.I juhtis mootorsõidukit SCANIA R480 nr xxx haagisega JYKI nr xxx 27.01.2012 kell 23:25 Narva linnas Ida-Viru maakohas Narvaning veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti. Mustajõe teel

Asjas ei ole vaidlust teo aset

leidmise ja kvalifikatsiooni üle. Kohus, kontrollides VTMS § 133 alusel väärteo menetlemist kohtuvälise menetleja poolt, leiab, et asja menetlemine on toimunud väärteomenetlusõiguse sätete kohaselt ja VTMS § 133 p.1-6, 8,9 rikkumisi ei ole.

E.I-le esitatud süüdistus LS § 242 lg 1 on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Täidetud on kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et täitis E.I

objektiivse koosseisu otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. E.I oli teadlik, et veokis olev tulekustuti ei olnud nõuetekohaselt kontrollitud, kuid

suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani väärteo toime otsese tahtlusega.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid süüdistuses LS § 242 lg 1 järgi ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

E.I on talle süüks arvatud LS § § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistuse mõistmine

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

11(2)

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kuna kohus leidis, et puuduvad E.I tegevuses T - eeS § 40 1 lg 1, LS § 238 järgi väärteo kooseis, ning tõendamist leidnud vaid LS § 242 lg 1 järgi väärteo koosesis, ei anna kohus hinnangut

kohtuvälise menetleja poolt KarS § 63 lg 1 kohaldamisele.

Liiklusseaduse § järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena

242 lg 1 rahatrahv kuni

. viiskümmend trahviühikut

E.I juhtis sõiduautot, mis ei olnud nõuetekohaselt varustatud – veoki varustuses puudus kehtiv tulekustuti ning süttimise korral E.I rikkumine või s ohustada teiste

liiklejate elu, tervist ja vara Kohus , kuid menetlusaluse isiku tegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi.

võtab arvesse, et teo pani otsese tahtlusega. E.I tunnistas ennast E.I süüdi täielikult on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole , mis tuvastatud. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul

5 kehtivat karistust LS ja TeeS järgi.

Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, isiksust, leiab kohus, et E.I süüdlasele tuleb mõista karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot, on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

Otsuse tegemisel kohus

lähtus eeltoodust ja juhindus VTMS 117; 119 lg 1; 192; 193 nõudeist.

/allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik