4-12-3454/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi 4-12-3454

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2012.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses

Kohtuvälises menetluses nr

4-12-3454

2230,12,020473

Kohtunik Kohtuistungisekretär Heli Sillaots Kaija Sõster

Väärteoasi B.L kaebus Politseija Piirivalveameti

13.07.2012.a otsuse peale, taotlusega otsus tühistada

Vaidlustatav otsus

Politseija Piirivalveameti 13.07.2012.a otsus, millega B.L karistati liiklusseaduse¹

§ 227 lg 4 alusel rahatrahviga 160 trahviühikut,

s.o 640 eurot ja liiklusseaduse¹ § 227 lg 5 p 3

alusel võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära 6-ks kuuks

Menetlusalune isik

Kaitsjad kokkuleppel B.L elukoht XXXX isikukood XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel töötab XXXX väärtegude eest karistamata

Tõnis Veltmann ja Siim Kuusik

Kohtuvälise menetleja ametnik Ilona Kivisik

RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja V™S § 132 p 1 alusel jätta (V™S)

B.L kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti 13.07.2012.a otsus muutmata. KarS § 66 lg 2,3 alusel võimaldada 13.07.2012.a kohtuvälise menetleja otsusega

karistuseks mõistetud rahatrahv 640 eurot tasuda ositi 4 kuu vältel – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda järjestikuse 4 kuu vältel igakuiselt vähemalt 160 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

2

Politseija Piirivalveameti 13.07.2012.a otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv

tasuda kohtuvälise menetleja 13.07.2012.a otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3

sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Lugeda 6-ks (kuueks) kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise algust

kohtuotsuse jõustumisest. Kõige varasemalt saab kohtuotsus jõustuda (kui keegi

seda ei vaidlusta ja kassatsioonteatisi ei tule) 16.oktoobril 2012.a. Juhul kui

kassatsioonteatist või kassatsioonteatisi ei tule, siis otsus jõustub 16.10.2012.a ja

sellisel juhul puudub B.L alates 16.10.2012.a kuue kuu vältel mootorsõiduki juhtimisõigus.

Liiklusseaduse §-s 127 sätestatu kohaselt on B.L käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest viie tööpäeva jooksul kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada otsuse koopia Maanteeametile,

liiklusregistrile liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Kohtuotsuse koopia edastada B.L-ile, tema kaitsjatele ja kohtuvälisele menetlejale ning jõustumise järgselt Maanteeametile, liiklusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.

V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab

maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule

30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 23.oktoobril 2012.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3

mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

3 PÕHIOSA, ASJAOLUD 14.06.2012.a väärteoprotokollis (lk 79) märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule B.L-ile ette seda, et juhtis 14.06.2012.a kella 17:46 paiku Tartumaal,

Alatskivi vallas, Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.kilomeetril mootorsõidukit (mootorratast) XXXX kiirusega 174 km/h +/-9 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h. Liiklusseaduse¹ § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumisega pani B.L toime liiklusseaduse¹ § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastulauset esitatud ei ole. Menetlusalusel isikul on V™S § 69 lõikes 6 sätestatu

kohaselt õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik B.L kohtuvälises menetluses menetlejale vastulauset esitanud.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.07.2012.a otsusega (lk 78)

karistati B.L liiklusseaduse¹ § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 160 trahviühikut, s.o 640 eurot, ja lisakaristusena võeti liiklusseaduse¹ § 227 lg 5 p 3 alusel juhtimisõigus ära 6-ks kuuks.

Otsuses märgitu kohaselt karistati B.L selle eest, et tema juhtis 14.06.2012.a kella 17:46 paiku Tartumaal, Alatskivi vallas, Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 174 km/h +/-9 km/h, kui lubatud suurim

sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h. 13.07.2012.a otsuses märgitu kohaselt rikkus B.L liiklusseaduse¹ § 15 lg 1

p 1 nõuet ja pani sellega toime liiklusseaduse¹ § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

13.07.2012.a otsuses märgitu kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud

kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga, fotodega, videoga,

tunnistajate ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Otsuses märgitu kohaselt ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud.

13.07.2012.a a otsuses märgitu kohaselt puuduvad B.L karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

13.07.2012.a otsusesse märgitu kohaselt oli selle otsuse peale viimane kaebuse

esitamise tähtaeg 31.07.2012.a (väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 16.07.2012.a – lk 79).

Kaebus 13.07.2012.a otsuse peale esitati elektroonselt digitaalallkirjastatuna 24.07.2012.a, s.o V™S § 114 lg 4 tähenduses tähtaegselt. Kaebuse esitas menetlusaluse isiku B.L kokkuleppel ja lepinguline kaitsja Tõnis Veltmann Õigusbüroost Paragrahv (lk 6,7). Tõnis Veltmanni nimele on välja

antud Tartu Ülikoolist diplom nr MA 002644 selle kohta, et Tõnis Veltmann on täitnud õigusteaduskonna õigusteaduse magistriõppe õppekava täies mahus ja talle on antud õigusteaduse magistri kraad (lk 7). Tõnis Veltmanni haridustase vastab V™S § 20 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kohus lubas Tõnis Veltmanni V™S § 20 lg 1 ning kaebusele lisatud volikirja (lk 6) ja Tartu

4 Ülikooli diplomi koopia (lk 7) alusel käesoleva väärteoasja menetlusse menetlusaluse isiku B.L kokkuleppel ja lepingulise kaitsjana.

24.07.2012.a ülinapis kaebuses kaitsja kohtuvälise (lk 1-2) taotleb B.L menetleja 13.07.2012.a otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist, kuna

B.L-ile etteheidetav väärtegu ei olevat tõendatud; puuduvad tõendid selle kohta, et etteheidetav rikkumine oleks toime pandud B.L poolt.

Rohkem kaebuses põhjendusi vaidlustatud otsuse tühistamiseks esitatud ei ole.

Kaebuses taotletakse väärteoasja menetlemist kohtuistungil. Kaebuses märgitu kohaselt soovib kaebuse esitaja kohtuistungist osa võtta.

13.08.2012.a saabusid kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse suhtes (lk 14) ja kohtuvälist menetlust kajastav väärteoasja toimik (lk 15-27). Kohus

nõudis 01.08.2012.a kirjaga (lk 11) Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt

väärteoasja toimiku kohtule esitamist originaalina (lk 11), kuid kohtule esitati

kohtuvälist menetlust kajastav väärteoasja toimik koopiana (lk 13,15-27). Alles

08.10.2012.a kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus (lk 94-95) sai kohus enda

valdusesse kohtuvälise menetleja poolt esitatuna ka kohtuvälist menetlust kajastava väärteoasja originaaltoimiku (asub lk 78-84).

13.08.2012.a kohtusse saabunud kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 13) (lk

14) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ja tunnistajatena kohtuistungile Ago Iloste, Martin Runno ja Ando Tamme kutsumist.

01.09.2012.a määrusega (lk 28-30) määraas kohus väärteoasja menetleda

08.10.2012.a kell 10 algaval kohtuistungil ja kohtuistungile kutsuda tunnistajatena

Ago Iloste, Martin Runno, Ando Tamm, Kristo Lensment. Tunnistajatest Kristo

Lensment määrati kutsuda kohtusse ütlusi andma menetluslike asjaolude kohta (lk 28).

08.10.2012.a kohtuistungil

(vt kohtuistungi protokoll lk 89-120, tunnistajate allkirjalehed lk 85-88) kaebusest loobumise soovi menetlusalusel isikul ja kaitsjatel ei olnud ja jäädi täies ulatuses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik taotles kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist.

08.10.2012.a kohtuistungil oli menetlusalusel isikul 2 kaitsjat – Tõnis Veltmann ja Siim Kuusik, mõlemad Õigusbüroost Paragrahv (lk 6). Kaitsjad osalesid kohtuistungil

volikirja alusel (lk 6) ja V™S § 20 lg 1 alusel. Mõlemale kaitsjale on Tartu

Ülikoolist väljastatud diplomite alusel omistatud õigusteaduse magistri kraad (sellekohased diplomid – lk 7,62).

08.10.2012.a kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Ando Tamm, Ago Iloste, Martin Runno, Kristo Lensment ja menetlusalune isik B.L (vt kohtuistungi protokoll lk

89-120, tunnistajate allkirjalehed lk 85-88)

. Tunnistajatest Kristo Lensment andis ütlusi menetluslike asjaolude kohta.

Kohtu seisukoht

5 Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise

menetleja 13.07.2012.a otsuse tühistamiseks küllaldaselt põhjendatud alust ei ole. B.L käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 13.07.2012.a otsuse muutmata.

Asjaolud, et B.L juhtis 14.06.2012.a kella 17:46 paiku Tartumaal,

Alatskivi vallas, Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.kilomeetril mootorsõidukit, milleks

oli talle endale isikliku omandiõiguse alusel kuuluv mootorratasXXXX (lk 52,59), kiirusega 174 km/h +/-9 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90

km/h, ületades sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h, on

tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: 14.06.2012.a liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 81), selle juurde kuuluvate videosalvestistega

[lk 127 asub salvestistega CD; videosalvestised esitas kohtuväline menetleja kohtule 08.10.2012.a kohtuistungil mälupulgal (lk 92), millised kanti kohtuarvutisse ja hiljem CD-le; videosalvestisi vaatas kohus 08.10.2012.a kohtuistungil] ja fotodega (lk 18,19-22,67-68,69-77), taatlustunnistusega (lk 63; kohus veendus 08.10.2012 kohtuistungil taatlustunnistuse koopia vastavuses kohtule esitatud taatlustunnistuse

originaaliga – lk 90), kiirusemõõtmise vahendi kontroll-lehega

(lk 64; kohus veendus 08.10.2012

kohtuistungil kontroll-lehe koopia vastavuses kohtule esitatud kontroll-lehe originaaliga – lk 90-91), tunnistajate Ando Tamm´e, Ago Iloste, Martin Runno, Kristo Lensment´i ütlustega (vt

kohtuistungi protokoll lk 89-120, tunnistajate allkirjalehed lk 85-88) ning sündmuskohtade kohta käivate kaartide väljatrükkidega Tartu Maavalitsuse elektroonselt kodulehelt (lk 59,60 - kaardid on avalikult internetist Tartu Maavalitsuse elektroonselt kodulehelt kõigile kättesaadavad), millistest

lk 60 asuvale kaardile tegi tunnistaja Martin Runno kohtus ütluste andmise ajal

omakäeliselt punasevärvilised tähistused mootorratta liikumisteekonna kohta ja

politseiekipaažide asukohtade kohta ning mootorratta koos selle juhiga, s.o B.L-iga kinnipidamise koha kohta.

Kõikidest eelnimetatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahelises loogilises kooskõlas ning kinnitavad kogumis veenvalt, et just B.L oli see isik, kes juhtis mootorratast 14.06.2012.a kella 17:46 ajal Tartumaal, Alatskivi vallas Aovere- Kallaste-Omedu tee 24.kilomeetril suunaga Alatskivi poole kiirusega 174 km/h +/-9 km/h ning pööras Alatskivile sissesõidu alguses politseivärvides olevat sõidukit nähes ja teda kinni pidada soovivaid politseiametnikke nähes enda esialgsest sõidusuunast

(sõitis Alatskivi ja Kallaste suunas) maanteelt kõrvalteele vasakule, s.o Pala poole, kuid tabati politsei poolt sellele vaatamata, kui proovis kõrvalisi kruusateid kasutades

asfaltkattega Aovere-Kallaste-Omedu maanteele enne Kallaste linna, s.o pärast Alatskivit Haapsipea bussipeatuse lähistel uuesti tagasi jõuda. Kuna politsei oli oma erinevate ekipaažidega-patrullidega piirkonna, kuhu B.L juhitud mootorratas enne Alatskivit vasakule pööramisega suundus, enda kontrolli alla võtnud ja katnud

olulisemad sõlmpunktid ja võimalikud B.L asfaltkattega maanteele naasmise

kohad ning selle piirkonna kõrvalteedel liikusid veel eraldi 2 politseiüksust 2-e erineva sõidukiga (üks politseivärvides sõiduauto M.Runno ja K.Luhtiga ja teine

eravärvides politsei sõiduauto K.Lensmentiga ja A.Adermanniga), kes kontrollisid

kõrvalteid ja nende juurde jäävaid hooneid ning küsitlesid kohalikke põgenenud

mootorratturi kohta, siis pole kahtlust, et politseil õnnestus Aovere-Kallaste-Omedu

teele, selle 37.-le kilomeetrile maanteele tagasisõitu teinuna kinni pidada sama

mootorratas ja selle mootorratta juht, kes sõitis liiklusjärelevalvet teostanud

6

politseisõidukile (milles viibisid juhina ja mõõtjana Ando Tamm ja kõrvalistujana

A.Iloste) vastu Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.kilomeetril kiirusega 174 km/h +/-9 km/h ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust sellel teelõigul mitte vähem kui 75 km/h.

Tunnistajate Ando Tamme, Ago Iloste ja Martin Runno kohtulikul uurimisel antud

ütlustega kogumis on tõendatud, et Tartumaal erinevates kohtades paiknenud ja liikunud politseiüksused pidasid omavahel pidevalt sidet ning andsid üksteisele infot lubatud sõidukiirust ületanud mootorratta ja sellel sõitva mootorratta juhi liikumise ja käitumise kohta. Tunnistaja Ando Tamme ütluste kohaselt said nad koos liikluspolitseinik Ago Ilostega

Alatskivil eravärvides politseisõidukiga liiklusjärelevalvet tehes Aovere-Kallaste-

Omedu teel viibivatelt liikluspolitseinikelt J.Juksilt ja M.Mittilt teate, et Alatskivi suunas liiguvad 2 kiirelt liikuvat sõidukit – sõiduauto Volvo ja mootorratas, mispeale sõitsid koos Ago Ilostega eravärvides politsei patrullautoga Alatskivilt Tartu suunas, lülitasid sisse statsionaarse kiirusemõõteseadme ning fikseerisid politsei patrullautole

vastusõitnud mootorratta kiiruseks 174 km/h. Tunnistaja Ando Tamme ütluste

kohaselt sõitsid neile vastu mootorratas ja sõiduauto Volvo, pöörasid kiiruse

fikseerimise järgselt politseiauto ringi, Volvo juht märkas nende eravärvides politseisõidukit, peatas enda sõiduki ja tuli autost välja. Ando Tamme ütluste kohaselt andis ta nii sõiduauto Volvo kui ka mootorratta kohta info raadioside kaudu teistele

patrullidele edasi ja palus mootorratta, mis liigub Alatskivi suunas, kinni pidada.

Tunnistaja Ando Tamme ütluste kohaselt tuli neil vahepeal tegeleda kinni peetud

sõiduauto Volvo juhiga ja tee ääres olnud terviserikkega jalakäijaga, kui kuulsid

jalakäijale kiirabi oodates raadioside kaudu, et mootorratas keeras suurelt teelt

kruusateele, seejärel said mõni aeg hiljem teate, et mootorratas on kinni peetud

Kallaste lähedal; kui olid terviserikkega jalakäijaga ära tegelenud, siis sõitsid ka

kohta, kus mootorrattur kinni peeti ja näitasid seal kinnipeetud mootorratta juhile B.L-ile kiirusemõõteseadmega fikseeritud mootorratta liikumiskiiruse näitu

ja mõõtmise kohta tehtud videot ning mootorratturi kinnipidamise kohapeal alustati väärteomenetlust. Tunnistaja Ago Iloste ütlused on kooskõlas tunnistaja Ando Tamme ütlustega – tegid

Alatskivil koos Ando Tammega liiklusjärelevalvet, kui said Aovere pool olnud

politseipatrullilt info, et neist möödusid ja liigivad Alatskivi suunas üks punane mootorratas ja must Volvo. Tunnistaja Ago Iloste ütluste kohaselt hakkasid nad Ando

Tammega Alatskivilt Aovere suunas, s.o Tartu poole sõitma, A.Tamm lülitas kiirusmõõteseadme sisse ja Aovere-Kallaste tee 24.kilomeetril märkasid Aovere poolt

lähenemas kahte sõidukit – esimesena lähenes mootorratas, mille kiiruseks oli 174

km/h, ja tema järel sõitis vahetult musta värvi sõiduauto Volvo. A.Iloste ütluste

kohaselt tegi nende politseiautot juhtinud A.Tamm politseiautoga tagasipöörde, sõiduauto Volvo juht märkas seda, Volvo pidurituled süttisid ja Volvo jäi seisma, kuid

mootorratas sõitis edasi. Ka tunnistaja Ago Iloste ütlustest nähtuvalt tegelesid nad

koos Ando Tammega kinnipeetud sõiduauto Volvo juhiga ja tee ääres olnud

terviserikkega jalakäijaga, kellele kutsusid kiirabi ja ootasid kiirabi saabumise ära; vahepeal kuulsid jaama kaudu infot, et mootorrattur Alatskivile ei jõudnud, vaid oli

enne Alatskivit ära pööranud; hiljem kuulsid raadioside kaudu, et mootorrattur oli Alatskivilt Kallaste poole kinni peetud; jalakäijaga ärategelemise järgselt, kui kiirabi

oli saabunud, sõitsid ka koos A.Tammega mootorratturi kinnipidamise kohta; mootorratturi kinnipidamiskohas läks menetlus teise patrulli kätte.

7

Tunnistajate Ando Tamme ja Ago Iloste ütlustega on kooskõlas tunnistaja Martin

Runno ütlused. Tunnistaja Martin Runno ütluste kohaselt teostasid nad Tartumaal

liiklusjärelevalvet, patrulle oli palju, neist 1 ekipaaž, kus olid liikluspolitseinikud J.Juks ja M.Mitt, oli Alatskivist Tartu poole, menetlesid tee ääres ja J.Juks teatas, et

Alatskivi suunas liiguvad suurel kiirusel mootorratas ja auto, kellel võiks kiirust mõõta; seepeale läksid A.Tamm ja A.Iloste Alatskivist Tartu poole mootorrattale

vastu. Martin Runno ütluste kohaselt jäi tema ise koos K.Luhtiga Alatskivi piirile politseivärvides sõiduautoga, et mootorratas peatada, kui ta tuleb; A.Tamme teatas, et kiirus on fikseeritud ja on vaja Alatskivi suunas liikuv mootorratas peatada. Martin Runno ütluste kohaselt ootasid nad natukene aega, siis hakkasid Alatskivi asula piirist mootorrattale vastu liikuma, kuni tuli pööramise koht ja nägi, et mootorratas läheneb Alatskivi suunas, mispeale väljus politseisõidukist, et mootorratas kinni pidada, kuid mootorratas keeras peateelt kõrvale haruteele ja kiirendas. M.Runno ütluste kohaselt

läks ta seepeale tagasi autosse ja sõitis samale teele, kuhu pööras mootorratas,

mootorrattale järele, tee oli kurviline ja raadio kaudu küsis, et kas keegi läheks mootorrattale vastu ja kiirreageerimise talitusest läks patrullekipaaž ristmikule vastu (vt lk 60 kaardilt M.Runno poolt tehtud punase ringi asukohta Kokora juures oleval ristmikul vastuläinud politseiüksuse asukoha kohta), kes avaldasid, et nendeni ei ole mootorratas jõudnud. Martin Runno ütluste kohaselt keeras ta seepeale ümber ja

hakkasid siis oma ekipaažiga otsima, kas mootorratas on teelt välja sõitnud ja vaatama, kas on pidurdusjälgi, küsisid andmeid väljas töötavalt talumehelt, kes ütles, et nägi mootorratast, ratas sõitis kiiresti mööda ja siis vilkuritega politseiauto, ehk siis

ise oli sellele mootorrattale talumehe avaldatust nähtuvalt järgi sõitnud. M.Runno

ütluste kohaselt ka ekipaaž, milles olid A.Adermann ja K.Lensment otsisid mootorratast samast piirkonnast, A.Adermann küsis traktorijuhilt, traktorijuht ütles, et mootorratas on möödunud, millest said aru, et mootorratas peab asuma nende endi ja

kiirreageerijate vahele jäävatel teeotstel-teedel, mispeale hakkasidki neid teeotsi kontrollima ja vaatasid ka hoovidesse, igal teeotsal jäid seisma ja kontrollisid, kas on midagi näha ja ühel teeotsal, kus oli kruusatee, oli tee kuiv, kuid seal oli sopaloik ja

vesi ning olid näha peenikesed ratta jäljed ning mõni hetk peale seda teatas

liikluspolitseinik R.Jänes, kes oli Tartu-Alatskivi-Mustvee teel (asfaltkattega

maanteel), Alatskivist välja edasi Mustvee suunas, et olid punase mootorratta kinni pidanud teel, mis tuli kõrvalt kruusateelt peatrassile; kaardilt vaadates oli see seesama

kruusatee, millelt enda ekipaažiga avastasid (porilogust läbi sõitnud mootorratta)

rattajäljed; sõitsidki seepeale enda ekipaažiga seda kruusateed pidi edasi ja jõudsid

välja kohta, kus mootorrattur oli juba kinni peatatud; mootorratturi kinnipidamise kohas võrdlesid rehvijälgi ja avastasid, et need olid sama tüüpi ja muster oli ka sama

sellega, mida enne olid teel näinud; kohapeal juba kinnipeetud mootorratturi juhiga

tegeleti ning kohale jõudis ka ekipaaž, milles olid A.Adermann ja K.Lensment; kinnipeetud mootorratas oli sama, mida nägi enne teelt ära pööramas, mootorratas oli

punast värvi, bike-tüüpi, taga oli sama kohver ja külgedel metallist läikivad summutitorud; mootorratturi juhil enam musta vormi, s.o musta värvi pükse ja jakki seljas ei olnud, kuid see tuli välja tema mootorratta kohvrist, mis tal oli mootorratta

taga, mootorratta juhil oli käes hallikas-hõbedane kiiver. Martin Runno ütluste kohaselt oli talle Alatskivi alguse juures vastu sõitnud ja enne Alatskivit kõrvalteele

ära pööranud mootorratas seesama, mis oli politsei poolt kinni peetud ja kruusatee otsal seisis.

8

Kuna tunnistajate Ando Tamme, Ago Iloste ja Martin Runno kohtulikul uurimisel

antud ütluste kohaselt pidasid erinevad politseiekipaažid omavahel kogu aeg raadio

kaudu sidet, siis olid erinevatel politseiekipaažidel kogu aeg olemas värske info

mootorratturi ning politsei enda erinevate ekipaažide tegevuse ja liikumise kohta,

mistõttu on välistatud võimalus, et kinni peeti vale mootorratas ja selle juht.

Politseiekipaažid kooskõlastasid omavahelise käitumise, katsid olulisemad

võimalikud mootorratturi väljailmumise kohad enda ekipaažidega, 2 ekipaaži olid

statsionaarselt liikvel ja kontrollisid erinevaid teeotsi ja hoove, mille tulemusena

tuvastati ka poriloigust värskelt läbi sõitnud mootorratta jäljed ning neid mööda edasi sõites jõuti kõrvalteelt maanteele viivasse kohta Kallaste ja Alatskivi vahel, kus

ühel politseiekipaažil oli just õnnestunud mootorratas koos selle juhiga ja juhil varasemalt seljas olnud ning mootorratta kohvris asunud riietega kinni pidada.

Tunnistajate Ando Tamme, Ago Iloste ja Martin Runno kohtulikul uurimisel antud

ütlustega ning menetlusaluse isiku kohtulikul uurimisel antud ütlustega ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on kogumis tõendatud

asjaolud, et B.L peeti politsei poolt koos tema juhitud mootorrattaga

XXXX kinni Aovere-Kallaste-Omedu tee 37.-l kilomeetril, s.o vahetult B.L juhitud mootorratta kruusateelt asfaltkattega maanteele tagasi naasmisel, kohas, mis

jääb Alatskivi ja Kallaste vahele. B.L koos tema juhitud mootorrattaga kinnipidamise koht kattub mootorratta esialgse liikumissuunaga, s.o Aovere (Tartu)

poolt Kallaste poole – enne Alatskivit Alatskivile Tartu poolt sissesõidu alguses

keeras mootorratta juht asfaltkattega maanteelt kõrvalteele ja proovis naasta

kruusaselt kõrvalteelt asfaltkattega maanteele tagasi juba pärast Alatskivit, s.o Alatskivi ja Kallaste vahele jääval alal, olles selliselt möödunud Alatskivist kõrvalteid kasutades.

14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 81),

selle juurde kuuluvate videosalvestistega

[lk 127 asub salvestistega CD; videosalvestised esitas

kohtuväline menetleja kohtule 08.10.2012.a kohtuistungil mälupulgal (lk 92), millised kanti kohtuarvutisse ja hiljem CD-le; videosalvestisi vaatas kohus 08.10.2012.a kohtuistungil]

ja fotodega (lk 18,19-22,67- 68,69-77), taatlustunnistusega (lk 63; kohus veendus 08.10.2012 kohtuistungil taatlustunnistuse koopia vastavuses kohtule esitatud taatlustunnistuse originaaliga – lk 90), kiirusemõõtmise vahendi kontrolllehega

(lk 64; kohus veendus 08.10.2012 kohtuistungil kontroll-lehe koopia vastavuses kohtule esitatud kontroll-lehe originaaliga – lk 90-91), tunnistajate Ando Tamm´e ja Ago Iloste ütlustega ning

menetluslike asjaolude kohta üle kuulatud tunnistaja Kristo Lensementi ütlustega ja

Maanteeametist liiklusregistrist sõiduki reg nr-ga XXXX kohta saadud andmetega

(väljatrükid lk 52,59), on kogumis tõendatud asjaolud, et B.L juhtis 14.06.2012.a kella 17:46 paiku Tartumaal, Alatskivi vallas, Aovere-Kallaste-Omedu

tee 24.kilomeetril mootorsõidukit, milleks oli talle endale isikliku omandiõiguse

alusel kuuluv mootorratas XXXX (lk 52,59), kiirusega 174 km/h +/-9 km/h, kui

lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h.

Nimetatud tõenditest nähtuvalt mõõdeti kiirust taadeldud ja kehtiva

taatlustunnistusega kiirusmõõteseadmega, mille töökorras olekut oli samal päeval eelnevalt kontrollitud, kiiruse mõõtmise ajal olid head ilmastikuolud ja hea nähtavus

ning kiirusemõõtmist takistavaid asjaolusid ei olnud. Liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ja tunnistajate Kristo Lensmenti ning

Ando Tamme ja Ago Iloste ütlustest kogumis nähtuvalt protokollis 14.06.2012.a

9

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli Kristo Lensment, kuna tema oli erinevate

politseiekipaažide vahelisest tööjaotusest tulenevalt vormistaja kohustusi täitmas,

andmed edastas protokollijale Kristo Lensmentile mõõtjaks olnud ja

kiirusemõõteseadet kasutanud Ando Tamm. 08.10.2012.a kohtuistungil kinnitas

kiirusemõõteseadet kasutanud mõõtja Ando Tamm 14.06.2012.a liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tutvumise järgselt, et kõik sellesse protokolli kantud andmed on õiged ja asjaolu, et sellel protokollil puudub tema enda kui mõõtja allkiri võib olla tingitud sellest, et kuna oli nii palju aktsiooni, ju siis ei pandud mõõtja allkirja puudumist sellel protokollil tähele.

Kuna kohus kuulas liiklusjärelevalve teostamise kohta mõõtja Ando Tamme ja

liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli protokollinud Kristo Lensmenti ning mõõtjaga Ando Tammega mõõtmise ajal samas patrullautos viibinud

politseiametnik Ago Iloste tunnistajatena üle, ning kontrollis liiklusjärelevalve teostamise ja selle kohta liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vormistamise asjaolusid ning võttes arvesse, et liiklusjärelevalve teostamisel kasutati ka videotehnikat ja rikkumisest on ka video ning videolt on tehtud toimikusse fotod,

siis ei pea kohus küllaldaseks 14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme

kasutamise protokollil mõõtja Ando Tamme allkirja puudumise tõttu jätta

14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tõendite

hulgast välja. 14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise

protokollil on olemas tunnistaja Ago Iloste allkiri, protokollija Kristo Lensmenti allkiri ja B.L allkiri selle kohta, et talle näidati kiirusemõõteseadme näitu

Aovere-Kallaste-Omedu tee 37.-l kilomeetril. Ka tunnistaja Ando Tamme ütluste

kohaselt näidati mootorratta reg nr XXXX koos juhiga kinnipidamise järgselt kinnipidamise kohas mootorratta juhile B.L-ile Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.-l kilomeetril 14.06.2012.a kell 17:46 ajal fikseeritud mootorratta liikumiskiiruse näitu ja selle kohta tehtud videot.

Kohtu hinnangul ei ole eelkäsitletud asjaoludel kogumis küllaldaselt alust

haldusmenetlusest pärineva 14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tõendite hulgast välja jätmiseks.

Menetlusaluse isiku B.L ütlused selle kohta, et tema ei juhtinud

14.06.2012.a kella 17:46 ajal Aovere, s.o Tartu poolt Alatskivi ja Kallaste suunas

Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.kilomeetril mootorratast Honda reg nrXXXX, on

veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud eelnevalt käesolevas kohtuotsuses juba

kajastatud ja menetlusaluse isiku B.L ütlustest ülejäävate tõenditega

kogumis. Kuna B.L ütlustest ülejäävas osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel loogilises kooskõlas, siis pole kohtul põhjendatud alust

nende tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks. Pealegi on väärteoasjas olemas

14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli juurde

kuuluv video politseiautole vastusõitvast punast värvi mootorrattast, millel istub

juhina 1 heleda kiivriga tumedates-mustades üleriietes isik, mootorrattal on eritunnuseks selle taga kõrgele asetatud must kohver-pakiruum esemete paigutamiseks

ning külgedel kriiskavalt hõbedaselt läikivast terasest väljalasketorud. Seda videot vaatas kohus ka kohtulikul uurimisel. Videost on tehtud ka fotod, mis asuvad toimikus (lk 18,67,68). Neil asjaoludel ei ole kohtul kahtlust selles, et 14.06.2012.a kella 17:46

ajal sõitis politseiautole vastu punast värvi mootorratas, millel oli 1 isik – heleda

kiivriga ja tumedate-mustade riietega. Võrreldes 14.06.2012.a kella 17:46 ajal Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.-l kilomeetril videolt (lk 127) ja sellest videost tehtud

10 fotodelt (lk 18,67,68) mootorratta ja selle juhi kohta nähtuvat fotodega (lk 19-22,69-

75), mis kajastavad mootorratast reg märgiga XXXX selle kinnipidamise kohas Aovere-Kallaste-Omedu tee 37.-l kilomeetril (fotod lk 19-22,69-75), ja kinnipidamise

kohas politseisõidukis menetlemisest tehtud videost ja sellest videost tehtud fotosid

B.L olnud heleda hõbedase kiivri kohta (kajastatud fotodel nr 76,77 ja nn

menetlusvideol lk 127, mil B.L viibib kinnipidamise järgselt politseisõidukis asja vormistamisel), on näha, et visuaalselt on 24. ja 37. kilomeetril olnud mootorratta ja selle juhi näol välistelt tunnustelt tegemist ühe ja sama mootorrattaga ja ühe ja sama

juhiga – punane mootorratas, millel on taga kõrgel asetsev musta värvi kohver-

panipaik ja millel on külgedel kriiskavalt hõbedasest terasest väljalasketorud,

mootorratturi juhil on 24.kilomeetril seljas üleni tume-must riietus, mis võeti

37.kilomeetril välja mootorratta kohvrist; peas oli 24.kilomeetril juhil hele peaaegu

valge kiiver; 37.kilomeeril on B.L kaasas hele valkjas-hall hõbedane kiiver.

Fotolt lk 69 on näha, et B.L juhitud mootorratas õnnestus tabada ja peatada kõige hiljemalt kella 18:48-ks. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisest kella 17:46

ajal kuni B.L politsei poolt tabamiseni jäi B.L piisavalt ja küllaldaselt

kruusateedel sõites aega selleks, et vahepeal teha peatus ja endal 24.-l kilomeetril seljas olnud tumedad-mustad mootorratturi üleriided seljast võtta ja enda mootorratta taga olevasse musta kohvrisse panna. Tunnistajate Ando Tamme, Ago Iloste ja Martin

Runno ütluste ning nende ütluste juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvalt võeti

B.L tema kinnipidamisel mootorratta taga olevast kohvrist välja tumedadmustad mootorratturi üleriided – jope ja püksid.

Kohtulikul uurimisel kinnitasid tunnistajad pärast neile toimikus olevate fotode

näitamist, et fotodel olevatest sündmustest nad rääkisidki ja need fotod kuuluvad käesoleva väärteoasja juurde. Ükski tunnistaja ei seadnud fotodelt nähtuvat kahtluse alla.

Kohtul puudub põhjendatud alus ka videosalvestiste tõesuse ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Asjas on 2 salvestist. Üks salvestis kajastab politseiautole

vastusõitnud mootorratta liikumiskiiruse mõõtmist ning kuulub 14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli juurde ja selle olemasolu

on fikseeritud ka 14.06.2012.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil. Teine salvestis kajastab mootorratta ja selle juhi kinnipidamise kohas asja

menetlemisega seonduvat politseiautos. Sellelt nn menetlusvideolt on selgelt

äratuntavad vormistajatööd teinud politseiametnik Kristo Lensment (istub sõidukis

esiistmel) ja tagaistmel koos istmel oleva heleda kiivriga istunud B.L.

Kohtulikul uurimisel vaatas kohus mõlemaid salvestisi kohtumenetluse poolte osavõtul. Nn menetlusvideolt, mis kajastab politseiautos asja vormistamisel toimunut,

on muuhulgas näha, et menetluslause isiku õigusi tutvustati B.L-ile

politseisõidukis asja vormistamisel väärteoprotokolli blanketi pöördelt esmajärjekorras ja need olid seal siis B.L-ile arusaadavad. Nn menetlusvideolt ei

ole näha, et B.L oleks avaldanud kordagi soovi endale kaitsja

kohalekutsumiseks või kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Nn menetlusvideolt ei ole

näha, et B.L oleks kordagi võtnud kõneks kaitsjaga seonduvat või avaldanud

soovi politsei poolt ette politseiauto armatuurile asja menetlemise ajaks äravõetud

mobiiltelefoni tagasisaamiseks, s.h selle tagasisaamiseks selleks, et helistada

kaitsjale. Tunnistaja Kristo Lensmenti ütlustest nähtuvalt asus B.L

politseisõidukis viibimise ja dokumentide koostamise ajal B.L kaasas olnud mobiiltelefon B.L-iga samas politseiautos, kuid ei olnud B.L käeulatuses ja

11

kasutuses, et B.L ei saaks sõiduauto Volvo juhiga, kes liikus koos mootorrattaga suurel kiirusel Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.kilomeetril 14.06.2012.a

kella 17:46 ajal, kooskõlastada toimunu kohta politseile avaldatavat. Politseiautost

lahkudes, kui vormistamine oli lõppenud, sai B.L koheselt tagasi ka enda mobiiltelefoni. Tunnistaja Kristo Lensmenti ütluste kohaselt ei avaldanud B.L

politseile kordagi soovi kaitsjale helistamiseks. Kristo Lensmenti ütlused on kooskõlas nn menetlusvideolt nähtuvaga. Kristo Lensmenti ütluste kohaselt ei olnud B.L kindlasti keelatud kaitsjaga suhtlemine ja ka temaga ühenduse võtmine,

kuid B.L ei avaldanud kaitsjaga kontakteerumiseks ja kaitsjale helistamiseks soovi. Nii tunnistaja Kristo Lensmenti kui ka tunnistajate Ando Tamme ütluste kohaselt olid 14.06.2012.a kella 17:46 paiku Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.-l kilomeetril Alatskivi

suunas üksteise järel sõitnud sõidukite juhid, s.o mootorratta juht B.L ja

sõiduauto Volvo juht (M.Poolakese) omavahel tuttavad ning suhtlesid ja soovisid

omavahel 14.06.2012.a politsei sündmustesse sekkumise järgselt suhelda, s.h ka telefoni teel ja sms-dega; esialgu sõiduauto Volvo juht küll üritas varjata asjaolu, et tunneb tema auto ees sõitnud mootorratta juhti, kuid see tuli sündmuste käigus välja.

08.10.2012.a kohtuistungil kinnitas ka menetlusalune isik B.L enda ütlustes, et tunneb Margus Poolakest, Margus Poolakese on tema koolivend (lk 110 all) ning suhtles telefoni teel 14.06.2012.a M.Poolakesega (lk 111).

Seega asetab B.L Aovere-Kallaste-Omedu tee 24.le kilomeetrile

sündmuskohale ka asjaolu, et sõiduauto Volvo juht ja B.L tundsid

teineteist ning pärast B.L kinnipidamist tuli B.L-ilt võtta politseiautos

dokumentide vormistamise ajaks B.L-ilt tema mobiiltelefon, et välistada nende

isikute omavaheline suhtlus, s.h võimalik ütluste omavaheline kooskõlastamine. B.L ei eita, et tundis sõiduauto Volvo juhti ja tunneb Volvo juhti pikemat aega.

B.L käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Lubatud suurima sõidukiiruse, milleks oli 90 km/h, ületamine mitte vähem kui 75

km/h tunnis ei saa toimuda ettevaatamatusest. Sellises suures ulatuses lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine on tahtlik tegevus ja on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4 tähenduses).

KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Liiklusseaduse¹ § 15 lg 1 p 1 nõude täitmatajätmisega pani B.L toime liiklusseaduse¹ § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiklusseaduse¹ § 15 lg 1 punktis 1 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurim sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse¹ § 227 lõikes 4 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni.

Liiklusseaduse¹ § 227 lg 5 punktis 3 sätestatu kohaselt võib liiklusseaduse¹ § 227 lg 4

sätestatud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni 12 kuuni.

12

Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes B.L süü ulatusest – liiklusseaduse¹ § 15 lg 1 punktis 1 sätestatud liiklusnõude jättis täitmata tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega, kui ületas lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 75 km/h, lubatud suurima sõidukiiruse

ületamiseks mitte vähem kui 75 km/ ühtegi mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust ei

olnud, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada varasemalt väärtegude eest karistamata (lk

27) B.L edaspidi hoiduma analoogsete süütegude toimepanemisest,

põhjendatud ja küllaldane karistada B.L rahatrahviga sanktsioonis sätestatud keskmise määra lähedal – 160 trahviühikuga ehk 640 euroga, ning kuna

B.L ei ole senini enda poolt toimepandut tunnistanud ja endale rikkumise

ulatusest tulenevat süü raskust teadvustanud, siis on põhjendatud ka lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine liiklusseaduse § 227 lg 5 punktis 3 märgitud miinimummääras - s.o 6-ks kuuks.

Keskmise määra lähedane rahatrahv ja miinimummääras lisakaristuse kohaldamine

peaksid olema varasemalt väärtegude eest karistamata isiku suhtes küllaldased

meetmed selleks, et mõjutada B.L edasiselt õiguskuulekalt teedel liiklema ja panna B.L hoiduma uutest lubatud suurima sõidukiiruse ületamistest.

V™S § 132 p 2 alusel puudub maakohtul võimalus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks.

Heli Sillaots k ohtunik