4-12-4981/7 · 4-12-4981/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-12-4981

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 9. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-4981 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo K

ohtuistungi sekretär Gerda Raidla Väärteoasi D.E liiklusseaduse

väärteoasi § 224 lg 2 järgi

Istungil osalenud isik

ud

Menetlusalune isik D.E, isikukood xxx, elukoht *, emakeel * keel, * kodanik, *haridus, * töökoht

K ne menetleja ohtuväli

Haapsalu Lääne Prefektuuri

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. D.E karistada arestiga 1

Süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja ( ) üks päev.

2. 08.10.2012 kell 08.15 Aresti kandmise alguseks lugeda D.E kinnipidamine . Lugeda karistus kantuks ja vabastada D.E kohtusaalis.

3. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

4. Edastada kohtuotsuse lõpposa Lääne D.E-le ja PPA

Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu st ning esitades

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Ärakiri 4-12-4981 Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Väärteoprotokolli nr AB 1251090 08.10.2012 , koostatud , kohaselt süüdistatakse D.E selles, et tema 08.10.2012 kell 08.15 Ridala vallas Haapsalu- , Lääne maakonnas Laiküla mnt 2.km

liikus Ridala suunas VW Polo reg nr *, , juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes

liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg/l. Rikkus liiklusseaduse . § 69 lg 5 nõudeid Väärteo kvalifikatsi iiklusseaduse § oon l 224 lg 2.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärte § ning väärtegu kvalifitseeriti LS § oprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS 69 lg 5 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi

olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. 224 lg 2 juhi LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki

juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on D.E-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tema poolt

tõendamist leidnud. Vastavalt

6 on 8.10.2012 kell 08.27 D.E tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tl allutatud joobeseisundi tuvastamisele, D.E on nõustunud alkomeetri kasutamisega ja mõõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0025,

taatlustunnistuse nr TTRC-12-00090. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,41 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulem kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl 5. us 0,36 mg/l. Eelpoolkirjeldatut

Tl 9 on VW Polo reg.nr * sõiduki andmed ja selle kohaselt D.E juhtis talle kuuluvat mootorsõidukit. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja andis ütlusi, et teda peeti kinni ja tuvastati joove. Oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud, hommikul ei tarvitanud, eelmisel õhtul sai sauna tehtud ja saun jäi pisut hilja peale ja sai õlut joodud. Magas ligi 8 tundi, ei söönud midagi peale ja arvab, et

tänus sellele see juhtus. Tundis ennast suhteliselt julgelt, ei arvanud, et võiks mõne promilli leida. Kahetseb oma tegu.

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist D.E poolt.

Kohus hooletusest leiab, et D.E pani talle süüks arvatud väärteo toime . D.E on oma

ütlustes selgitanud, ikul tundis end suhteliselt julgelt, ei arvanud, et enam võiks mõne homm et promilli leida. Kohus leiab, et teo toimepanemist hooletusest kinnitavad ka D.E tunnistus, et eelmisel õhtul oli tarvitanud lahjat alkoholi, õlut ning asjaolu, et D.E väljahingatavas õhus oli

alkoholi 0,36 mg/l. Arvestades just alkomeetri näitu koosmõjus D.E ütlustega, on usutav, et

D.E ei teadnud rooli istudes, et tema poolt eelmisel õhtul tarvitatud alkohol on põhjustanud

seisundi, kus tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus suurem kui mootorsõiduki juhile

lubatud. Samas leiab kohus, et D.E tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et D.E on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

Ärakiri 4-12-4981 toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus et väärteoasjas leiduvate tõenditega seisukohal

on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 69 lg 5 ja pani sellega toime väärteo, milline o D.E n kvalifitseeritav 224 lg 2 . LS § järgi Karistus Vastavalt toimepandule tuleb D.E ka karistada.

Kohtuväline menetleja leidis, et D.E tuleb toimepandud teo eest karistada arestiga, sest D.E

on toime pannud ühe raskeima väärteo.

Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga karistuse osas. Kohus juhib tähelepanu sellele, et D.E on toime pannud

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja seadusandja on

ka selle konkreetse teo eest ette näinud 300 trahviühikut, aresti, kui ka nii rahatrahvi kuni

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust küsides arvestanud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. KarS

D.E puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis leiab, et D.E süü on väike, sest alkoholipiirmäära ületamine oli keskmise määra, tegu alla on toime pandud hooletusest.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on tunnistanud oma süüd ja D.E kahetsenud toimepandut. Kohus veendus kohtuistungil, et kahetsus on siiras. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 15 on D.E kohta. karistusregistri teatis Karistusregistri teatises on D.E kirjas küll

üks väärteokaristus, mille kohta on kiri, see on kehtiv, kuid samas on ka teatises kirjas, et et

karistusregistri andmete kustutamise tähtaega on 27.10.2011. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1

kohaselt r

egistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1

kohaselt karistusandmed kustutatakse ja kantakse üle arhiivi kui väärteo eest märatud rahatrahvi

tasumisest on möödunud 1 aasta. Vastavalt teatisele on D.E eelmise väärteo eest määratud

rahatrahvi tasunud 27.10.2010, sega selle väärteo kohta karistusandmete kustutamise tähtaeg oligi 27.10.2011 ja sellest ajast alates peaksid andmed asuma arhiivis. Seega on D.E karistamata

isik ja s , ta on siiani käitunud õiguskuulekalt ee tähendab, et kindlasti tuleb kaaluda ka võimalust, et D.E karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline karistus. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta

õiguskorda. on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta oli seisundis, kus tema D.E

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus üle lubatud määra. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal.

Kohus leiab, et liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks ja ilmselgelt on

joobes juhi poolt mootorsõiduki juhtimine olukord, mille puhul liikluses võimalikele ohtlikele

olukordadele reageerimise võime väheneb ja seetõttu seab reaalsesse ohtu ka kaasliiklejad. Seega leiab kohus, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on joobes juhtimise puhul olulisel kohal, kuid see ei saa olla karistuse mõistmise ainsaks aluseks. Võttes kokku kõik KarS § 56 lg 1 sätestatud ja eelpoolanalüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et D.E tuleks kergeima karistusliigiga, milleks on toimepandud süüteo eest karistada rahalin vaid siis, kui e karistus. Kohus leiab, et aresti, sarnaselt vangistusega tuleb karistusena mõista

on põhjendatud arvamus, et kergemad karistusliigid, milleks väärteo puhul on rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei saavuta karistuse eesmärke.

Ärakiri 4-12-4981

Samas tuleb eoses käesoleval juhul karistuse mõistmisel arvestada ka seda et D.E on olnud s väärteo toimepanemisega politsei poolt kinni peetud. Tl 14 on D.E kinnipidamise protokoll.

Sellest nähtub, et D.E on VTMS § 44 lg 1 alusel 08.10.2012 kell 08.15 järgmisel põhjusel

kinni peetud – ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et

väärteoasja materjalidest ei tulene, et D.E oleks olnud isikuks, kes võib väärteomenetlust

takistada või sellest kõrvale hoiduda – D.E on täitnud politsei korraldusi, puhunud nii

indikaatorvahendisse kui tõenduslikku alkomeetrisse, andnud väärteo kohta ütlused, tal on elukoht,

töökoht, ta on avaldanud oma kontakttelefoni. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis viitaks kinnipidamisprotokollis viidatud isiku kinnipidamise alusele. Kohus leiab, et eelkirjeldatud rikkumist alusetut kinnipidamist - – ei ole võimalik enam kõrvaldada

ja D.E kinnipidamine 08.10.2012 kell 8.15-09.10.2012 kell 10.20 tuleb VTMS § 44 lg 3 ja

KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka. KarS § 68 lg 2 kohaselt kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut.

Kohus leiab, et kuna D.E - tegu on toime pandud hooletusest, isik tunnistab süü ei ole suur oma süüd ja siiralt kahetseb, on oma rikkumisest aru saanud, siis kohus leiab, et kuna D.E on

reaalselt karistusena juba ära kandnud 1 päeva aresti, s.t raskeima väärteo eest mõistetava

karistusliigi, siis see ühepäevane arest on piisav karistus toime pandud väärteo eest ja kohus loeb karistuse kantuks ja D.E tuleb vabastad viivitamatult peale kohtulahendi kuulutamist. Otsuse tegemisel juhind 3, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111, L ub kohus VTMS §§ 44 lg 1 p 4, S §§ 69 lg 5, 224 lg 2, KarS §§ 56 lg 1, 68 lg 2.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige