1-12-6207/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-12-6207 1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2012. a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6207 (11940000021) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Merry Tiitus Kriminaalasi V.M süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav V.M

Eluvõi asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: xxx

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x

Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaalkorras karistamata väärteokorras karistatud 1- l korral Kaitsja Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.M KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks mõista kuus kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Välja mõista V.M-ilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 435 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 € ning tasu riigi õigusabi eest 192 €.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, Eesti Vabariigi tsiviilhagi Keskkonnainspektsiooni kaudu kuriteoga keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5985 € jätta rahuldamata.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

1-12-6207 2 (6)

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „V.M 1-12-6207 menetluskulud“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid - CD plaat sündmuskoha vaatlusega, 6 jõesilmu torbikut ja 2 ämbrit, hävitada.

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Ants Nõmmik`ule riigi õigusabi kulud 192 €.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.M ´ i süüdistatakse selles, et tema 07.12.2011. a ajavahemikul kell 1

0.00 kuni 10.45 püüdis Pärnu jõel Sindi paisust 600 meetrit Pärnu linna poole allavoolu jõe vasakkaldal kuue (6) silmutorbikuga 171 jõesilmu, omamata selliseks tegevuseks kalapüügiseaduse (KPS) § 13 lg 3 alusel nõutavat kutselise kaluri kalapüügiluba. Selline tegevus on käsitletav KPS § 202 lg 1 p 1 kohaselt kalapüüginõuete tõsise rikkumisena, kuna kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 1005/ 2008 artikliga 42 punktiga 1 ja artikliga 3 punktiga a on tõsiseks rikkumiseks kalastamine kehtiva loata. V.M tekitas 171 jõesilmu loata püügiga keskkonnale kahju 5985.00 eurot. Seega V.M, kala püügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHT

V.M tunnistas end kuriteos süüdi ja seletas, et püüdis Pärnu jõel Sindi paisust 600 meetrit Pärnu linna poole allavoolu jõe vasakkaldal kuue silmutorbikuga 171 jõesilmu, omamata selliseks tegevuseks kalapüügiseaduse alusel nõutavat kutselise kaluri kalapüügiluba.

Kaitsja leidis, et kuriteo objektiivse külje element - oluline kahju on täitmata, kuna püütud jõesilmud olid elujõulised ja lasti jõkke tagasi, seega keskkonnale kahju ei tekitatud. Selle tõttu tuleks isik õigeks mõista. Prokurör leidis kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes, et isiku süü on tõendatud ja palus isiku süüdi tunnistada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

V.M-i süüdistatakse kala püügi nõuete rikkumises, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 361 lg 1 järgi.

Käesoleva paragrahviga rünnatav õigushüve on inimest ümbritsev looduskeskkond, kitsamalt võttes looduslik loomastik.

Kohus leiab, et tunnistaja J P, A K kui keskkonnainspektorite ütlused selles, et nemad tabasid

V.M-i 6 silmutorbikuga 171 jõesilmu püüdmiselt tõendavad kuriteo toimepanemise aega,

kohta, ebaseaduslikku silmupüüki.

Objekti kontrollimise protokoll nr 1020227 tõendab seda, et 07.12.2011. a ajavahemikul kell 9.15

kuni 12.00 püüdis V.M ilma loata silmu. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et sündmuskoht asub Pärnumaal Sindi

1-12-6207 3 (6)

linnas Pärnu jõe ääres Sindi paisust umbes 600 m allavoolu. Muuhulgas tõendab ka seda, mis püügivahendeid V.M silmude püügiks kasutas, kuhu ta need asetas.

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et V.M püüdis jõesilmusid silmutorbikuga. Kala loendamise akt tõendab, et V.M püüdis 07.12.2011.a ajavahemikul 10.00 kuni 10.45 jõesilmusid 171 isendit.

Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akt tõendab, et V.M-i poolt on tekitatud keskkonnale kahju 5985 eurot, seega olulise kahju olemasolu.

