1-11-2461/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-2461

KOHTU MÄÄ R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2012, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-2461 (08233000688) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Maili Õunaaed Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova erakorraline ettekanne nr 44782 E.K suhtes Hooldusalune E.K

Elukoht xxx, isikukood xxx, EV kodanik, kõrgharidus, xxx Varasem karistatus:

- 25.02.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 vangistusega 5 kuud 15 päeva, KarS

§ 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 330 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta. Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON 08.10.2012

Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Jelena Džalalova erakorraline ettekanne nr 44782 E.K suhtes karistuse täitmisele pööramiseks läbivaatamata. Määruse ärakirjad edastada E.K-le ning Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna

Narva talitusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsusega nr 1-11-2461 tunnistati E.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud ja 20 päeva.

2(4)

KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 15.02.2006.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (3 kuud vangistust)

ning mõisteti liitkaristuseks 5 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg alates 21.02.2011.a kuni 25.02.2011.a, s.o 5 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 5 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel

asendati E.K-le mõistetud karistus, 5 kuud ja 15 päeva vangistust, 330 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati E.K üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75

lg-s 1 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsus jõustus 05.03.2011.a.

05.03.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne E.K

suhtes ettepanekuga peatada KarS § 69 lg 3 alusel E.K üldkasulike töötundide sooritamise tähtaja kulgemine 282 päevaks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.03.2012.a kohtumäärusega KarS § 69 lg 3 alusel peatati

E.K-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 282 päevaks. Kohtumäärus jõustus 27.03.2012.a.

29.08.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne

nr 44782 E.K suhtes ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel.

Erakorraline ettekanne on koostatud, kuna hooldusalune loobub üldkasuliku töö tegemisest.

Seisuga 29.08.2012 on E.K 330-st töötunnist sooritatud 161 tundi. Seega tegemata tunde on 169. 19.07.2012.a. kirjutas hooldusalune oma seletuses, et ta ei saa teha

üldkasulikku tööd seoses halva tervisliku seisundiga ning palub, et kohus vabastaks teda üldkasuliku töö kohustusest.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et kohtumistel on hooldusalune isik koostöövalmis.

Viimasel kohtumisel väitis E.K ametnikule, et on motiveeritud üldkasulike

töötundide sooritamiseks ning karistuse kandmiseks vabaduses. Katseaja jooksul suunati hooldusalune üldkasulikku tööd täitma üldkasuliku töö partnerite juurde, kes võiksid pakkuda talle tööd, mis on hooldusalusele jõukohane ja tema terviseseisundiga arvestatav. Ta töötas Narva Linnamuuseumis, MTÜ-s Narva Slaavi Kultuuriselts Svjatogor, MTÜ-s Stuudioteater

Ilmarine. Kuid kõik kolm tööandjad ei soovinud pikendada hooldusaluse üldkasuliku töö

ajakava. Põhjuste hulgas on hooldusaluse konfliktne iseloom ja töötulemustega

rahulolematus. 21.06.2012.a. esitas hooldusalune kriminaalhooldusametnikule

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti poolt 04.06.2012.a. tehtud otsuse nr 872616.

Otsuse andmetel on E.K tuvastatud raske puue, millest tingituna ta vajab igal

ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel kestusega viis aastat. Liigub abivahendiga.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungi alguses palus kriminaalhooldusametnik pöörata E.K-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Kohtu

küsimusele, kas tema arvates on kriminaalhooldusalune isik võimeline vangistust kandma

vastas kriminaalhooldusametnik, et ilmselt mitte. Kuid ta leiab, et seadused ei anna

kriminaalhooldusametnikule antud situatsioonis muud võimalust, kui taotleda vangistuse täitmisele pööramist. Kui seadus võimaldaks, siis ta seda ei taotleks.

3(4)

Kriminaalhooldusalune E.K seletas, et tema tervislik seisund ei võimalda tal üldkasulikku tööd teha. Samuti oleks tal vangistuse kandmine äärmiselt keeruline, kuna tal on jalad väga haiged ning ta liigub vaevaliselt ning kasutab selleks abivahendeid.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna materjalidega, kuulanud ära

kriminaalhooldusametniku ja E.K seisukohad, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta läbivaatamata.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

KarS § 79 lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse

kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu.

KrMS § 425 lg 1 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal

parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukohajärgse maakohtu

täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel

karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti poolt 04.06.2012.a. tehtud otsusest nr 872616

nähtuvalt on E.K raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Ta liigub abivahendiga.

Seega ei võimalda E.K tervislik seisund jätkata tal üldkasuliku töö tundide

tegemist. Sel põhjusel üldkasuliku töö tegemisest loobumist ei saa käsitleda karistuse

täitmisest tahtliku kõrvale hoidumisena KarS 69 lg 6 tähenduses ega anna seega alust vangistuse täitmisele pööramiseks.

Eelnimetatud andmed viitavad samuti sellele, et oluliselt on raskendatud ka

kinnipidamiskohas karistuse kandmine, kuna E.K vajab igapäevatoimingutes kõrvalist abi (sh liikumisel). Olemasolevatest andmetest nähtuvalt on tema tervisliku seisundi paranemine lähiaastail ebatõenäoline.

Üldkasuliku töö täitmine on karistuse kandmine KarS § 79 lg 1 mõttes. Juhul, kui süüdimõistetu on üldkasuliku töö tegemise ajal parandamatult haigestunud võib kohus KrMS §-st 425 tulenevalt vabastada süüdimõistetu karistuse kandmisest. St et kohtus võib vabastada isiku üldkasuliku töö teostamise kohustusest ilma, et sellega kaasneks vangistuse täitmisele

pööramine. Taolist otsust saab kohus teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel arvestades sealjuures KrMS § 432 lg 3 sätteid. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kui kriminaalhooldusametnik leiab, et isik tuleks tema tervisliku seisundi tõttu vabastada karistuse kandmisest, on tal oma asutuse juhi (kui

KrMS § 425 mõttes karistust täitva asutuse juhi) esildise alusel võimalik taotleda kohtult süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamist vastavalt KarS § 79 lg-le 1 ja KrMS §-le 425.

Seega on kohtu hinnangul karistust täitval asutusel antud situatsioonis olemas lisaks

vangistuse täitmisele pööramise taotluse esitamisele ka muid alternatiive. Arvestades, et kriminaalhooldusametniku sõnul ei taotleks ta E.K suhtes vangistuse täitmisele

4(4) pööramist, kui seadus seda võimaldaks ning kohus on veendunud, et seadus seda võimaldab,

siis tõlgendab kohus kriminaalhooldusametniku nimetatud avaldust kui esitatud taotlusest loobumist.

Taotlusest loobumine ei ole vastuolus seadusega ning eeltoodust lähtuvalt jätab kohus erakorralise ettekande nr 44782 läbivaatamata.

Kohtumäärus on tehtud tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 428 lg 2 ja § 432 lg 3.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik