Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
4-12-3650/14 AI generated

4-12-3650/14 · 4-12-3650/14 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 4-12-3650/14
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1 4-12-3650 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-3650 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi A.V väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Har...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 4-12-3650/14

1 4-12-3650

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-3650 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi A.V väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06.09.2012 otsus Kaebuse esitaja A.V (ik: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.09.2012 otsus A.V väärteoasjas nr 4-12-3650 jätta

muutmata. 2. A.V apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 09.07.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1268240 kohaselt A.V, viibides 09.07.2012 kell 13.11 Tallinnas Koidu 12, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo;

Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna 14.07.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB

1306806 kohaselt A.V, viibides 14.07.2012 kell 13.26 Tallinnas Mustakivi 17

2 asuvas kaupluses Prisma, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo; Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 07.08.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1323581 kohaselt A.V, viibides 06.08.2012 kell 23.55 Tallinnas Jakobi 12, oli

eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja edastas A.V väärteoasjad arutamiseks Harju Maakohtule, leides, et menetlusalusele isikule tuleb karistuseks kohaldada aresti.

Maakohtu otsus

2.

Harju Maakohtu 06.09.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-3650 tunnistati A.V kolme väärteo eest süüdi NPALS § 151 järgi ja teda karistati 20 päeva pikkuse arestiga. A.V

kohustati aresti kandmisele asuma 01.10.2012 ning aresti kandmisele

mitteasumisel otsuses märgitud kuupäeval määrati kohaldada A.V suhtes

sundtoomist karistuse kandmisele. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas leidis

maakohus, et A.V ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Väärteoprotokollidest

nähtub, et ta ei tööta, seega puudub tal ka kindel sissetulek ning puuduvad võimalused rahatrahvi tasumiseks. Karistusregistrist nähtuvalt on A.V ka varasemalt karistatud

mitmesuguste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas NPALS § 151

järgi. Eeltoodust

tulenevalt ning isiku mõjutamiseks mitte toime panema uusi süütegusid pidas kohus põhjendatuks mõista A.V-le karistuseks arest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Varasemad arestid ei ole A.V-le mõju avaldanud, ta on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Viimati on A.V karistatud Harju Maakohtu 13.06.2012 otsusega NPALS § 151 järgi arestiga 20 päeva ning arutatavad väärteod pani ta toime peale kohtuotsuse tegemist. Eelnevalt on teda 17.04.2012 otsustega karistatud arestiga

kokku 10 päeva. Vaatamata mõistetud karistustele on A.V taas kolmel korral

tarvitanud narkootikume. Kohus pidas põhjendatuks ka seekord pikaajalise aresti, s.o 20 päeva, kohaldamist.

Kohus märkis, et A.V väitis kohtuistungil, et käib regulaarselt arsti juures ja saab

regulaarset ravi, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitanud ei ole. Siiski võttes arvesse menetlusaluse isiku väiteid ravi vajaduse kohta, ei määranud kohus tal karistuse kandmise

koheselt peale eelmise karistuse ärakandmist, vaid alates 01.10.2012, et ta saaks vahepeal arsti juures käia.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu 06.09.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A.V , kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas, paludes aresti täitmisele pööramine edasi lükata kuni ravi lõppemiseni, mis tal algas 18.05.2012 ning mida ei tohi katkestada 36 nädala

jooksul. Seejärel on ta nõus asuma aresti kandma. A.V märgib, et arestimajas

puuduvad tingimused talle vajaliku ravi andmiseks. Samuti märgib kaebaja, et võimalusel soovib ta temale mõistetud karistuse kergendamist, ta on nõus maksma rahatrahvi.

4. apellatsiooni V™S 24.09.2012 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus A.V § 142 lg 1 alusel käiguta ning andis apellandile apellatsioonis esinenud puuduse - apellant ei

märkinud, kas ta soovib kohtuistungil osaleda - kõrvaldamiseks tähtaja kuni 4. oktoobrini 2012. 01.10.2012 ringkonnakohtule saadetud apellatsiooni täienduses teatas A.V, et ei soovi osaleda kohtuistungil ning seega on apellant nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Samuti teatas A.V, et ta loobub oma aresti täitmisele pööramise edasilükkamise

3 taotlusest, kuna ta viibib käesoleval ajal Tallinna Vanglas, kus ta saab, erinevalt arestimajas viibimisest, kvalifitseeritud ravi.

5. apellatsiooni koopia Vastavalt V™S § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus A.V

kohtuvälisele menetlejale, märkides järelepärimises, et juhul, kui kohtuväline menetleja ei

soovi osaleda kohtuistungil ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, tuleb

kohtuvälisel menetlejal esitada hiljemalt 12. oktoobriks 2012 ringkonnakohtule oma seisukoht apellatsiooni suhtes. 12. oktoobril 2012 saabus ringkonnakohtusse kohtuvälise menetleja seisukoht apellatsiooni

suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas palus kohtuväline menetleja jätta

maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis, et

arvestades A.V varasemat karistatust samalaadsete süütegude eest, sissetuleku

puudumist ning asjaolu, et varasemad rahatrahvid on tasumata, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et

puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus arestina vastab toimepandud süüteo sisule ja kaebaja süüle. Lisaks puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A.V viibiks ravil.

6. Kuivõrd ringkonnakohtu järelepärimise peale apellatsiooni suhtes kirjaliku seisukoha

saatmisega väljendas kohtuväline menetleja oma nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses, siis lahendab ringkonnakohus A.V kaebuse vastavalt V™S § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus on karistuse mõistmisel õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises

karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud A.V

seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud

karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A.V

on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seejuures on kohus

põhjendatult arvestanud ka asjaolu, et A.V puudub töökoht, mistõttu on alust eeldada, et rahatrahvi täitmine on võimatu. Kohtukolleegium leiab, et arvestades eeltoodut,

on maakohus õigesti mõistnud A.V-le karistuseks 20 ööpäevase aresti. Ringkonnakohus nõustub Harju Maakohtu otsusega A.V-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse

mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apelleeritud kohtuotsus mõistetud karistuse liigi ja määra osas on õiguspärane ning apellatsioonis toodu ei anna alust selle kohtuotsuse tühistamiseks.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

apelleeritud Harju Maakohtu 06.09.2012 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Meelika Aava Ivi Kesküla