V.M-i seletus kohtus tõendab, et 07.12.2011.a ajavahemikul kell 10.00 kuni 10.45

püüdis ta Pärnu jõel Sindi paisust 600 meetrit Pärnu linna poole allavoolu jõe vasakkaldal 6 silmutorbikuga 171 jõesilmu.

KPS § 6 lg 1 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eristatakse sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest õnge-, harrastusja kutselist püügiõigust. Vastavalt KPS § 6 lg 3 tohib igaüks kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. KPS § 13 lg 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahendiks muuhulgas ka lõkspüünised. Vastavalt KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja §- le 7 lg 2 p 7 on silmutorbik kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis.

Seega kasutas V.M 07.12.2011. a jõesilmude püügil silmutorbikuid, milline püügivahend on lubatud KarS § 13 lg 2 kohaselt üksnes kutselise kalapüügi puhul.

KPS § 13 lg 1 sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik.

KPS § 13 lg 3 kohaselt annab õiguse kutseliseks kalapüügiks kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. V.M ei ole ettevõtjana äriregistris registreeritud. Seega on V.M-i tegevus käsitletav KPS § 20 2 lg 1 p 1 kohaselt kalapüüginõuete tõsise

rikkumisena, st ta kalastas ilma vastava loata. Kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 1005/ 2008

artikliga 42 punktiga 1 ja artikliga 3 punktiga (a) on tõsiseks rikkumiseks kalastamine kehtiva loata.

Loata kala püügiga tekitas V.M hetkel, kui eemaldas jõesilmud nende loomulikust keskkonnast keskkonnale 5985.00 eurot kahju, so 171 (jõesilmude kogus) x 7 (hüvitise määr) x 5

(viiekordne määr) /tl 33-34/. Peale kalade ülelugemist lasi V.M koos

keskkonnakaitseinspektoriga kalad Pärnu jõkke tagasi, sest kõik jõesilmud olid alles eluvõimelised.

Vastavalt karistusseadustiku rakendamise seaduse §- le 8 p 1 on oluliseks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati alates 01.07.2009. a töötasu alammääraks kuus 278,02 eurot. Seega 07.12.2011. a oli oluliseks kahjuks 2780,20 eurot.

Vabariigi Valitsus 29.09.2011 määrusega nr 122 on kehtestanud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika. Määruse § 1 tähenduses loetakse kalavaru

kahjustamiseks muuhulgas kala loomulikust keskkonnast eemaldamist. Antud juhul kuriteo

objektiivse külje element, oluline kahju, oli täidetud juba hetkest, kui jõesilmud süüdlase poolt paigaldatud torbikutesse sattusid. Seega on tegu koosseisupärane. Tulenevalt eeltoodust pani V.M toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kala püügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

1-12-6207 4 (6)

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et V.M

pani kuriteo toime kavatsetult. Asetanud vette keelatud püügiriistad, teades, et tal puudub selleks õigus, oli tal algusest peale eesmärk püüda jõesilmu, et see toiduks ära tarbida. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb

süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui

indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse

tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele.

Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning

motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud

isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord,

järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus.

Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

V.M on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Etteheidetava teo eest on võimalik talle mõista nii rahaline karistus kui vangistus kuni 3 aastani.

Kohus leiab, et isik on pensionär ja tema rahalised võimalused on piiratud, mistõttu ei ole otstarbekas kohaldada rahalist karistust. Kohtu hinnangul kuue kuuline vangistus vastab kuriteo

raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, samas vastab ka KarS § 56 lg 1 toodud alustele.

Otstarbekas on mitte pöörata karistust KarS § 73 lg 1, 3 sätestatud tingimustel kolme aastase katseajaga täitmisele.

1-12-6207 5 (6) Tsiviilhagi Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on kuriteoga V.M-i poolt keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks esitanud tsiviilhagi summas 5985 €. Nõude aluseks on kannatanu märkinud Kalapüügiseaduse § 25 lg 4, mille kohaselt kalavarudele

tekitatud kahju hüvitada. Vabariigi Valitsus 29.09.2011 määrusega nr 122 on kehtestanud

kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika. Määruse § 1

tähenduses loetakse kalavaru kahjustamiseks muuhulgas kala loomulikust keskkonnast

eemaldamist. Nimetatud määruse metoodika kohaselt tekitas V.M kahju 5985 €.

Hagiavalduses on ka viide Võlaõigusseaduse § 133 lg 1, mille alusel kuuluks hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju.

Kohtuistungil leidis kannatanu esindaja, et keskkonnale on kahju tekkinud juba hetkest, kui

jõesilmud veest eemaldati ja see tuleks süüdlaselt sisse nõuda. Kannatanu tegi viite Riigikohtu lahendile 3-1-1-35-08, milles kõrgem kohus, käsitledes puude ja põõsaste ebaseaduslikku raiet, on hageja hinnangul vastava seisukoha andnud.

Süüdistatava kaitsja ja prokurör vaidlesid tsiviilhagile vastu, leides, et kõik 171 jõesilmu olid

eluvõimelised ning lasti peale ülelugemist tagasi jõkke. Seega ei ole looduskeskkonnale kahju tekitatud ja hagi tuleks rahuldamata jätta.

Tsiviilhagi kohtulikul arutamisel selgus järgmine. Tunnistaja J T, kui tunnustatud keskkonnaspetsialist kinnitas, et jõesilm on väga elujõuline isend.

Veest väljavõtmine lühiajaliselt ei kahjusta nende eluvõimelisust ja sigimisvõimet, isegi külmkapis piisava niiskuse olemasolul võib elada kuni viis päeva. Keskkonnainspektorid J P ja A K, keda kohus tunnistajatena üle kuulas, selgitasid, et kõik püütud jõesilmud olid eluvõimelised ja lasti peale ülelugemist jõkke tagasi. Kalapüügiseaduse § 20 lg 3 sätestab, et on keelatud heita tagasi vette kalu, kui nad on kaotanud

eluvõime. Kohus eeldab, et keskkonnainspektorid olid jõesilmu jõkke lastes teadlikud antud sättest, seega pole alust kahelda ka jõesilmude eluvõimelisuses.

Kohus leiab samuti, et hageja viide eelmainitud riigikohtu lahendile ei ole antud juhul kohane.

Viidatud lahend käsitleb olukorda, kus keskkonnale oli reaalne kahju metsaraie teel tekitatud, küsimus oli üksnes tekitatud kahju ulatuse määramises. Käesolevas kaasuses aga on vastuvaidlematult kindlaks tehtud, et looduskeskkonnale reaalset

kahju ei tekitatud, kuna püütud jõesilmud lasti vette tagasi. Olles küüniline, võinuks kahju küsimus kerkida olukorras, kus huvitatud pool oleks jõesilmudel lasknud kuival maal kõigepealt surra ja seejärel vormistanud kahju akti.

Võlaõigusseaduse § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud

kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Andmeid, mis kajastaks keskkonna kvaliteedi halvenemist, kohtule esitatud ei ole.

Kalapüügiseaduse § 25 lg 4 kohaselt kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kohtulik uurimine ei tuvastanud kahju tekitamist kalavarudele. Vabariigi Valitsus 29.09.2011 määrusega nr

122 on kehtestanud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja

metoodika. Määruse § 1 tähenduses on kalavaru kahjustamine …. kala kalale kahju tekitamine loomulikust elukeskkonnast eemaldamise teel. Teisisõnu – hagejal tulnuks selgitada, millist kahju kalale kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamisega tekitati.

Antud asjaoludel tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Menetluskulud

1-12-6207 6 (6)

KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab kohustatud isik menetluskulud kohtu määratud ulatuses. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, tasu riigi õigusabi eest 192 € ja sundraha 435 €. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb asitõendid, - CD plaat sündmuskoha vaatlusega, 6 jõesilmu torbikut ja 2 ämbrit, kui väheväärtuslikud esemed hävitada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Rubo Kikerpill kohtunik