4-12-4472/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september

2012, Jõhvi kohtumaja Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Väärteoasja number 4-12-4472 (244012007334) Väärteoasi K.Z alkoholiseaduse 70 süüdistuses § järgi Menetlusalune isik K.Z, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, , kindel elukoht puudub ei tööta Väärteomenetluses kinni peetud 11.09.2012 kell 21.08. Kaitsja ei osalenud Kohtuvälise menetleja ametnik Ida prefektuuri teomenetleja Asja Malahhova vanemväär Kohtuistungi toimumise aeg 13.09.2012 (tl 21 )

RESOLUTSIOON

K.Z süüdi tunnistada AS § 70 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et

11.09.2012 kell 21.08 viibis avalikus kohas Idannas Narva mnt maja nr 8 juures Virumaal Jõhvi li

alkoholijoobe seisundis, istus põrandal, liikus raskustega, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.

Mõista K.Z-ile AS § 70 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut summas 80 (kaheksakümmend) eurot.

KarS § 68 lg 3 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamises viibitud aega 48 (nelikümmend kaheksa) tundi (24 tundi võrdub 10 trahviühikule) ja lugeda karistus kantuks .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

4-12-4381

2(5) hiljemalt 20.09.2012.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 23.10.2012.

Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse ter - vikteksti

kättesaadavusest ehk 08.11.2012 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

12.09.2012 patrullpolitseiniku xx xx (tl 3 kohaselt koostatud väärteoprotokolli ) süüdistatakse K.Z selles, et 11.09.2012 kell 21.08 Jõhvis, Narva mnt 8 asuvas "Selveri" kaupluses,

olles joobeseisundis ja viibides avalikus kohas istus K.Z põrandal ja liikus raskustega,

millega solvas inimväärikust ja ühiskondliku moraalitunnet äline menetleja . Kohtuv kvalifitseeris K.Z teod alkoholiseaduse (AS) 70

§ järgi.

13.09.2012 esitas Ida prefektuur kohtule K.Z-ile karistuseks arest (tl taotluse mõista 1).

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus uuris 13.09.2012 kohtuistungil (tl 21) K.Z kohtuistungil antud järgmisi tõendeid: ütlused, isiku kinnipidamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, karistusregistri väljavõte.

Isiku 11.09.2012 kell 21.08 peeti K.Z kinnipidamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isikuna kinni (tl 5 ).

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul

kinnipidamise hetkel alkoholijoove, indikaatorvahendi näitaja on 1,42 mg/l. Protokollis on märgitud, e häiritud, kõne segane, aja t K.Z reaktsioonikiirus oli - isiku ja kohataju selge, isik on teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi, esinevad kerged häired koordinatsioonis, - ärritumine ja omamehelik käitumine (tl 7).

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et väärteokarist K.Z on 37 kehtivat ust ja 8 kriminaalkaristust (tl 11-20).

POOLTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil tunnistas m

. enetlusalune isik end väärteo toimepanemises süüdi

Kohtuväline menetleja avaldas kohtuistungil, et K.Z on ka varasemalt korduvalt

toimepannud nii samalaadseid kui teisi õigusrikkumisi. Karistuseks mõistetud rahatrahvid on

tasumata. Isikut on karistatud ka arestiga. Isik ei tööta, ei oma sissetulekut. Rahatrahvi

määramine karistuseks ei ole otstarbekas. Ainuke karistusviis mis mõjutaks isikut edaspidi

hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest, oleks arest. K

ohtuväline menetleja taotles mõista K.Z-ile aresti. karistuseks 25 päeva

4-12-4381

3(5) KOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus K.Z loeb uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et pani talle süüks arvatava teo toime.

K.Z tunnistas end

70 AS § nõuete rikkumises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub

kohus eel

kõige tema ütlustest.

Süüteokoosseis

AS 70 a § näeb ette vastutuse lkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal,

pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu

õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal

tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.

Kohus leiab, et K.Z tegude kvalifitseerimine A 70 Indikaatorvahendiga S § järgi on õige.

tuvastati K.Z alkoholijoove 1,42 mg/l määral, temal esinesid kerged häired

koordinatsioonis

, oli häirutud reaktsioonikiirus ning ta liikus raskustega. Kaupluse näol on

tegemist avaliku kohaga. Joobnud olekus kauplusse ilmumisega solvas K.Z inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seega AS § s 70 sätestatud väärteo objektiivne

- süüteokoosseis on täidetud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.Z oli teadlik joobnud olekus avalikku kohta ilmumise keelust, sest varem on teda karistatud samalaadsete tegude eest, kuid

vaatamata sellele läks avalikku kohta, möönates süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist.

Süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste pinnalt leiab kohus, et K.Z pani süüteo toime otsese tahtlusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

K.Z

tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUSE MÕISTMINE

Karistamise alus

KarS § 56 lg aristamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu - st 1 ja 2 tulenevalt k te

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

KarS § 57 lg 2 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü

tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.

4-12-4381

4(5) Karistuse liik

Karistuse liigina näeb § AS 70 ette nii rahatrahvi, kui aresti.

K.Z

süü raskuse hindamisel ja karistusliigi valikul tuleb võtta arvesse toimepandud teo

tehiolusid. Tegu leidis aset 11.09.2012, teisipäeva hilisõhtul, kell 21.08, mil kaupluses viibiv inimeste hulk on tunduvalt väiksem päe võrreldes vase ajaga . K.Z avalikku kohta joobnud olekus ilmumisega ei kaasnenud tema agressiivset käitumist ümbritsevate ega politseitöötajate suhtes ning kohapeal ta alkoholi ei tarvitanud. Politseipatrulli ilmumisel allus politseiametnikke korraldustele ega osutanud vastupanu.

Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 15.1) Karistusregistri

andmete järgi 2011. l korral AS § 70 järgi, millest võib -2012.a.a. karistati K.Z 12-

järeldada, et K.Z esineb alkoholisõltuvuse probleeme nähtavasti on ka käesoleva , mis

õigusrikkumise toimepanemise põhjuseks näitab, et . K.Z samade aastate karistuslugu vaatamata samalaadsete rikkumiste eest kohaldatud karistustele (10 korral kohaldati karistusena

rahatrahvi ning 2 korral aresti – 08.11.2011 ja 21.02.2012 otsusega, 15 päeva ja 20 päeva) jätka K.Z alkoholi tarvitamist ja sellest tingitud õigusrikkumiste toimepanemist. s Kohus

ei tuvasta seetõttu asjaolusid ega põhjendusi antud asjas menetlusalusele S.K.Z-ile

raskemaliigilise karistuse e. aresti kohaldamiseks KarS § 56 lg s 2 säte - statu valguses ("Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.") Kohus leiab, et arvestades konkreetse menetlusaluse isikuomadusi, isegi

maksimaalsel määral aresti mõistmine K.Z-ile ei muuda aastatega väljakujunenud tema

hoiakuid (kõige varasem K.Z-ile mõistetud väärteokaristus AS § 70 järgi pärineb 2006.

aastast – Ida Politseiprefektuuri 20.03.2006 otsus) ega avalda temale piisaval määral karistusõigusliku mõju. Seda seisukohta toetab ka K.Z asotsiaalne eluviis, mis väljendub elukoha ja töökoha puudumises.

Samuti leiab kohus, et olukorras, kus eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt ei pruugi karistus

avaldada märkimisväärset mõju rikkujale on põhjendamata sellise karistuse liigi määramine,

mille täitmine nõuab täiendavaid vahendeid maksumaksja rahast täidetavast riigieelarvest arestialuse ülalpidamiseks.

Kohus ei näe kindlat seost ega piirangut karistuse liigi (või määra) valikul seoses varem

samalaadsete tegude eest mõistetud karistusega. Iga süüteo puhul tuleb hinnata isiku süüd ja

väljavaateid tema karistusõiguslikuks mõjutamiseks eraldi sõltumata varem mõistetud

karistustest. Seetõttu iga järgnev karistus tingimata olema mõistetud raskema karistuse ei pea liigi ja/või määraga, vaid konkreetse asja lahendamisel tuleb lähtuda isiku süü suurusest antud

teo toimepanemisel ja karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest. Lähenemine, et iga järgnev karistus samalaadse süüteo eest peab on õigustatud a priori olema raskem teatud kuriteoliikide puhul (nt rasked isikuvastased kuriteod, vt RKKKo nr 3-1-1-13-11, p 9.1). Antud väärteoasjas, arvestades teo tehiolusid ja ei ole kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü minimaalset raskust alust

sellise lähenemise rakendamiseks.

Eeltoodu alusel sedastab kohus, et süü raskusest ja eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei

ole otstarbekas K.Z-ile aresti kui raskemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav vaid rahatrahv.

KarS § 47 haselt võib väärteo eest trahviühikut ko kohus kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 .

4-12-4381

5(5)

Lähtuvalt ülaltoodust ning a süüd, aga ka rvestades toimepandud teo raskust ja K.Z

eripreventiivseid eesmärke mõjutamiseks, peab kohus võimalikuks karistada menetlusaluse

K.Z AS 70 § ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o. 20 trahviühiku suuruses.

KarS § 68 lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka. 24-le

tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. K.Z peeti kinni 11.09.2012

kell 21.08. 13.09.2012 kell 13.50. Kuigi K.Z kinnipidamise aeg on Kohtuistung lõppes vähem kui 48 tundi, KarS § 68 lg 2 mõttest tulenevalt toimub kinnipidamise aja arvestus 24-

tunni täpsusega, mistõttu vastav tähtaeg kuulub ümardamisele menetlusaluse isiku kasuks 48 tunnini. Kuna karistusaja hulka arvatav kinnipidamine võrdub K.Z-ile mõistetud karistuse määraga, karistus tuleb lugeda K.Z poolt kantuks.

Kohus teeb otsuse juhindudes VTMS § 107 lg 1 p st 1 ja § - -dest 108-111.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik