1-12-1916/42 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-1916

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu

Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2012.a.

Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1916 Kriminaalasi

E.D

66 lg 2 p 3, g 2 p süüdistus KarS § 2 § 215 l

1,2,

§ 199 lg 2 p 5,7,9 järgi,

G.H süüdistus KarS § 199 lg 2 7 järgi, p 4,

Keio Iila süüdistus KarS § 209 lg 2 § 199 lg 2 p 4,7 järgi,

p 3,

H.M süüdistus KarS § 215 lg 2 , § 266 lg 2 p 1,3 p 1,2 järgi,

J.A süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 7, § 9,

215 lg 2

p 1,2 järgi,

H. süüdistus KarS § järgi. Z 209 lg 2 p 3

Menetlusosalised ja nende esindajad

Süüdimõistetu H.Z : (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON:

Jätta Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus Tartu Maakohtu 28. augusti 2012.

määrusele läbi vaatamata ja tagastada

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 10 päeva jooksul

Tartu

alates päevast, mis isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega

3 mõisteti s i

üüd KarS § 209 lg 2 p

H.Z

järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel

karistuseks 1 aasta vangistust, mida

2

suurendati , s.o 3 Tartu Maakohtu 25.02.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

kuud vangistust, , m H.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. võrra õistes

KarS § 69 lg 1,2,3 ti mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 90 alusel asenda

0

tundi

üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrat töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud i

alates kohtuots KarS § 69 lg 4 alusel järgima use jõustumisest ning kohustati H.Z

KarS § sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrat -s 75

ud kohustust hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu

25. . kuupäevaks vähemalt 95 eurot kuni tekitatud kahju hüvitamiseni

Sama maakohtu otsusega mõisteti H. ilt välja Z- menetluskuluna sundraha summas

435 eurot eest kohtueelses menetluses ja riigi tuludesse ning tasu temale osutatud õigusabi

kohtus kokku summas 254,63 eurot.

Maakohtu otsusega pikendati H.Z

menetluskulude (kokku summas 689,63 eur menetluskulude ot) tasumise tähtaega ja määrati tasumine ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (tl 38-56).

H. esitas 21.08.2012.a kohtule avalduse, millest nähtuvalt soovib ta saada 4 kuud Z pikendust „kohtukulude asjus, et ei olnud võimalik maksta“ (tl 86).

Tartu Maakohtu 28.08.2012.a määrusega pikendati Tartu Maakohtu 18.04.2012.a kohtuotsusega ulu

väljamõistetud menetlusk – sundraha 435 eurot ning tasu määratud korras

osutatud õigusabi eest 254 vabatahtliku tasumise tähtaega kuu võrra, s.o kuni

,63 eurot 8

25.04.2013.a. kohustati tasuma menetluskulude katteks alates 2012.a H.Z septembrist igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 86,20 eurot (tl 87-89).

11.09.2012.a esitas Riigi Tugiteenuste Keskus eelnimetatud maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus Riigi Tugiteenuste Keskus täiendada määrust osas, mis puudutab

täitekulusid, kuna määratud ig isikule tasumise kohustuseks akuine miinimumsumma ei kata

asjaga . kaasnevaid täitemenetluskulusid Juhul, kui kohus leiab, et täitemenetlus on algatatud alusetult (TMS § 2 lg 1 p 1), palus Riigi Tugiteenuste Keskus võtta kohtul seisukoht juba käiva täitemenetluse osas (tl 95-96).

Eelnimetatud Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus edastati menetlemiseks Tartu Ringkonnakohtule (tl 95).

Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2012.a taotluse saatekirjaga saadeti Riigi Tugiteenuste Keskuse

määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kirja kohaselt ei näe KrMS ette tagasi

kriminaalasja lahendamise raames kohtutäituri täitemenetluse kulude väljamõistmist ja

taotluse lahendamise näol ei ole tegemist apellatsioonimenetluses lahendatava küsimusega.

Seega tagastati taotlus Tartu Maakohtule -ist ja ™S-ist juhindudes , kellel on pädevus TsMS võtta seisukoht Riigi Tugiteenuste Keskuse taotluse osas.

Kohtu seisukohad

1. Kohus on seisukohal, et Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus tuleb jätta läbi

vaatamata ja tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Sellesisulist seisukohta põhjendab kohus järgnevalt.

2. KrMS § 389 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud

kohtus järgitakse KrMS i 10. või 11. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud - erisusi.

3

KrMS § 323 lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 384 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on

kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

Kohus on seisukohal, et Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole subjektiks, kes saaks esitada Tartu

Maakohtu 28.08.2012.a määrusele määruskaebust. KrMS § 384 lg 1 seab määruskaebuse

esitamise õiguse sõltuvusse sellest, kas kohtumäärusega, mille peale määruskaebust esitada

soovitakse, on kitsendatud või piiratud isiku õigusi või tema seaduslikke huve. Tartu

Maakohtu 28.08.2012.a määrusega pikendati H. ilt Tartu Maakohtu 18.04.2012.a Z-

otsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. Kohtumäärusega, millega

pikendati H. ilt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 8 kuu võrra, ei Z-

piiratud ega kitsendatud Riigi Tugiteenuste Keskuse õigusi või seaduslikke huve:

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude summat ei vähendatud ja menetluskulude tasumiseks määratud 8 kuu võrra pikendatud tähtaeg mahub seadusega (KrMS § 424, § 423)

lubatud ühe aasta piiridesse Vastupidist ei ole põhistanud ka Riigi Tugiteenuste Keskus .

esitatud määruskaebuses. Seega on kohus arvamusel, et Riigi Tugiteenuste Keskusel ei ole KrMS § 384 lg 1 järgi määruskaebuse esitamise õigust ning KrMS § 389 lg 1 ja § 323 lg 2 p 2

alusel tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse läbi

vaatamata jätmist ja tagastamist takistavaks asjaoluks ka see, et Riigi Tugiteenuste Keskuse

määruskaebus on 19.09.2012.a saadetud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Haide Rimmeli poolt Tartu Ringkonnakohtusse kui põhjendamatu (KrMS § 389 lg 4).

3. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks selgitada, et täitmiskohtuniku pädevuses ei ole

suurendada süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude suurust täitemenetluses tekkinud

täitekulude ulatuses. Nii sätestab KrMS § 22, et täitmiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes

täidab talle KrMS iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt -

. KrMS § 423

ja § 424 järgi on täitmiskohtunikul pädevus otsustada süüdimõistetu taotlusel sealhulgas

menetluskulude pikendamise või ositi tasumise üle. Eelviidatust lähtudes on H. Z taotluse alusel otsustanud täitmiskohtunik 28.08.2012.a määrusega pikendada väljamõistetud

menetluskulude tasumise tähtaega. Kohus peab oluliseks rõhutada, et KrMS-ist ei tulene

aluseid, millele tuginedes võiks täitmiskohtunik lisaks süüdimõistetult kohtulahendiga välja

mõistetud kohustada teda tasuma ka menetluskulude täitmisel tekkinud menetluskulude

täitekulusid ning mõista need välja kohtulahendi täitmise raames lahendatava küsimuse üle

otsustamisel. ama, Seetõttu ei saaks kohus ka juhul kui asuks määruskaebust sisuliselt lahend

rahuldada määruskaebuse esitaja taotlust ja suurendada igakuist maksekohustust

täitemenetluskulude võrra. Süüdimõistetu võib vastavalt KrMS § le 423 ja § - -le 424 esitada taotluse temalt väljamõistetud menetluskulude pikendamiseks ning sealjuures ei ole seaduslik

ega põhjendatud raskendada tema olukorda ja teha otsustus väljamõistmisele kuuluvate summade kohta, mida kohtuotsusega süüdimõistetult välja ei ole mõistetud.

4. Siiski peab kohus oluliseks

järgnevalt selgitada täitekuludega seonduvat.

TMS § 37 lg 1 sisuliselt defineerib täitekulude mõiste. Nimetatud sätte kohaselt on

täitekulud

kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast

täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. -st 1 TMS § 38 lg

4

tuleneb põhimõte, mille kohaselt . Sama paragrahvi lõike 2 järgi

kannab täitekulud võlgnik

nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude

otsuse. Seega kuuluvad isele eelviidatust lähtuvalt täitekulud sissenõudm võlgnikult

kohtutäituri otsuse alusel, mitte kohtulahendiga, millega mõisteti süüdimõistetult välja

menetluskulud (käesoleval juhul Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsus). Täitekulude

sissenõudmise osas peab kohus oluliseks viidata ka TMS § 2 lg 1 p mille järgi

-le 16,

täidetakse TMS i alusel nõuded, mis tulenevad kohtutäituri otsusest kohtutäituri tasu ja -

täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Seega, kui kohtutäituri otsust täitekulude ja

kohtutäituri tasu kohta ei ole vaidlustatud, kuulub kohtutäituri otsusest tulenev nõue

kohtutäituri tasu ja täitekulude osas TMS sissenõudmisele. -i alusel

Samas

peab kohus oluliseks märkida, et täitekulude vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi kord

(mitte kriminaalmenetluse raames määruskaebuse esitamine täitmisel tekkinud küsimuse lahendamise lahendile). Nii sätestab TMS § 217 lg 1, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline

esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai

teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. sitada kaebuse TMS § 218 lg 1 alusel võib kaebuse alusel tehtud kohtutäituri otsusele e

maakohtule. See tähendab, et juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus täitekulude

summaga või ei ole nõus täitekulusid tasuma, kuulub täitekulude osas vaidlustamisele

kohtutäituri otsus, millega täitekulud ja kohtutäituri tasu kindlaks määratakse. Kaebuse

esitamiseks õigustatud isikuks on täitemenetluse osaline. Selline protseduur saaks aset leida tulevikus kui täitemenetluse osaline täitemenetluskulude suurusega nõus ei ole või kulusid ei tasu.

5. suhtes alustatud täitemenetlusse, osundab kohus ™S § 46 lg Puutuvalt H.Z juba

1 p-le 4, mille järgi peatab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine. Seega tuleb juba alustatud

täitemenetlus H. suhtes Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega väljamõistetud Z

menetluskulude sissenõudmiseks peatada seoses Tartu Maakohtu 28.08.2012.a määrusega,

millega pikendati H.Z-ilt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 8 kuu võrra.

Kohtunik Ülle Raag