1-12-4212/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-12-4212

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2012. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-12-4212 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav R.H isikukood: XXX; elukoht:XXX kodakondsus: EV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata R.H tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 03.07.2012. a otsusega mõistetud karistusest. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 23.10.2012. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

R.H on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 03.07.2012.a otsusega KarS § 424, § 328 lg 1, § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistatud liitkaristusega 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.H kahtlustatavana kinnipidamine, s.o üks 1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.H eelvangistus ja karistuse kandmise algust loeti alates 18.12. 2011. a. Karistusaeg algas 18.12.2011.a ja lõpeb 27.01.2013.a.

Õigus ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis 07.07.2012.a.

R.H on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

1) 31.08.1998.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta;

2 2) 03.05.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 22.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 kuud vangistust; 4) 16.10.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja § 65 lg 2 alusel 1 kuu ja 7 päeva vangistust; 5) 13.05.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi 5 kuud ja 23 päeva vangistust; 6) 25.11.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 203 järgi 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.H vanglas distsiplinaarkorras karistatud 6-l

korral, viimati 28.09.2012. kartseriga. Soovib vabanedes elama asuda ema juurde, kus elab ka

kinnipeetava õe pere. Vabaduses kuritarvitas alkoholi ja narkootikume, alkoholijoobes toime

pannud kuritegusid. Vangistuses saab psühhiaatrilist ravi rahustite näol, kuna ärritub kergesti. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul 61 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38 %.

Riskivalemist lähtudes Tartu Vangla ei toeta R.H ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldusametniku teabe kohaselt puudub kinnipeetaval vabaduses isiklik elukoht ja

sissetulek. Tasumata rahalisi nõudeid on üle 1000 euro. Vabaduses käitumist mõjutavaiks

faktoreiks on alkoholi tarvitamine ja negatiivset mõju avaldav suhtlusringkond.

Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata

kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud (psühhiaatriline ravi).

R.H seletas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja eelistab karistuse lõpuni kandmist. Siis on tal lihtsam eluga edasi minna. Annab endale aru, et alkohol on

tema kuritegeliku käitumise põhjuseks ja soovib alkoholiprobleemidega tegelda. Vabaduses asuks elama ema juurde, töökohta ei ole. Vangistuses saab ta ravi. Ta kannab vanglas neljandat reaalset karistust.

Prokuröri andis kirjaliku arvamuse ning leian, et R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused. Analüüsides sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada R.H tingimisi

ennetähtaegset vangistusest vabastamist alljärgnevatel põhjustel: R.H on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 5-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega ning ta on viibinud ka katseajal, kuid vaatamata

sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on viimase 6 kuu jooksul distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral. See

iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et tegelikkuses ei ole antud isiku hoiakutes ja käitumises muutusi toimunud. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et

R.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamise küsimuse arutamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 1/2 vangistusaja ärakandmise järel.

3 Arvestades R.H isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, ei ole R.H võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. R.H puuduvad vabaduses materiaalsed alused. Elukoha olemasolu ei ole küllaldaseks

materiaalseks aluseks vabanemisel toimetulekuks. Tal puudub töökoht. Sissetuleku ja kindla

elatusallika puudumise tõttu võib R.H tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korral sattuda raskesse olukorda, mis viib teda kiiresti tagasi karistust kandma. Ka varasemad eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda R.H tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada. R.H on enesekriitiline ja on andnud enda olukorrale objektiivse hinnangu. Varasemad karistused on R.H-le mõistetud samasuguste

kuritegude eest. Karistused ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest ning ta on jätkanud õigusvastast eluviisi. R.H eluviise on mõjutanud ka sõltuvus alkoholist. R.H-ks on karistuse kandmise ajalkorduvalt distsiplinaarkorras karistatud.

Ene Muts täitmiskohtunik