1-07-15246/57 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-15246 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24. septembri

2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.B

(H.B) määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

24. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud H.B mõisteti Viru Maakohtu 27.03.2008 otsusega süüdi KarS § 113 järgi ning teda karistati KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 1 kuu 6 päeva alates 27.03.2008. Viru Ringkonnakohtu 12.06.2008 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse, kandmata karistuse ning karistusaja alguse osas.

KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti H.B-le liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud 3 päeva vangistust alates 01.06.2007. Karistuse kandmise algus on 01.06.2007 ja lõpp 03.04.2015.

Viru Maakohtu 24.09.2012 määrusega jäeti H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et H.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuna tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks ennatlik.

- 2 - Maakohus tõi välja, et süüdimõistetut on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Viru Maakohtu

03.03.2006 otsusega karistati teda KarS § 200 lg 2 p 7, 9, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

šokivangistusega 6 kuud 27 päeva ning ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 3 päeva jäeti täitmisele pööramata tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 22.04.2008 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi varguses ning varasem karistus pöörati täitmisele, kuna kuritegu oli toime pandud katseajal. Ta pani katseajal toime ka tapmise, milles ta tunnistati süüdi Viru Maakohtu

27.03.2008 otsusega. Kriminaalhoolduse all olles ei täitnud H.B

käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi, pani toime uue raske isikuvastase kuriteo ning karistus

pöörati täitmisele 26.06.2007 kohtumäärusega. Praegu kannab ta karistust katseajal toime

pandud esimese astme isikuvastase kuriteo eest – seega on tema kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Lisaks on karistusregistri teatise kohaselt teda 8 korral väärteokorras

karistatud, nendest 5 korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Maakohtu hinnangul nähtub

eeltoodust, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole H.B puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid

järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus märkis, et vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse

ajal 17 korral karistatud distsiplinaarkorras ning karistused on kehtivad. Karistused on

muuhulgas määratud vangla vara lõhkumise, korraldustele mitteallumise, vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise ja valvuri suunas sülitamise eest. Rikkumiste arv

ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole H.B oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Maakohus viitas ka Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on

vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

tingimuseks. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud

XXXX, edukalt XX XXXX XXXX ja alates 01.09.2011 omandab XXXX eriala ning on lõpetanud XXXX kursused. Maakohtu määruse kohaselt on vabanedes H.B kindel elukoht sugulase korteris, kus elab lisaks tema sugulasele ka viimase noorem poeg. Lisaks garanteerib talle XXXX ametikoha OÜ A P G.

Maakohus võttis arvesse, et enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi ning tal võib ka edaspidi esineda tagasilanguse perioode, mis samuti suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu veel paranemise teele asunud ning arvestades

tema poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (esimesel korral muuhulgas karistatud röövimise eest ja teisel korral tapmise eest, katseajal pani toime ka varguse, mille

eest teda karistati kolmandat korda), korduvaid karistusi ja kuritegude vägivaldsust, tema

käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (esimese astme isikuvastase kuriteo

toimepanemine katseajal, korduvad väärteod) ja vangistuses viibides (korduvad

distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoht) ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul näitab süüdimõistetu käitumine vanglas, et ta ei ole võimeline hoidma

enda käitumist kontrolli all ega vältima uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla

režiimis. Maakohus tõi välja, et esimest korda esitas vangla materjalid ennetähtaegsele

vabastamisele septembris 2011, pärast seda karistati isikut veel kahel korral distsiplinaarkorras – 06.11.2011 ja 18.11.2011, muuhulgas ka kartserisse paigutamisega ning

rikkumine seostus allumatusega. Maakohus leidis, et soovides elada seadusekuulekalt

vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Distsiplinaarkaristuste arvukus pani maakohut kahtlema, kas isik oleks vabaduses võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all. Maakohus rõhutas, et H.B on varem juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki, H.B ei täitnud katseajal käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi, pani toime raske isikuvastase kuriteo

- 3 -

ning karistus pöörati täitmisele. See näitab, et kriminaalhooldus ei oleks süüdimõistetu resotsialiseerimiseks ja uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks piisav. Maakohtu

hinnangul kaalub süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine üle tema võimalused

vabaduses. Maakohus tunnustas süüdimõistetu püüdlusi vangistuse ajal: õppimist,

sotsiaalprogrammidest osavõttu, elukoha leidmist, kuid märkis, et distsiplinaarkaristuste

rohkus näitab, et isiku korrigeerimine toimub raskustega ja positiivsed muutused ei ole

niivõrd pöördumatud, et uue kuriteo toimepanemise riskid oleks piisavalt maandatud. Maakohus märkis ka, et ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjeks oli inimese surm. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur

tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo, tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et karistusaja lõpuni on veel üle

