4-12-4975/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-12-4975

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 9. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-4975 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo K

ohtuistungi sekretär Gerda Raidla Väärteoasi S.T liiklusseaduse

väärteoasi § 224 lg 2 järgi

Istungil osalenud isik

ud

Menetlusalune isik S.T , isikukood xxx, elukoht *, emakeel * keel, * kodanik, *haridus, *

K ne menetleja ohtuväli

Haapsalu Lääne Prefektuuri

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. S.T karistada rahatrahviga 150 Süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja trahviühikut, s.o 600 eurot.

2. KarS § 68 lg 3 alusel lugeda karistuse hulka S.T kinnipidamine 8.10.2012-09.10.2012 s.o 1 ööpäev ja ärakandmata karistuseks on rahatrahv 140 trahviühikut s.o 560 eurot.

3.

560 eurot tasumine ositi

KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi igakuiste maksetena 12

kuu jooksul. Esimene osamakse summas 46,30 eurot tasuda 10.novembriks 2012, järgnevad 11 osamakset summas 46,70 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Mõistetud rahaline karistus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696

4-12-4975, rahatrahv. Ajatamise tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, lisandub täituritasu.

4. Vabastada S.T kohtusaalis. 5. S.T-le ja Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonda. Edastada kohtuotsuse lõpposa Lääne

Ärakiri 4-12-4975 Edasikaebamise kord

Kohtuotsu kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades se peale võib

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise apellatsiooni Pärnu M st ning esitades aakohtu Haapsalu

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Väärteoprotokolli nr AB 1213280 08.10.2012 , koostatud , kohaselt süüdistatakse S.T selles, et tema 08.10.2012 kell 07.40 Ridala vallas Haapsalu- 3.8.km, Lääne maakonnas Laiküla mnt liikus Haapsalu suunas Chrysler Voyager reg nr * juhile keelatud seisundis , juhtis mootorsõidukit ,

kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus mitte väiksem kui oli alkoholisisaldus 0,72 mg/l.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Alcotest Typ MKIII EST nr ARBK-0029, taatlemistunnistuse nr TTRC-12/00022. Rikkus liiklusseaduse . § 69 lg 5 nõudeid Väärteo kvalifikatsi iiklusseaduse § oon l 224 lg 2.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik

on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § ning väärtegu kvalifitseeriti LS §

69 lg 5 224 lg 2 järgi. LS § sätestab,

69 lg 5 et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi

olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. 224 lg 2 juhi LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki

juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on süüks arvatud väärteo S.T-le toimepanemine tema poolt

tõendamist leidnud.

Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile 6 on 8.10.2012 kell 08.29 S.T tl allutatud joobeseisundi tuvastamisele, S.T on nõustunud alkomeetri kasutamisega ja

mõõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIIIEST nr ARBK-

0029, taatlustunnistuse nr TTRC-12/00022. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,77 mg/l,

laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,72 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl 5. Tl 10 on Chrysler reg.nr * liiklusregistrist ja selle kohaselt S.T juhtis sõiduki põhiandmed talle kuuluvat mootorsõidukit.

Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja andis ütlusi, et eelmisel õhtul oli väike pidutsemine, tarbis viina, kella kümnest läks magama, hommikul kella kuuest tõusis. Mõtles, et on

välja läinud, aga ei ole läinud. Istus hommikul rooli ja tuli välja, et näit näitas. Ei saanud aru, et selline näit oleks võinud olla. Rikkus seadust, vabanduseks ei ole eriti midagi öelda. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist S.T poolt. Kohus leiab, et S.T pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. S.T on oma ütlustes mõtles, et alkohol on välja läinud, ei selgitanud, et hommikul kui ta autorooli istus, saanud aru, et selline näit oleks võinud olla. oleks läinud kindlasti Kui oleks teadnud, et on purjus, ei rooli. S.T ütlusi tuleb hinnata koosmõjus indikaatorvahendi näiduga, mis oli 0,72 mg/l kohta

ja ka koosmõjus tõsiasjaga, et S.T tarbis eelmisel õhtul kanget alkoholi. Kohus leiab, et

Ärakiri 4-12-4975 S.T ütlused tegelikult näitavad, et ta pidas võimalikuks, et ta ei ole veel seisundis, mis lubaks tal autot juhtida e – ta on öelnud, et ta lootis, t alkohol on välja näinud, et ei saanud aru, et selline näit võiks olla ja oleks enda seisundit kindlasti alkomeetriga kontrollinud, kui tal see oleks olemas olnud. Eeltoodu näitab selgelt, et S.T pidas võimalikuks, et ta ei ole seisundis, mis lubaks tal autot juhtida. Samas ta siiski asus autorooli ja alkomeetrisse puhudes oli sellest näidust üllatunud. Kohus

leiab, et alkomeetri näit oli sedavõrd suur, et S.T pidi ilmselgelt pidama võimalikuks, et alkoholi mõju ei ole kadunud ja ei olnud ühtki asjaolu, mille tõttu ta oleks saanud tõsikindlalt loota,

et ta on auto juhtimiseks lubatud seisundis ta ju ise ka kinnitas, et oleks soovinud oma seisundit – kontrollida, kuid kuna seda teha ei saanud, siis ta tegelikult ei olnud kindel, milline tema seisund on. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et S.T 4 on talle süüks arvatud LS § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, et väärteoasjas leiduvate tõenditega on kohus seisukohal on tõendamist leidnud, et rikkus LS § väärteo, milline on S.T 69 lg 5 ja pani sellega toime kvalifitseeritav 224 lg 2 . LS § järgi Karistus Vastavalt toimepandule tuleb S.T ka karistada.

Kohtuväline menetleja leidis, et S.T tuleb toimepandud teo eest karistada arestiga, sest

S.T on toime pannud ühe raskeima süüteo liiklusseaduse järgi ja arvestades, et alkoholi piirmäär oli lähedane kriminaalkuriteole. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohtadega karistuse osas. Kohus juhib tähelepanu

sellele, et LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti, kui ka

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust küsides arvestanud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. KarS S.T puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis leiab, et S.T süü on keskmine, sest kuigi alkoholipiirmäära ületamine oli üle keskmise määra, on tegu toime pandud kaudse tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on tunnistanud oma süüd ja S.T kahetsenud toimepandut. Kohus veendus kohtuistungil, et kahetsus on siiras. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T 14 on S.T kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on S.T l karistusregistri teatis

karistamata isik. See tähendab, et kindlasti tuleb kaaluda ka võimalust, et S.T karistada kergeima karistusliigiga, milleks

on rahaline karistus, sest isik on siiani õiguskuulekalt käitunud. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta

õiguskorda. S.T on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul

ta oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus määras, mis on LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt ülempiiri

lähedane. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid

, on karistuse mõistmisel olulisel kohal. Kohus leia t liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate b, e ohutuse tagamiseks ja ilmselgelt on joobes juhi poolt mootorsõiduki juhtimine olukord, mille puhul liikluses võimalikele ohtlikele olukordadele reageerimi võime väheneb ja seetõttu seab reaalsesse se

Ärakiri 4-12-4975

ohtu ka kaasliiklejad. Seega leiab kohus, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on joobes juhtimise puhul olulisel kohal, kuid see ei saa olla karistuse mõistmise ainsaks aluseks. Võttes kokku kõik KarS § 56 lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab

kohus, et S.T tuleb toimepandud süüteo eest karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et

aresti, sarnaselt vangistusega tuleb karistusena mõista vaid siis, kui on põhjendatud arvamus, et

kergema karistusliikidega, milleks te käesoleva väärteo puhul on rahatrahv ja juhtimisõiguse

äravõtmine, ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. S.T on karistamata isik, mis tähendab, et siiani on ta käitunud õiguskuulekalt. Kohus leiab, et kuna S.T süü on keskmine -

tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, isik tunnistab oma süüd ja siiralt kahetseb, on oma

rikkumisest aru saanud, siis kohus leiab, et S.T tuleb toimepandud teo eest karistada rahatrahviga ja süü suurus seab karistusmääraks rahatrahvi keskmise määra, mis on 150 trahviühikut.

Kohus leiab, et asjaolud, mis tingiks karistuse mõistmise alla keskmise määra süü tunnistamine, -

kahetsus, isik on eelnevalt käitunud õiguskuulekalt on tasakaalus karistuse üldpreventiivse ,

eesmärgiga mõistmise üle keskmise määra. Seega tuleb S.T - mis tingiks karistuse karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras.

Tl 13 on S.T , e kinnipidamise protokoll. Sellest nähtub t S.T on VTMS § 44 lg 1 alusel 08.10.2012 kell 07.40 järgmisel põhjusel kinni p – ta võib väärteomenetlust takistada või eetud sellest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et vääreoasja materjalidest ei tulene, et S.T oleks olnud

isikuks, kes võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda – S.T on täitnud

politsei k

orraldusi, puhunud nii indikaatorvahendisse kui tõenduslikku alkomeetrisse, andnud väärteo kohta ütlused, tal on elukoht, ta on avaldanud oma kontakttelefoni. S.T kohtuistungil ütles, et asja menetlemisel kuulas politsei korraldusi, allus ja oli adekvaatne. Vastupidiseid tõendeid kohtule

esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et 08.10.2012 oleks esinenud VTMS § 44 lg 1 p 4 sätestatud alust, milles kinnipidamise protokollis on viidatud, S.T kinnipidamiseks. Kohus leiab, et eelkirjeldatud rikkumist ei ole võimalik enam kõrvaldada, kuid S.T tuleb viivitamatult peale kohtuotsuse kuulutamist vabastada. VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 aluse tuleb arvata karistusaja hulka S.T kinnipidamine

08.10.2012 kell 07.40-09.10.2012 kell 10.59. KarS § 68 lg 2 kohaselt kahekümne naljale tunnile

kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Seega kohtu poolt S.T-le mõistetavast rahalisest karistusest tuleb seoses tema kinnipidamisega kantuks lugeda rahatrahv 10 trahviühikut. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3

kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. S.T avaldas kohtuistungil, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, naine ei tööta täiskohaga ja ka tema enda sissetulek sõltub sellest, kuidas tööd parasjagu on, sissetulek ei ole kindla suurusega. Kohus leiab, et

eelpoolkirjeldatud asjaolud on selliseks mõjuvaks põhjuseks, et määrata rahatrahvi tasumine ositi

seaduses lubatud maksimumtähtaja peale, sest vastasel juhul raske täita oma oleks S.T laste ülalpidamiskohustust.

Otsuse tegemisel juhind 44 lg 1 p 4, 3, 107 lg 1 p 1, 108, 109,110,111, L ub kohus VTMS §§ S §§ 69 lg 5, 224 lg 2 56 lg 1, 66 lg 2, 3, 68 lg 2. , KarS §§

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige