1-11-2819/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-2819

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada N.I talle 05.04.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-2819 KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu N.I-le . Peale määrusest venekeelse tõlke valmimist edastada N.I-le ka tõlge.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22.oktoober 2012.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-2819

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Tõlk

Kaija Sõster

Alla Lašmanova

10.08.2012.a kohtusse saabunud

Tartu Vangla 09.08.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

N.I

vangistusest

tingimisi

ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks

Prokurör

Ruti Kilg – KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör

22.10.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas

18.10.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja

edastas enda arvamuse elektroonselt; enda

arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest

tingimisi

ennetähtaegset

vabastamist

ei

toetanud

Süüdimõistetu

N.I

asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust

isikukood xxx

kriminaalkorras karistatud 6-l korral

Kaitsjata

süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

ASJAOLUD

N.I on kriminaalkorras karistatud 6-l (kuuel) korral. Käesoleval ajal kannab N.I karistust 05.04.2011.a Harju Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 05.04.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistati N.I KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega ja KarS § 263 p 3 järgi 2 kuu vangistusega. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 4 kuud vangistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 2 kuud

20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 2 kuud 20 päeva vangistust N.I-le Harju Maakohtu 04.03.2010.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu 2 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks N.I-le mõisteti 2 aastat 3 kuud 22 päeva, mille kandmise alguseks on 05.04.2011.a. Käesoleval ajal kannab N.I kohtuotsuste kogumis liitkaristust I ja II astme kuritegude eest:

• 05.04.2012.a kohtuotsusega karistati II astme kuritegude eest KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus 04.03.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osast;

• 04.03.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistati KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja KarS § 424 järgi II astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus 01.12.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osast;

• 01.12.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistati KarS § 424 järgi II astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 26.09.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest;

• 26.09.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistati KarS § 184 lg 1 järgi I astme kuriteo toimepanemise eest 2 aasta 6 kuu vangistusega. N.I on talle 05.04.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast ning elektroonilise valvega vabastamata jätmise 03.02.2012.a määruse jõustumisest (jõustus 13.02.2012) on möödunud vangistusseaduse § 76 lõikes 2 märgitud 6 kuud. 22.10.2012.a kohtuistungil taotles N.I enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri kohtule elektroonselt edastatud arvamusega ning kuulanud 22.10.2012.a kohtuistungil ära kinnipeetav N.I , on seisukohal, et N.I ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. N.I on 35-aastane. Karistusregistri teatiselt, kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest kogumis nähtub, et N.I on narkootikumide tarbimisest tulenevalt vabaduses viibimise ajast väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. N.I on uimastisõltlane – marihuaanat proovis 16-aastaselt, edasi proovis ning hakkas tarvitama amfetamiini ja fentanüüli; võimalusel ja raha olemasolul tarvitas kas fentanüüli või amfetamiini igapäevaselt (ka introvenoosselt); on saanud metadooniravi, kuid see andis ainult lühiajalise tulemuse. Kuritegude toimepanemise põhjuseks nimetab N.I sõltuvust narkootikumidest. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on N.I karistatud kriminaalkorras kokku 6-l korral, sealhulgas mitmel korral ka joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi ja ühel korral suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 184 lg 1 järgi ning lisaks veel ka varguste ja vargusekatsete eest ning avaliku korra raske rikkumise eest relvana kasutatava muu esemega (süstla nõelaga poe turvatöötaja ähvardamine). Väärtegudest on N.I arvukalt karistusi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15¹ järgi ja alkoholiseaduse §

70 järgi. Süütegude eest karistused algavad 2002.aastast – 10.10.2002.a toimepandud väärteo eest karistati alkoholiseaduse § 70 järgi, 04.03.2003.a toimepandud väärteo eest karistati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15¹ järgi. Edasiselt jätkuvad karistused valdavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15¹ järgi kvalifitseeritud väärtegude eest. Esimest korda karistati kriminaalkorras 03.08.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga ning lisakaristusena võeti 1-ks aastaks ära juhtimisõigus. Katseajal kriminaalhooldusel olles toimepandu eest karsitati 09.01.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuu vangistusega, mille kandmiselt vabanes 07.09.2007.a. Kriminaalkorras karistati N.I 3.-t korda 26.09.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega narkootilise aine suures koguses käitlemise eest KarS 184 lg 1 alusel

2 aasta 6 kuu vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu katseajaga.

Neljandat

korda

karistati

N.I

01.12.2008.a

Harju

Maakohtu

kohtuotsusega KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1 alusel 2 aasta

5 kuu 28 päeva vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu katseajaga ning lisakaristusega 3-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. Katseajal toimepandu eest karistati N.I 5.-nda süüdimõistva kohtuotsusega – 04.03.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9, KarS § 424 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistusega ja lisakaristusega 6-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuuendat korda karistati N.I 05.04.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega ja KarS § 263 p 3 järgi 2 kuu vangistusega.

Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 4 kuud vangistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 2 kuud 20 päeva vangistust N.I-le Harju Maakohtu 04.03.2010.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu 2 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks N.I-le mõisteti 2 aastat 3 kuud 22 päeva, mille kandmise alguseks on 05.04.2011.a. N.I senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseaegadega kriminaalhooldused ja ka reaalsed vangistused pannud N.I uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.

N.I senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus N.I suhtes otsrabekohaseks ja vajalikuks meetmeks osutunud, kuna kriminaalhooldused on kõik täielikult ebaõnnestunud – N.I pani katseaegadel olles toime uued kuriteod. Kinnipeetava iseloomustuses on hinnatud N.I-st lähtuvat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgimise 2 aasta jooksul on hinnatud 21%. N.I elustiilist vabaduses – tarvitas narkootikume ja oli narkosõltlane, pani sõltuvusest tulenevalt toime kuritegusid ja väärtegusid, ning seda ka kriminaalhooldustel katseaegadel olles - lähtub tema vabadusse naastes reaalne oht varasemalt väljakujunenud elustiili jätkumiseks.

Neil eelpoolkirjeldatud asjaoludel kogumis ei pea kohus põhjendatuks N.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. N.I on võimalus edasiselt vanglas käesolevaks ajaks ilmnema hakanud positiivseid muutusi kinnistada – jätkata distsiplinaarrikkumisteta käitumist (hetkel ei ole N.I enam ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust) ning võimalusel avavanglasse saamisel valmistada ennast eluks vabaduses ette, et edasine elu oleks narkootikumide tarvitamise ja käitlemiseta ning seaduskuulekas ja uute õigusrikkumisteta.

Vangistuse

ajast

on

positiivne

see,

et

N.I

on

osalenud

taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas ka narkosõltuvust käsitlevates, ning õppinud riigikeelt ja töötanud. Tähtaegsel vangistusest vabanemisel tuleb see loodetavasti N.I-le kasuks sellisel määral, et N.I suudab hoiduda narkootikumide tarvitamisest ja narkootiliste ainete käitlemisest ning ei pane toime uusi õigusrikkumisi.

Heli Sillaots

kohtunik