2,5 aasta, mis on pikk aeg. Samuti suurendaksid alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded (summas 8952,94 eurot) maakohtu hinnangul omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

H.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Määruskaebuse kohaselt ei pannud H.B pärast 2011. aasta kohtuistungit distsiplinaarrikkumisi toime, suhtub nüüd vangla ametnikesse lugupidamisega ning tal ei ole

tänaseks kehtivaid distsiplinaarkaristusi. H.B märgib, et tema vastu esitatud

võlanõuete suurus on 5585.93, mitte 8952.94 eurot. Süüdimõistetu hinnangul näitab

vangistuses õppimine ja kursuste läbimine ning vabaduses elu- ja töökoha leidmine, et ta soovib edaspidi seaduskuulekalt elada. H.B märgib, et pole saanud võlgasid tasuda,

kuna on seni vanglas õppinud, kuid on nüüd avaldanud soovi vanglas töötada. Samas võimaldab vanglas töötamine väikse töötasu tõttu vaid osaliselt nõudeid rahuldada, samas kui vabaduses töötades õnnestuks see kiiremini. Määruskaebuse kohaselt soovib H.B oma elu uuelt leheküljelt alustada ja edaspidi seaduskuulekalt elada, kavatseb abielluda ja luua perekonna ning palub kohtult uut võimalust.

H.B märgib, et kahetseb toimepandud kuritegusid, oli nende toimepanemise ajal noor, halvas seltskonnas ning alkoholi ja narkootikumide poolt mõjutatud, kuid praeguseks

ärakantud 5-aastane karistus on mõjunud positiivselt, ning ta on muuhulgas alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest vabanenud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

H.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on ühtlasi seisukohal, et maakohus on H.B ingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3

sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud

asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja

kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Hinnates kogumis

H.B iseloomustavaid asjaolusid, ringkonnakohtul sellist veendumust alljärgnevatel põhjustel ei tekkinud.

- 4 -

Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et H.B on vangistuses õppinud,

omandanud eriala, läbinud sotsiaalprogramme, tegelenud oma käitumise ja hoiakute

muutmisega, otsinud vabanemise puhuks töökoha, soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ja

tasuda võlgasid ning tal on vabanedes elukoht ja lähedaste toetus, kuid on seisukohal, et

H.B varasem elukäik, reegleid rikkuv käitumine karistuse kandmise ajal ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda praegu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

3. Ringkonnakohus märgib, et otsustuse tegemisel ei saa lähtuda vaid süüdimõistetu

lubadustest ning peab H.B ennetähtaegse vabastamise võimalikkusele objektiivse hinnangu andmiseks arvesse võtma ka tema käitumist nii enne vangistust kui ka vangistuse ajal. Kuna H.B kuritegude dünaamika on aja jooksul muutunud raskemaks ja ta on ka katseajal pannud toime uued kuriteod, sh teise inimese tapmise, on suur risk, et varasemalt

mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud. Ringkonnakohus ei ole seetõttu sarnaselt maakohtuga veendunud, et H.B suudaks seekord praeguseks ärakantud vangistusest,

vanglas läbitud programmidest ning tekkinud motivatsioonist sõltumata edaspidi õiguskuulekalt elada, katseaja tingimusi täita ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades H.B kuriteo – teise inimese tapmise – raskust, riivaks tema ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistamise üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega.

4. Samuti ei võimalda H.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema käitumine

karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad H.B arvukad

distsiplinaarkaristused sellele, et ta ei ole ka range järelevalve tingimustes pikaajaliselt

suutnud reeglitest kinni pidada ning ei suudaks seetõttu tõenäoliselt ka vabaduses õiguskuulekalt käituda ja katseaja tingimusi täita.

Ringkonnakohus leiab, et erinevalt määruskaebuses esitatud väitest on H.B distsiplinaarkaristused veel kehtivad ning H.B tuleks senisest pikema aja jooksul vangla sisekorrast kinni pidades näidata, et ta on enda käitumist püsivalt muutnud, kuna isiku käitumisel vangistuse ajal on tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline kaal.

Puutuvalt määruskaebuses esitatud väidetesse H.B võlgade suuruse kohta märgib

ringkonnakohus, et nõuete suurus on maakohtu määruses esitatud vangla iseloomustuses

toodud andmetest 31.08.2012 seisuga ning nõuete täpne suurus ei oma H.B

ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sellist kaalu, et muudaks H.B suhtes langetatud otsuse tulemust.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.B tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk