1-11-11143/54 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

M.U

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

M.U Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2012.a Tallinn kirjalik menetlus M.U number 1-11- 11143 M.U Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi M.U ja Sten Lind M.U M.U süüd M.U § 386 lg 1 (M.U § 389¹ istus lg 2) süüdistus M.U § 386lg1 järgi ja Andrei M.U -22 lg 3 ( - M.U § 389¹ lg 2 § 22 lg 3) järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.06.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Ringkonnaprokurör Stella Veber, M.U ja tema kaitsja adv M.U-na Suvalova Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Andrei M.U ja tema kaitsja adv Marina Leis Süüdistatav M.U

isikukood XXX Eesti kodanik, elukoht X XX-XX, XXX, varem kriminaalkorras karistamata Andrei M.U isikukood 37202200361, Eesti kodanik, elukoht X X -

XX XX

Tallinnas, X X juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2012.a otsus muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Välja mõista riigieelarve tuludesse 460.80 eurot ( M.U-lt nelisada kuuskümmend eurot ja 80 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse

2 ning nõude liik).

Edasikaebamise kord

M.U peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsioo

ni Riigikohtule. M.U-ni

esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. M.U tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE M.U

1. süüdi M.U § 386 Harju Maakohtu 11.06.2012.a otsusega tunnistati M.U

järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. M.U § 73 alusel jäeti karistus

tingimisi täitmisel pööramata 3 aastase katseajaga. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati e - karistusaja hulka.

Andrei M.U mõisteti M.U § 386 lg 1 § 22 lg 3 järgi õigeks. -

Süüdistuste sisu

2. M.U süüdistati selles, et olles OÜ Ator Oil (registrikood 10775736,

juriidiline aadress Anne 87-10, Tartu) faktiline juht, kes tegeles äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamisega, sh tehingute tegemise, lepingupartnerite leidmise, rahaliste

vahendite kulutamise ja liikumise korraldamise jms; kasutades ära OÜ Ator Oil juhatuse

liikme ja raamatupidajate teadmatust esitas ajavahemikul 23.02.2004 19.06.2006.a. – – tasumisele kuuluva maksusumma vähendamise eesmärgil, OÜ Ator Oil raamatupidajate M Š . . ja M. M.U. vahendusel Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusele (asukohaga Tartus, Sõpruse pst 4) OÜ Ator Oil 2004.a. jaanuarikuni detsembrikuu, 2005.a. jaanuarija juulikuu

ning 2006.a. veebruarikuni juunikuu kohta esitatud maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas

2 695 410 krooni ning tulumaksu summas kroo 5 397 352 ni ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt, kokku 8 092 762 pani kuriteo toime vahendlikult, st krooni. M.U

raamatupidajate M. . ja M. M.U

Š . vahendusel. Maksudeklaratsioonides esitas M.U

valeandmeid vahendlikult paberkandjal ja e-maksuameti kaudu elektrooniliselt, valitsedes

ärakasutatud isikuid M. Š teadmisega, kuna viimased ei olnud teadlikud

-t ja M. M.U maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise aluseks olevate arvete fiktiivsusest.

Maksukohustuse vähendamise eesmärgil kasutas M.U Andrei M.U, N. T. , D. L. , J. T. , M. T. , I. . ja J. - Š Ţ i kaasaaitamisel OÜ Ator Oil raamatupidamises järgmisi

OÜ Ramsarto Grupp (äriregistri kood XXXXXXXX), AS Palermo Grupp (äriregistri kood

XXXXXXXXX) ja OÜ Top Livoil (äriregistri kood XXXXXXXX) nimelt koostatud fiktiivseid arveid näiliste ostu müügi tehingute kohta - .

M.U-na OÜ Ator Oil nimelt Maksu ja Tolliametile esitatud käibemaksudeklaratsioonides -

kajastati alusetult OÜ-telt Ramsarto Grupp, Top Livoil ja -lt Palermo Grupp kaupade AS

soetamist, esitas M.U valeandmeid, deklareerides ajavahemiku jaanuar kuni

detsember 2004, juuli 2005 ja veebruar kuni mai 2006 kohta OÜ Ator Oil

3 käibedeklaratsioonides fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 2 695 410.- krooni (172 268,10 eurot).

Lisaks eelnevale M.U esitas ajavahemiku jaanuar-detsember 2004, jaanuar ja juuli 2005 ning märts kuni juuni , D. L , J. T , N. T. , M. T. , I. 2006 kohta Andrei M.U . . Š vahendusel maksuhaldurile . ja J. . kaasaitamisel raamatupidajate M. . ja M. M.U Ţ Š OÜ Ator Oil tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid sellega, et jättis deklareerimata tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides ja nende lisades nr 6 OÜ Ramsarto Grupp, Top

Livoil ja AS Palermo Grupp nimelt tegelikult mitte toimunud majandustehingute kohta koostatud fiktiivsete arvete, s.o. nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel OÜ Ator Oil

arvelt tehtud järgmised väljamaksed kokku 16 420 309.26 krooni ulatuses, mis vastavalt

alates 01.01.2000.a kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu.

M.U deklareeris OÜ Ator Oil tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ja selle

lisas 6 valeandmeid, mille tagajä jäi kokku laekumata ettevõtte tulumaksu 5 490 rjel 185 krooni (350 886,70 eurot).

M.U jäi poolt OÜ Ator Oil maksudeklaratsioonides valeandmete M.U esitamise tulemusel laekumata riigile makse summas 8 185 595 krooni (523 154,80 eurot).

OÜ Ator Oil maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisega, mille tulemusel

tasumisele kuuluv maksusumma jäi väiksemaks maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, rikkus järgmiste seaduste sätteid: M.U

alates 01.01.2002.a kehtiva käibemaksuseaduse § 11 lg 1 §

; 20 lg 1 ja 3 p 1; § 22 lg 1; alates 01.05.2004. a kehtiva

käibemaksuseaduse § 15 lg 1 § 24 ; ; 27 lg 1; 29 lg 1, 2, 3 p 1;§ 31 lg 1; § 37 lg 1 ja 7 nõudeid; Tulumaksuseaduse § 1 lg 3 § 3 lg 2 § 4 § 51 lg 1 § 54 lg 4

; ; ; ; Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 nõudeid.

Süüdistuse kohaselt pani M.Uoime M.U § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv

maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, mille tulemusel jäi maksudena laekumata rohkem kui 500 tegevus 000.- krooni. M.U

on alates 15.03.2007.a. käsitletav M.U § 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteona, so

maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni.

3. Andrei M.U-le süüdistusega samasisuline süüdist M.U § oli esitatud M.U us 386 lg 1 -§ 22 lg 3 (M.U § 3891 lg 2 - § 22 lg 3) järgi selles, et ta osutas ainelist ja vaimset e. intellektuaalset kaasabi M.U-le maksustatava perioodi jaanuar kuni detsember 2004, jaanuar ja juuli 2005 ning veebruar kuni juuni 2006 kohta nimelt Maksu- OÜ Ator Oil ja Tolliametile oonides valeandmete esitamisele. Nimelt sellega, et ta vahendas käibedeklaratsi D. L. poolt juhitava isikute grupi poolt OÜ Ramsarto Grupp, Top Livoil ja AS Palermo Grupp nimel fiktiivsete arvete koostamist ja esitamist M.U-le ja OÜ-le Ator Oil ning see ja OÜ Ator Oil poolt fiktiivsete arvete alusel üle kantud rahade järel M.U M.U-ni tagasi jõudmist.

Andrei M.U tagastas variettevõtete (OÜ-te Ramsarto Grupp ja Top Livoil ning AS-i Palermo Grupp) kontodele kantud raha sula , samuti rahas OÜ Ator Oil esindajale M.U-le vahendas ta D.L-lt, J. T-lt ja N, T-lt variettevõtete nimelt OÜ-le Ator Oil koostatud fiktiivseid arveid.

4 Sellise tegevusega Andrei M.U võimaldas OÜ-u Ator Oil juhatuse liikmel M.U

tagasi saada raha, mis oli kantud fiktiivsete arvete alusel OÜ-tele Ramsarto Grupp ja Top

Livoil ning AS-le Palermo Grupp – seega hõlbustas kuriteo toimepanemist ja on käsitletav

ainelise kaasabina. Samuti edastas Andrei M.U M.U-le variettevõtete nimelt fiktiivseid arveid, mis on käsitletav kuriteovahendi andmisena ja seega ainelise kaasaabina.

Oma sellise tegevusega sooritas M.U toiminguid, millised olid suunatud näiliku majandustegevuse mulje tekitamiseks, eesmärgiga raskendada võimalikku kontrolli maksuja

teiste riigi kontrollorganite poolt ja lõpptulemusena vähendada

M.U maksusüüteo

avastamise riski. Sellega Andrei M.U tugevdas ja kindlustas M.U kuriteo toimepanemise tahet ja on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena.

Seega aitas M.U M.U ajavahemikul 23.02.2004 19.06.2006 tasumisele – kuuluva maksusumma vähendamise eesmärgil esitada Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu - - ja

tollikeskusele esitatud maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel jäi

riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu 2 695 410 krooni ja tulumaksu 5 397 352 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, kokku 8 092 762 krooni.

4. pani t Maakohus leidis, et M.U alle süüdistuses etteheidetud teod toime ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Samas leidis kohus, et Andrei M.U aitas küll kaasa M.U poolt toimepandud maksude väärarvutusele, kuid tema poolt kaasaaitajana

toime pandud tegu M.U § 386 lg 1 ega 389¹ lg 1 koosseisu tingimustele ei vasta, kuivõrd tema kaasaaitamisteo tagajärjel jäi maksudena laekumata alla 500 tuhande krooni, st vähem

kui 35 955 eurot. Maakohtu hinnangul leidis tuvastamist üksnes 71 360 krooni tagastamise fakt M.U-le . Maakohtu arvates ei leidnud kummutamist M.U väide, mille kohaselt olid tal omad laenusuhted D. L-ga, kontrollitud tõenditest joonistub välja see, et A.

M.Ul olid mingid omad rahalised suhted D. L-ga, kuid ta ei vahendanud raha ei A. M.U-le ega Ator Oil OÜ le, v.a ühel korral M.U märkis, et tal puudub võimalus väljuda - . süüdistuse raamest andmaks hinnangut M.U süüdistusaktis kajastamata tegevusele.

APELLATSIOONIDE SISU

5. M.U kaitsja apellatsioon M.Uitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist M.U süüditunnistavas osas ja

kriminaalasja menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Alternatiivselt

taotleb kaitsja uue otsusega M.U õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjendused on järgmised.

M.U kriminaalasi ei ole keskmisest kriminaalasjast mahukam ega keerukam, mõistlik

menetlustähtaeg on möödas ning märgib, et sjas on esinenud põhjendamatud

a seisakud kohtuväliste menetlejate poolt.

M.U-st alustati 02.no materjalidest ei nähtu vembril 2005.a. M.U

erandlikke asjaolusid, mis tingisid ca 11-kuulise viivituse kriminaalmenetluse alustamise ja

esimese OÜ Ator Oil suhtes tehtud menetlusotsustuse vahel, ca 5-kuulise viivituse

läbiotsimise loa ja läbiotsimise teostamise vahel, umbes - aastase vahe kahtlustuste 3 ½ esitamisel ning ca 7 - kuulise perioodi menetluse lõpetamisest uurimisasutuses ning toimiku kaitsjale üleandmise vahel. Samuti kinnitab õigustamatut menetlusviivitust teiste sama asjaga seotud analoogiliste asjade menetluskiirus, nimelt toimus kohtueelne menetlus teiste isikute suhtes ca 3-4 aastat kiiremini. M.U viitab Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-57-11 p- 15 le ja rõhutab, et lusaja mõistlikkust Menet

tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest

kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste

5

(riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul .

M.U kriminaalasja eraldatud menetlust alustati 02.11.2005,a. M.U-st

analoogilised asjad jõudsid kohtusse ca 4 aastat tagasi (nt M.T. , 02.07.2007 kokkuleppe

sõlmine M.U) so. ca 4 aastat ja 2 kuud tagasi. Samuti samast kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjas nr. 1-08-16395 esitati süüdistusakt kohtusse üldmenetluseks 2008.a. M.U kriminaalasjas ei esine mingit erandlikku asjaolu, mille tõttu oleks see keerukam

ja mahukam, kui ülalosundatud asjad, pigem vastupidi. kohtuotsusest nähtuvalt oli kriminaasjas nr. 1-08-16395 vähemalt 36 toimikut käesolevas asjas 23. -

Samuti kohtu viidatud Vene Föderatsiooni pädevate õigusasutuste vastused koos tunnistajate ülekuulamisprotokollidega olid prokuratuurile laekunud hiljemalt 25.03.2008.a. Antud asjas on lihtsustatult menetlusesemeks asjaolu, kas OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo

Grupp ja OÜ Top Livoil 92 arvet, mis olid aluseks OÜ Ator Oil raamatupidamises

maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamisel, olid nn fiktiivsed ning kas M.U andis korraldusi v viitab Riigikohtu otsuse nr 3-1- äidetavalt valeandmete esitamiseks. M.U 1-57-11 p- 15.1 selles asjas oli kriminaalmenetlus le – väldanud vähemalt 5 aastat 9 kuud ja 8

päeva. M.U asjas on menetluse alustamisest möödas 6 aastat 7 kuud.

M.U ega tema kaitsja ei ole netlust venitanud me , samas on tema õigusi oluliselt riivatud . M.U kinnistu oli arestitud alates 2007 kuni 2010. a. Esialgne kinnistu arest hõlmas ka

ühishüpoteegiga koormatud OÜ Fortaki kinnisasja, mis tõi kaasa M.U-le kuulunud firma majandustegevuse seiskumise, kuna ei olnud võimalik kinnistu edasine arendamine ning

krediidiasutusest finantserimise saamine. Sellele järgnes võimatus võlausaldajate nõudeid

ra oma äri ning käesolevaks ajaks jäi vara huldada ning lõppude lõpuks kaotas M.U

ning sissetulekuta. võimalus kasutada majandustegevuses Samuti puudus M.U arestitud M.U linna kinnistut.

M.U vestlusi D.L-ga ning M.U on pikka aega pealt kuulatud ja salvestatud jälitusetegevuse käigus, millega on riivatud M.U eraelu puutumatust. M.U endise kaaskahtlustatava OÜ Ator Oil suhtes oli lõpetatud seoses kuriteo aegumisega.

Formaalselt katkestas M.U suhtes aegumise 27.märtsil 2007.a. tõkendi „allkiri

elukohast lahkumine“ kohaldamine. Isegi kui eeldada, et aegumise katkemist sätestav

regulatsioon karistusseadustikus on põhiseaduspärane (sh. järgib võrdsuspõhimõtet ja on

proportsionaalne) on antud piirangust tulenev riive seadusandja jaoks niivõrd intensiivne, et

see toob kaasa kriminaalasjas kuriteo aegumise katkemise. Samuti on andnud seadusandja

01.09.2011.a. jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega selge signaali, et

kohtueelses menetluses elukohast lahkumise piirang on vabadusi riivav ega saa kesta isegi erandlikult üle kahe aasta. suhtes Antud asjas kehtis elukohast lahkumise piirang M.U üle 4 aasta ja 5 kuu. Seega arvestades, et käesolevaks ajaks on menetlus kriminaalasjas kestnud ebamõistlikult 6 aastat 7 kuud, jõustunud kohtulahendit ei ole oodata vähemalt 1 aasta jooksul, kriminaalasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised seni lahenduseni jõudnud analoogsed asjad, menetluses

on olnud põhjendamatud menetlejast tingitud pikaajalis

ed seisakud ning M.U

põhiõiguste riive on olnud intensiivne, on õige, õiglane ja otstarbekas lõpetada kriminaalmenetlus mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu.

6 Teisalt taotleb kaitsja M.U õigeksmõistmist.

Apellant märgib, et Ator Oil OÜ ga tehingute fiktiivsuse tuvastamine põhineb - kogutud tõendite ebaõigel hindamisel. jättis tähelepanuta tõendeid, mis kinnitavad seda, et AS M.U -l Palermo Grupp, OÜ l Top Livoil ja OÜ l Ramsarto Grupp oli kütus reaalselt olemas - - . M.U asus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et AS Palermo Grupp, OÜ Top Livoil ja

OÜ Ramsarto Grupp nimelt koostatud süüdistuses loetletud OÜ-le Ator Oil esitatud kütus müügi arved olid koostatud D. korraldusel ja mitte äriühingu registrijärgsete juhtide e L. teadmisel ja korraldusel ning et reaalselt korraldas ja juhtis nimetatud firmade tegevust D. L .

Apellant viitab, et asjas ülekuulatud OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top

Livoil juhatuse liikmete ütlustest nähtub, et nemad on vabatahtlikult delegeerinud D. T-le

kõik firma juhtimisega seotud õigused ning olid nõus nende allkirja firma dokumentides kasutamisega.

M.U leidis, et kuna AS Palermo Grupp, OÜ Top Livoil ja OÜ Ramsarto Grupp ei ole

teinud ülekandeid oma tarnijatele kütuse eest ega kontolt suures koguses sularaha välja

võtnud, et sularahas kütuse eest maksta, siis ei ole need firmad reaalselt toimikus olevate äriühingute arvete alusel kütust soetanud, mistõttu ei saanud nemad kütust ka edasi müüa. AS

Palermo Grupp konto väljavõte kinnitab, et kolmel korral on tehtud ülekanded AS-ile Lukkoil. Apellant väidab vastupidist kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendi - d kinnitavad seda, et OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top Livoil omasid kütust ning müüsid seda

edasi mh ka Ator Oil OÜ-le. See asjaolu, et asjas ei ole kindlaks tehtud mainitud kütuse päritolu ei saa olla aluseks järelduse tegemiseks, et seda kütust ei olnud üldse olemas.

Süüdistatava N. T. kinnitas 02.04.2012.a kohtuistungil, et tema ei saa öelda, et kõik arved fiktiivsed olid, teadis, et kütus reaalselt liikus.

Tunnistaja R. S. 17.04.2012.a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema olles OÜ Top

Livoil ja AS Palermo Grupp juhatuse lii , saanud D. L-lt korraldusi tulla vastu autodele ge

kütusega ning saata nad mahalaadimisel a võttis autoju e. T htidelt vastu saatekirju ning viis neid raamatupidajale. Tunnistaja kinnitas, et OÜ Top Livoil ja AS Palermo Grupp kasutasid Tabasalus ja Suur-Sõjamäel asuvat terminali, kus ta ka ise on oma autot tankinud, ning võis

olla ka kuskil mujal ning seda, et kütus tuli Rakverest. Isik on rääkinud ka sellest, et olid juhtumid, kui kütust laaditi maha autost autosse. M.U viitab veel tunnistaja A. O , H. S. , A. G , A. G. . . ütlustele, milledest nähtub, et kütus liikus reaalselt.

M.U hinnangul ei ole tõendatud, et OÜ-lt Ator Oil laekunud summad on edasi kantud

välisett võtetele M.U jättis tähelepanuta tunnistaja J e . . T. 10.04.2012.a kohtuistungil antud

ütlus OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top Livoil kontodele la ed, et ekunud

rahast ei olnud kunagi terve summa offshore-firmadele üle kantud. Ta ei kinnitanud OÜ-lt Ator Oil arvete alusel saadud raha sularahas firmale tagastamist. Seega peale võimalike

fiktiivsete tehingute sõlmimist tegelesid need firmad reaalselt kütuse müügiga ning nende partnerina sellistes tehingutes oli mh ka Ator Oil OÜ.

Pangakontode väljavõtete alusel pole võimalik , et Ator Oil OÜ poolt OÜ

tuvastada -le Ramsarto Grupp, AS-le Palermo Grupp ja OÜ le Top Livoil üle kantud raha on edasi kantud - offshore-firmadele, kuna raha puhul on tegemist liigitunnustega asjaga ning kui raha laekub

pangakontole ei ole juba võimalik vahet teha, kelle rahaga edaspidi tehakse tehinguid. Ator

Oil OÜ ei olnud ainuke isik, kellega OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top

Livoil sõlmisid tehingu d kütuse müümiseks ning kes kandis nendele ettevõtetele raha üle. i

7

Samuti nendest pangakontode väljatrükkides on näha, et Ator Oil OÜ t -lt raha saamisest ja offshore firmadele ülekannete tegemiseni mööd kuni 7 päevani ul us atuv ajavahemik. Arvetes müüja poolt ebaõigete andmete märkimine ei tee neid fiktiivseteks. M.U asus seisukohale, et Ator Oil OÜ le väljastatud arvetel on - valed vastavussertifikaatide ja tollideklaratsioonide numbrid, andmed autode ja autojuhtide kohta, mis kogumis kinnitab,

et tegemist on nii fiktiivsete arvete kui saatelehtedega. Muuhulgas tugines kohus A. J.

ütlustele, kuid jättis tähelepanuta, et tunnistaja ei teadnud vedude teostamisel firmade nimesid. Tunnistaja võis paljugi unustada. Asjaolu, et OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top Livoil võisid mingites oma dokumentides kasutada isikute või sõidukite andmeid, mis ei olnud nende firmadega seotud, ei muuda Ator Oil OÜ ja OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja OÜ Top Livoil vahel tehtud tehinguid näilikeks. Ator Oil OÜ-le ei saa ette heita, kuidas nimetatud firmad organiseerisid tööd sisemiselt. Ator

Oil OÜ huvides tegutsenud M.Uäitis oma ülesandeid vajaliku seaduses

nõutava hoolsusega ning kõik firmade andmed, mida oli vaja kontrollida kütuse müügitehingu sõlmides, olid kontrollitud id

M.U järeldused M.U ütluste vastuolulisuse kohta on põhjendamatud samuti

on tema ütlused otsuses moonutatud viitab otsuse lk- . M.U le 96, 97 ja rõhutab, et A. M.U ei ole rääkinud, nagu oleks kütust toodud kahtlastest kohtadest

Vastupidiselt eelviidatud kohtu etteheidetele andis süüdistatav M.U 09.05.2012.a kohtuistungil ütlusi selle kohta, kuidas OÜ Ator Oil kontrollis firmade, kellelt

kütust osteti, AS Palermo Grupp ja OÜ sh ka -d Ramsarto Grupp ja Top Livoil

OÜ tausta, nimelt.

Ator Oil OÜ poolt nimetatud ettevõtetega lepingute sõlmimisel ei saanud ega pidanud M.U aima , et tegemist on mi g ma lle i ebaseaduslikuga, kuna firmadel olid kõik

vajalikud load, kaup oli saadud ning firmade poolt olid väljastatud nõuetekohased dokumendid. Samuti selgitas M.U, miks toimus

id kütuse tarnijate vahetused, nimelt Ator Oil

OÜ ei teinud D firmadega koostööd kogu süüdistuses kirjelda . T. tud ajavahemiku jooksul. Selles koostöös olid pikad vaheajad, mis oli tingitud kütuse tarnimisel tekkinud probleemidest (vahepeal ebakvaliteetne kütus, tähtaegadest mittekinnipidamine). Samuti, kuna D lõppude . T. lõpuks lahendas tekkinud probleeme, jätkas Ator Oil OÜ temaga koostööd. Aastates 2004 2006 pakkus D. T. - – OÜ le Ator Oil kütust esialgselt AS Palermo Grupp poolt,

pärast hakkas ta kütust müüma OÜ Ramsarto Grupp kaudu ning lõpuks tuli esile OÜ Top

Livoil. M.U nimetatud firmade puhul positsioneeris D. T. ennast nende tegevuse eest

vastutava isikuna, milles mitte keegi ei ole kunagi kahelnud, kuna kõik nende firmadelt ostetud kütusega seotud probleemid olid alati lahendatud D. T. poolt ja tema kaudu.

AS-lt Pa - lermo Grupp, OÜ lt Ramsarto Grupp ja OÜ lt Top Livoil ostetud kütust müüs Ator -

Oil OÜ peaaegu identses koguses edasi, mille kohta on kohtule esitatud ka vastavad arved (18 k. tl 1-189 ).

Samuti kinnitab Ator Oil OÜ poolt süüdistuses märgitud firmade

lt kütuse reaalselt ostmist asjaolu, et 2006 oli OÜ l Ator Oil tekkinud võlgnevus OÜ Top Livoil ees, nimelt Ator Oil OÜ - on saanud OÜ lt Top Livoil kütust, müüs seda edasi, kuid OÜ –le Top Livoil kütuse eest ei -

tasunud. Lõppude lõpuks tekkinud võlgnevuse katteks ostis Ator Oil OÜ oma

8

koostööpar nerite käest kütust ning tagastas seda OÜ le Top Livoil. Vastavad tõendid on t - kohtule esitatud (18k. lk-d 260, 261, 263, 268, 269, 270, 271, 272, 273)

M.U ütlustest nähtub, et Ator Oil OÜ tegevus oli pidevalt, s.o ka OÜ-lt

Ramsarto Grupp, AS-lt Palermo Grupp ja pärast ka OÜ lt Top Livoil kütuse ostmise ajal, - kontrollitud maksuameti poolt, s.h. dokumentide ning kütuse kontroll, ning mingeid rikkumisi

seoses kütuse käitlemisega ei ole tuvastatud. M.U kin

nitas, et Ator Oil OÜ tegevjuhina tegutsedes on täitnud kõik talle seadusega pandud kohustused.

M.U kohaselt

ei välistata kütuse liikumist D. L. vahendamisel, samas ei ole kohus

veenvalt põhist nud, miks selle kütuse müük ei saanud toimuda süüdistuse a s loetletud

äriühingute kaudu. Nagu kaebuses eelnevalt viidatud, ei saa tarnijate minetusi arvete

koostamisel ette heita , tehes sellest järelduse, et Ator Oil OÜ-le ning M.U-le M.U oli teadlik, et arved on fiktiivsed ning mingit kütust nende alusel ei liigu. Asjas ei ole tuvastatud, et Ator Oil OÜ on ostnud D. vahendamisel kütust kelleltki pe L. ale

OÜ Ramsarto Grupp, AS Palermo Grupp ja pärast ka OÜ Top Livoil. Samuti kohus viitab

kütuse müümisele D. L eeltoodu selle, et süüdistuses loetletud . kaudu. Seega kummutab tehingud Ator Oil OÜ ga olid näilikud ning kütuste nende alusel ei - liikunud. Samuti ei tõenda kuidagi

M.U Ator Oil OÜ juhatuse liikmeks olemise aeg seda, et vaidlusalused tehingud olid fiktiivsed. M.U selgitas, et seoses töökoormusega ei olnud

tema teatud perioodil Ator Oil OÜ juhatuse liikmeks ning tema ütlused ei ole millegagi

ümber lükatud. Samuti ei eelda talle inkrimineeritava kuriteo koosseis juriidilise isiku juhtivorganites olemist.

M.U hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et Ator Oil OÜ-le on tagastatud -le OÜ

Ramsarto Grupp, AS-le Palermo Grupp ja pärast ka OÜ-le Top Livoil arvete alusel tasutud raha M.U mainib seda, et süüdistuses märgitud firmade arvete alusel tasutud raha on Aleksandr M.U kaudu Ator Oil OÜ-le tagastatud.

Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et viidatud kohtu järeldus ei tugine asjas kogutud tõenditel.

Süüdistuse kohaselt oli kaassüüdistatav Andrei M.U isikuks, kes väidetavalt D. L.

korraldusel andis M.U-le üle Ator Oil OÜ poolt vaidlusalaste arvete alusel tasutud raha. Andrei M.U mõisteti õigeks, sest tõendamist on leidnud vaid ühekordne A. M.U poolt M.U-le raha edastamise fakt, nimelt summas 71360 krooni.

Seega kohtuotsusest ei ole jälgitav, mille alusel luges kohus tõendatuks, et OÜ-le Ramsarto Grupp, AS-le Palermo Grupp ja pärast ka OÜ-le Top Livoil Ator Oil OÜ poolt ülekantud raha on viimasele või M.U-le tagastatud.

Siinjuures ap ei ole kunagi M.U-le ming raha D. L. ellant märgib, et M.U it korraldusel edastanud. Nimetatud süüdistatavate ütlustega on leidnud tõend

amist, et M.U

oli M.U-le võlgu ning võimalik raha liikumine nende isikute vahel oli seotud poolte laenusuhetega. See asjaolu ei ole kohtuliku uurimise käigus millegagi ümber lükatud.

Süüdistuse poolt esitatud kõnede salvestused on valikuliselt välja võetud pealtkuulatavate

suhtlemise üldkontekstist ning ne dest ei ole võimalik aru saada n , millest jutt käib. Samuti juhib kaitsja tähelepanu, et süüdistus hõlmab väga pikka perioodi, jälitustoimingud olid läbi

viidud kuude kaupa, seega on imelik, et süüdistaja on esitanud kohtule vaid paar

süüdistatavate kõnede salvestust. Juhul, kui M.U oleks talle inkrimineeritava

9

kuriteo toime pannud, võiks riiklik süüdistaja esitada väga mi meid kõnede salvestusi, mis t kinnitaksid süüdistuses toodud asjaolusid. Jälitustoimingu käigus salvestatud M ja Andrei M.U vahelisest kõnest, kus jutt käib . T.

summast 71360 krooni, nähtub, et M , kes oli üks põhilistest teg . T. elastest, kes pikka aega võttis välja pangakaartidega ja andis sularaha teistele edasi, enda teg lõpus kuulis nime evuse

Ator esimest korda „..M.U Atoru...“, seals suust, ja ei teadnud ka amas ka M.U

kunagi mingisugust Aleksandrit, mis selgub tema ülekuul lük ab ümber kohtu amistest. See k väi kui ka te sularaha saamise kohta nii M.U Ator Oil OÜ poolt.

Asjaolu, et Ator Oil OÜ ei olnud nende isikute hulgas, kellele D. L. osutas nn arvevabriku teenust kinnitab ka seda, et tõenditena uuritud mitmetes märkmikes ei olnud Ator Oil OÜ ega M.U mainitud sularaha saajana.

M.U palub õigeks mõista ning hüvitada talle kriminaa M.U lmenetlusega seonduvalt kantud kulud. Samas palub kaitsja

võtta seisukoht kaitseaktis avaldatud arvamusele, et M.U tegu on aegunud, kuivõrd aegumist katkestav karistusseadustiku § 81 lg 5 p 1 on vastuolus

põhisead se § 9 ning osund u atud karistusseaduslik säte tuleb jätta kohaldamata. M.U Ator Oil OÜ suhtes menetlus lõpetati aegumise tõttu, kuivõrd juriidilisele isikule ei ole võimalik kohaldada tõkendit, mis katkestanuks aegumise. 6. M.U apellatsioon

M.U leiab, et maakohtu otsus on ebaseaduslik ja taotleb 1) selle tühistamist ja

uue otsusega enda õigeksmõistmist või

2) kriminaalmenetluse lõpetamist juhul, kui

tuvastatakse menetlusnormide ilmne rikkumine, sh kas kaitseõiguse rikkumise või

ebamõistliku menetlusaja tõttu või 3) kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teiseks kohtukoosseisus või 4) M.U § 179 lg 1 p 2 kohaldamata jätmist vastuolu tõttu PS §-s 12 ja 23 sätestatuga. Esitatud taotlusi põhjendab apellant järgmiselt.

Tema kaitseõigust on rikutud. Ta oli valinud endale kaitsjaks ja kokkulepe oli sõlmitud A. L-

ga. Eelistungil palus tema kaitsja mitte määrata istungi toimumist aega, mil ta viibib

väljaspool Eestit. Arusaamatutel põhustel määras kohus nimelt istungi tema kaitsjale mittesobivale ajale, keeldus istungi aegu muutmast ja kõrvaldas A. L. menetlusest. Tegemata etteheiteid talle määratud kaitsjale, rõhutab M.U, et A. L. oli menetlusega tuttav alates tema vara arestimisest. Ainuüksi kaitsja nimetamisega aga ei tagata veel kaitseõigust. Tema õigust mõistlikule menetlusajale on rikutud. Apellant kirjeldab menetluse käiku ja leiab, et menetlusega on venitanud menetlejad ise ning viidates Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-57-11, märgib, et ainuüksi asjaolu, et menetletakse maksukuritegu, ei muuda kriminaalasja keerukaks ega mahukaks. Rikutud on tema õigust tõendite igakülgsele hindamisele. Ta ei saa aru, miks on uuritud tõendite alusel välistatud hüpotees, et kogu nn skeem toimis D.

L. poolt müüdava kütuse legaliseerimise huvides ning Ator Oil oli tõesti heauskne ostja.

Arusaamatuks jääb, kuidas riik ei suutnud tagada D. L. ilmumist kohtusse. Viimane oli

tagaotsitavaks kuulutatud üksnes siseriiklikult, tema tegelik elukoht Ukrainas on avalik.

Apellant leiab, et prokurör ei olnud huvitatud D. L. kohtusse ilmumisest, D. L. oleks kinnitanud tehingute reaalsust. M.U tõlgendas tema ütlusi meelevaldselt. M.U tellimisel

ei huvitanud tõesti teda selle päritolu, kuid vaidlusaluste ettevõtete (OÜ Ramsarto Grupp, Topp Livoil ja Palermo Grupp) puhul veendus ta tarnejärgse tasumisega selles, et nimetatud ettevõte on OÜ-le Ator Oil kütust müünud. Muuhulgas kinnitasid mitmed tunnistajad D. L. seotust kütuse müügiga ja mitmed dokumentaalsed tõendid kinnitasid vaidlusaluste ettevõtete

10

seotust kütuse ostu ja müügiga. Talle jääb arusaamatuks süüdistaja konstruktsioon, mille kohaselt peaks iga juhatuse liige kütuse müügil „kättpidi kütuse mahutis asuma“.

Isegi juhul, kui apellant oleks süüdi, palub ta kohaldamata jätta M.U § 179 lg 1 p 2 ja seda

vastuolu tõttu PS §-ga 12 ja 23. Sundraha on oma materiaalselt sisult karistus. Sundraha

eristub selgelt menetluskuludest, kuid ei eristu rahalisest karistusest. Sisuliselt on tegemist

lisakaristusega, mille mõistmine on vastuolus PS § ga 23 ja EIÕM.U art 7 tähenduses. M.U-na -

sundraha suurus määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis on sundraha

regulatsioon vastuolus ka raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeluga. Seetõttu tuleb nimetatud norm kohaldamata jätta.

7. Prokuröri apellatsioon

Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Andrei M.U õigeks

ja palub uue otsusega M.U M.U § 386 lg 1 § 22 lg 3 järgi süüdi tunnistada ning -

mõista talle karistuseks 1 astane vangistus. Prokurör on seisukohal, et maakohus kohaldas -a ebaõigesti materiaalõigust.

Prokurör ei nõustu maakohtuga selles aitas kaasa M.U poolt , et M.U

toimepandud maksude väärarvutusele, kuid tema kaasaaitamisteo tulemusel jäi maksudena laekumata alla 500 000 krooni, st vähem kui 31 955 eurot. Otsuse järgi leidis tuvastamist vaid

summa 71 360 krooni tagastamise fakt M.U-le. Tulenevalt maakohtu otsusest selgelt näha, et maakohus üheselt tuvastas järgmised asjaolud:

M.U p , milline oli oolt tagastati raha sularahas Ator Oil OÜ esindajale M.U-le OÜ Ator Oil poolt eelnevalt üle kantud variettevõttele fiktiivse arve alusel;

et M.U teadis kindlalt, et see raha, mille ta M.U-le tagastab, on seotud OÜ-ga Ator Oi

kõne ning kõned M.U l – kohus viitas jälitusprotokollile (M.T ja M.U .

ja M.U vahel), millega on tõendatud, et M.U sai M. T-lt raha edastamiseks M.U-le (kõnes Saša) ja see oli Ator Oil esindaja; tagastatav raha on kantud üle skeemi järgi, kus raha kõigepealt oli kantud OÜ Ator Oil poolt

variettevõttele ja seejärel offshore ettevõtete kontodele ning sealt eraisikute kontodele, kust raha omakorda võeti välja M.T ja I. Š . -i poolt sularahas;

M.U teadis, et eraisikute kontodelt väljavõetud sularaha tagastati ülekandeid teinud ettevõtete esindajatele sh OÜ

-le Ator Oil esindajale M.U-le – tulenes jälitusprotokollis kajastuvast kõnest, kus üheselt räägitakse sularaha summas 71 360 krooni tagastamisest Ator Oil esindajale;

M.U tuvastas ka, et OÜ Go Oil poolt ülekantud summasid võis samuti vahendada

M.U. Seega kohus tuvastas, et tõenditest nähtub raha tagastamine korduvalt

M.U-le M. T. poolt, mille kohta mõlemad nii M. T. kui ka D. L. pidasid arvestust.

Siinjuures poolt raha vahendamine teistele ettevõtetele ei rõhutab apellant, et M.U

välista raha vahendamist ka OÜ u Ator Oil esindajale M.U-le, millise ühekordse fakti - on kohus ka üheselt tuvastanud. Lisaks tuvastas kohus, et jälitusprotokollis kajastatud kõned M.U ja M. T. ning samuti D. vahel viitavad sellele, et M.U oli teadlik maksukuriteo skeemist. L. ja M.U

11

Samuti nähtub otsusest, et tuvastamist on leidnud, et M.U oli ka varem (mitte vaid summa 71 360 kr osas) osalenud raha väljavõtmise juures, kindlustades M. T. ja I. -it ning Š saanud neilt enda kätte sularaha;

M.U on tõendina arvestanud ka kõnesid M.U ja M.U vahel, millest nähtub

selgelt, et tegemist ei olnud esmakordse raha tagastamisega M.U-lt M.U-le: 02.06.2006 kell 10:47:20 ja 01.06.2006 kell 17:49:37 ; M.U tuvastas ka, et vastavalt N. T. ütlustele tagastanud sularaha 1- on N. T M.U-le . 2 korda. Tegemist oli rahaga, milline oli kantud eelnevalt variettevõtete kontodele ja sealt edasi

offshore ettevõtetele ja edasi Venemaa eraisikute kontodele, kust see oli sularahas välja võetud;

M.U tuvastas, et ettevõtetele tagastati fiktiivsete arvete alusel üle kantud raha sularahas,

võttes aluseks sh ka N. T. ja J. T. ütlused ning M. ütlused ja eelviidatud märkmike T.

vaatlused (mh võttis kohus arvesse ka OÜ te Rekkur ja SVŠ Veod süüdimõistva otsusega -

/ / tuvastatud raha tagastami otsuse lk 95 se analoogsed asjaolud, kus nimetatud ettevõtete

esindajad samuti fiktiivsete arve alusel kaupa ei saanud ja kauba eest ülekantud raha tagastati). Seejuures on aga kohus leidnud, et peale summa 71 360 krooni tagastamise M.U kaudu

M.U-le „ poolt M.U-le rohkemate summade vahendamise kohta M.U

-57) kinnitab, et M.U poolt M.U-le kuuluvate summade . Samas aga on kohtus uuritud tõenditest selgelt näha, et poolt summade tagastamine M.U

ei olnudki igapäevane juba seetõttu, et iga päev ei teinudki M.U (OÜ Ator Oil kontolt) ülekandeid e Top Livoil, Ramsarto Grupp või AS le Palermo Grupp. Seejuures nähtub OÜ-tel -

OÜ Ator Oil pangakonto väljavõttest, et OÜ Ator Oil kontolt tehti 2006 aasta mais-juunis 2006, st jälitusprotokollis kajastatud kõnedega (01. 02.06.2006) kõige lähemal ajavahemikul -

fiktiivsete arvete alusel vaid kolm ülekannet ja nimelt 24.05.2006 summas 76 000 kr 02.06.2006 summas 50 000 kr ja 09.06.2006 summas 170 577.12 kr. Seega ei saa sellest teha

järeldust, et kuna igapäevaselt raha ei tagastatud, siis ei ole tuvastatud rahade tagastamine ka ülejäänud ülekannete puhul. Samuti ei saa otsuses toodud kõnest teha järeldust, et M.U

ei saanud üldse aru millest jutt on ja see oli tema jaoks esmakordne kui M.U seoses rahade tagastamisega tema poole pöördus.

Nimelt nähtub kaudsetest tõenditest ja objektiivsetest asjaoludest, et M.U tagastas raha M.U-le vaid siis kui oli toimunud eelnev ülekanne ja kohtu poolt viidatud kõnest nähtub

selgelt, et raha tagastamine ei olnud igapäevane kuid kindlalt kokkulepitud tegevus, mis ei vajanud telefoni teel selgitamist ja ei olnud esmakordne. Lisaks kinnitavad antud asjaolu ka M.U küsimused ja M.U vastused neile : „ : M.U

le kutiga 20 minuti

Nimelt antud kõnes kordagi ei küsinud M.U M.U-lt „kutiga“ peab kokku saama ja mida peab võtma. M.U-na viidatud kõnes M.U-ga, vastas

M.U küsimusele: „ ?“ M.U järgnevalt: „Jah, saadan sulle kohe kaks numbrit edastas M.U-le “, siis tõendab see fakti, et M.U kahe summa kohta andmed, millised ta oli eelnevalt üle kandnud 24.05.2006 ja 02.06.2006 OÜ-le Top Livoil. Antud asjaolu kinnitab lisaks OÜ Ator Oil pangakonto väljatrükk. Nimelt M.U ütleb kõnes M.U-le, et:“ on .“ Seega kuna samal päeval tehtud ülekanne jõudis pangasiseselt lõuna

12 paiku, siis M.U mainiski, et esimene on see mis samal päeval jõuab, aga teine summa

on see mis on juba J. T. käes, st varasemast ajast tehtud ülekanne OÜ Ator Oil konto .

väljatrükist nähtub, et oli tehtud ülekanne OÜ-le Top Livoil ka varasemalt, s.o 24.05.2006,

mil kanti OÜ ATOR OIL kontolt nr 10220024596014 OÜ-u Top Livoil kontole nr

221026673588 summa 76 000 krooni ja lisaks OÜ Ator Oil konto nr 10220024596014 väljatrükist nähtub, et 02.06.2006 on teostatud summa 50 000.00 krooni ülekanne ATOR OIL

OÜ kontolt Oü ja -le Top Livoil. Seega ka see kõne viitab sellele, et räägitakse M.U M.U vahel kahest ülekandest ( )

ja mõlema ülekande summa tagastamisest rääkisid M.U ja M.U omavahel.

Seega on jäänud nimetatud tõend kohtul otsuses tähelepanuta ja see on viinud ebaõige

järelduseni. Antud kõnest nähtub ka see, et raha sai sel korral M.U nii J. käest, T. milline oli üle kantud juba 24.05.2006 kui ka M. käest, milline kanti üle toimunud kõnega T. samal päeval (02.06.2006).

Eelnevast järeldab prokurör, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja leidnud, et

M.U tuleb õigeks mõista poolt tagastatud summa on . M.U leidis, et M.U

väiksem ettenähtud aksukuriteo koosseis ette näeb llisele järeldusele jõudis , kui M.U m Se

kohus seetõttu, et üheselt on tõendatud vaid ühel korral M.U poolt raha sularahas tagastamine M.U-le.

Apellandi hinnangul seavad kohtu sellised järeldused kaasaaitaja süü tõendamisele

ülemääraselt kõrged tõendamisstandardid. Nimelt sellise kohtu seisukohaga nõustumisel

tuleks tõendada kaasaaitaja poolt kogu kuriteo toimepanemise ajaperioodi jooksul iga

süüdistuses märgitud ja OÜ Ator Oil poolt variettevõtete kontole üle kantud summa tagastamine vaid otseste tõenditega edaspidi nii kaasaaitajate kui ka täideviijate süü eeldaks ja tõendamiseks isikute suhtes jälituslike tõendite kogumist põhjendamatult pika aja jooksul, et tagada otsesed tõendid iga süüdistuses märgitud summa tagastamise kohta.

Üldjuhul pannakse maksukuritegu toime mitme aasta jooksul ja pea alati jõutakse kuriteole jälile alles siis kui maksukohustuslane on juba paar aastat ostnud fiktiivseid arveid ja esitanud

nende alusel maksudeklaratsioonides valeandmeid ning samuti paari aasta jooksul saanud tagasi ülekantud sularaha. Seejuures otseseid tõendeid jõutakse uurimisasutuse poolt koguda

üldjuhul vaid viimase kuu ehk maksustamisperioodi kohta, sest varem pole õnnestunud kuritegu avastada. Seega sellisel juhul, kui seada niivõrd kõrged tõendamisstandardid, ei ole võimalik edaspidi maksukuriteo eest kedagi vastutusele võtta, kuna ühe, st otseste tõenditega tõendatud, viimase maksustamisperioodi summa – üldjuhul ei moodusta kuriteokoosseisu.

M.U seisukohaga ei saa nõustuda ka seetõttu, et teatavasti ei ole võimalik koguda

jälituslikke tõendeid või muid otseseid tõendeid peitkuritegude kohta tagantjärele, kui

kuritegu on toime pandud mitme aasta jooksul. Seejuures on oluline, et arvesse võetaks tuvastatud objektiivsed asjaolud selle kohta, et kaasaaitaja (nii nagu ka käesoleval juhul) on sarnaselt käitunud ka varasema perioodi jooksul. Sellele viitavad ka käesolevas kriminaalasjas objektiivsed asjaolud ja eeltoodud erinevad tõendid.

Oluline on arvestada modus operandi põhimõtet, mille kohaselt, kui kohus üheselt tuvastas, et

sellisel viisil M. T. kaudu raha M.U-le tagastamine – kõnedest käest M.U

nähtuvalt (ja lisaks M.T. ja D. L. ) ei olnud esmakordne, oleks selle

pinnalt tulnud lugeda tuvastatuks M.U poolt ka kaasaaitamistegevus eelnenud

perioodil, mitte vaid ainult ühel korral, mille kohta on olemas jälitustoimingu protokollis kajastatud üks kõne.

13 Nimelt on võimalik erinevate tõendite ( . L. ning M. T. ja I. . )

pinnalt tuvastada raha tagastamine M.U poolt M.U-le kogu kuriteo

toimepanemise perioodil, mil kohus luges tuvastatuks M.U poolt fiktiivsete arvete

alusel raha ülekandmise ja tagasisaamise. Nimelt tõendid kogumis ja objektiivsed asjaolud viitavad selgelt sellele, et just M.U oli isikuks, kelle kaudu M.U-le raha tagastati.

M.U-le kõnele eelnevatel päevadel toimunud kõned D.L ning . ja M.U

M.U ja M.U vahel, viitavad selgelt sellele, et M.U isiklikult raha tagasisaamise osas ei suhelnud telefoni teel D.L-ga vaid seda tegi eelk , kes õige M.U siis edastas informatsiooni raha tagasisaamise kohta D. L-lt M.U-le. Seejuures kohus tuvastas, et J.T. , N. T. ja M. T. ning I. . raha isiklikult üle ei Š M.U-le

ole andnud, kusjuures M. T. , I. . ja D. L. Š märkmikest nähtub fiktiivsete arvete alusel ülekantud raha tagastamine Ator Oil OÜ oli see isik, -le. M.U tuvastas, et just M.U kes oli seo - tud OÜ ga Ator Oil (seda tõendavad J. T. ja N. T. ütlused). M.U mõlemad nii

T. kui T. on kinnitanud, et ettevõtete poolt eelnevalt arvete alusel üle kantud raha on

tagastatud ettevõtete esindajatele sularahas, kuid raha pole nad isiklikult tagastanud M.U-le, kes oli seotud OÜ , -ga Ator Oil. Raha on nad tagastanud just Andrei M.U-le kutsudes teda hüüdnime järgi A või ka A . J. . BMW (M.T. poolt). Seejuures nii nagu kohus otsuses õigesti märgib –

ja J. T. N. T. ei mäletanud küll kohtus, millise ettevõttega seotud raha

on tagastatud M.U-le, kuid seda on võimalik tuvastada teiste tõenditega – nimelt

eeltoodud jälitustoimingu (pealtkuulamis

e) protokolliga ja M.U vahel ning M.U ja M. T. vahel/ ja M. T. , D. L. ja I. - Š i märkmike vaatlusega. M.U

Riigikohus on oma erinevates lahendites rõhutanud, et

M.U uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et

ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil

(nn modus operandi)

iteod on toime pannud sama isik. Lisaks eelnevale ei ole M.U ise kunagi sellist versiooni esitanud, et ta vaid ühel korral

on tagastanud sularaha M.U-le. Seega ei ole tegemist menetluse käigus tekkinud versiooniga või kahtlusega, mida ei ole võimalik ümber lükata või milline tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohus on oma varasemates lahendites asunud seisukohale, et vaid

kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seejuures tuleb arvestada ka

seda, et kohtumenetluse poolt antud ütlustes vastuolu N. käigus tuvastati M.U T.

ütlustega, viimatimainitu ütlused luges kohus usaldusväärseks. Seega tuvastati otsusega, et

M.U andis kohtus ebaõigeid ütlusi. N. T. kinnitas 1-2 korral sularaha üleandmist M.U-le, M.U aga eitas seda täielikult. Samuti M.U ei suutnud selgitada

rahaülekandeid, milliseid tehti tema kontole Venemaa eraisikute kontodelt T. ja I. . poolt) millised asjaolud kogumis viitavad sellele, –

et M.U üritas valitud kaitsetaktikast tulenevalt anda selgitusi, mis ei haaku teiste tõenditega. Seega üritas ta ennast õigustada ja seeläbi süüst vabaneda.

M. T. ja I. ., samuti J. . Š Ţ ütlustega on tõendatud, et raha eraisikute kontodelt käisid välja

võtmas nemad ja jälitusprotokollist nähtub ka see, et M. reeglina andis ise raha üle

T. M.U-le. M.U-st M. ja M.U vahel nähtub üheselt, et M.U oli M. T. T-le

hästi tuttav ja nad teadsid täpselt mis teemadel käib jutt ja millega seoses nad omavahel helistavad. M.U-st ei jää muljet, et M.U või M. oleks olnud segaduses või ei saaks T. aru, miks M.U talle helistab võ temalt tahab i mida M.U – kõike seda on kohus oma otsuses ka sedastanud.

14

Seejuures s ja M.U vahelistest kõnedest – kõned ama nähtub ka M.U

viitavad

üheselt sellele, et toimus ülekantud rahade tagastamine ja see polnud esmakordne vaid väljatöötatud ja kokkulepitud praktika. M.U ei viita M.U ja M.U vahelised kõned laenudega seotud asjaoludele, nagu süüdistatavad kohtus üritasid selgitada.

Eeltoodud asjaolule viitab ka kõne J. T. ja D. L. vahel 01.06.2006 kell 18:16:33 kus T. J.

annab teada D.L-le, et M.U helistas talle ja tahtis teada, kas nad on homseks valmis.

Nimelt nähtub OÜ Ator Oil SEB Ühispank (3 kd lk 1 51) pangakonto väljatrükist, et - „homme“ st järgmisel päeval 02.06.2006 kanti OÜ Ator Oil pangakontolt nr 10220024596014 üle raha 50 000 krooni

-u Top Livoil kontole nr 221026673588 ja seega soovis M.U OÜ J. T-le helistades, teada saada, kas on võimalik see raha kätte saada samal päeval. ärgnevad J kõned 02.06.2006 näitavad, et peale raha laekumist OÜ Top Livoil pangakontole 02.06.2006, hakkavad helistama omavahel M. T. juba alates hommikust raha väljavõtmise ja M.U

ja üleandmise teemadel ja samal ajal informeerib M.U M.U ka kõikidest

üksikasjadest mis seotud raha väljavõtmise ja kättesaamisega M.T-lt. Seega on otseste tõenditega tõendatud ka M.U poolt summa 50 000 kr tagastamine M.U-le. Sama kõne jooksul 01.06.2006 kell 18:16:33 L ja J. T. vahel L informeerib D. . nähtub, et D. .

J. T. rahade kohta – kellele (millise ettevõtte esindajale) milline summa tuleb välja anda.

.: M.U, Narvast Serjogale 41. J.: See on SVS? D.: Jah, 41.Seal on kopikatega, aga arvan, et .: Nii. 41-SVS. D.

: M.U. J. 70 M.U. D. : .: 500 Andreile. D.: Seal on kopikatega, M.U tuvastas, et Andrei puhul oli tegemist just M.U-ga.

Nimetatud kõnest nähtub tõepoolest, nagu kohus otsuses märgib, et eraldi peeti arvestust, millisele ettevõttele milline summa läheb ja et M.U-le ja Andreile (M.U-le) üleantava raha tagastamise kohta peeti eraldi arvestust. Seega tuvastas kohus, et M.U-le tagastati

ka lisaks M.U-le mõeldud rahade – ka mõne teise ettevõtte raha.

Nimelt kohus oli

eelnevalt tuvastanud, et kõnes räägitakse just fiktiivsete arvete alusel ülekantud rahade arvestusest, millised tagastati ülekandeid teinud ettevõtete esindajatel Samas on aga üheselt e.

tuvastatud, et summa, mis oli mõeldud M.U-le, läks just M.U kaudu – antud asjaolu nähtub M.U ja M.U järgnevatest pealtkuulatud kõnedest:

02. ja M. T. 06.2006 kell 10:47:20 (M.U ) M.U . M.U

Nimetatud kõnest nähtub üheselt, et M.U sai fiktiivsete arvete alusel raha tagasi just M.U kaudu.

M.U kontekst ei viita kuidagi sellele, et tegemist oleks esmakordse või ainulaadse olukorraga kui M.U raha M.U-le tagastas.

01.06.2006 kell 17:49:37, st mõne tunni pärast, on salvestatud ka vestlus M.U ja M.U vahel, kus M.U kurdab M.U-le, milline arusaamatus tal oli D. L-ga olnud eelnevalt telefoni teel, seoses ülekantud rahasummadega. Nimelt räägib ta, et D. L. oli väitnud talle, on seis nullis ( et M.U-ga L. arvestuste ) ja sellest nähtub ka üheselt, et D. , et M.U-ga on tal seis sel korral L. andis aru M.U-le nullis – siit nähtub ka lisaks otsuses toodud summale (71 360 kr), mille tagastamine

toimus 02.06.2006, et oli veel mingi summa tagastamisest juttu M.U-le D. L. ja

M.U vahel. Seega ei saa lugeda tuvastatuks tulenevalt tõenditest vaid ühe

15

summa tagastamist vt eelpool summa 50 000 kr), vaid et tegemist oli

M.U ja M.U vahelise kokkulepitud tegevusega. Nimelt kajastab

jälitusprotokoll järgmist vestlust M.U ja M.U vahel:

M.U-ga null : Napakas Andrei: Nojah. M.U:Oh! Andrei: ma saan selle k lubatud. . D.L. ( .L. nn teenustasu %

M.U lisaks Andrei M.U M.U-le ka: „… .“

Seega e

baõige on eeltoodud tõenditest järeldada, nagu otsuses märgitud, et M.U-le

tagastas M.U raha vaid üks kord. Tulenevalt eeltoodust on maakohtu otsuses jõutud ebaõigele järeldusele mis tingis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise.

VASTU APELLATSIOONIDELE VÄITED

8. ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu Prokurör leiab, et M.U ning

märgib, et e saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et tegemist pole keskmisest mahukama ja i keerukama kriminaalasjaga. Prokurör esitab põhjendused, millest lähtuvalt tuleb kriminaalasja keskmisest keerukamaks ja mahukamaks pidada. M.U kui maksukuriteo täideviimises

kahtlustatava isiku vara oli arestitud vastavalt M.U sätestatule ja sellega tema õigusi ei rikutud.

Prokurör leiab, et maakohus on tõendeid kogumis õigesti hinnanud ning nende ümberhindamiseks alust ei ole. Maakohus on oma seisukohti põhjendanud ja põhjendused on

jälgitavad ja arusaadavad, seega ei anna apellatsioonides väidetu alust maakohtu otsuse tühistamiseks M.U süüdimõistmise osas.

Alates 2004.aastast variettevõtete staatust omavate firmade -d Top Livoil ja Ramsarto OÜ Grupp ning AS Palermo Grupp juhatuse liikmed ei ole kinnitanud, et nad on koostanud või

allkirjastanud volikirju D. L-le ettevõtte majandustegevusega tegelemiseks. Vastupidi,

nimetatud isikud ei puutunud antud ettevõtete majandustegevusega kokku ega koostanud

kunagi ise ega enda initsiatiivil mingeid dokumente. Lisaks maakohtus tunnistajatena üle

kuulatud variettevõtete juhatuse liikmed R. S. -u Top Livoil ja AS-i Palermo Grupp (OÜ nimelt), J. M.U. -u Ramsarto Grupp nimelt), A. O. (AS-i Palermo Grupp nimelt) ja A. M.U.

(OÜ

(AS-i Palermo Grupp juhatuse liige) on täielikult eitanud kütuse müüki OÜ le Ator Oil või -

mõnele teisele juriidilisele või eraisikule. Nad ei olnud ka kunagi kohtunud OÜ Ator Oil juhatuse liikme M.U-ga.

Vastupidiselt kaitsja arusaamale ei tulene R. S. ütluste , et OÜ Top Livoil ja AS Palermo st Grupp tegelikkuses ostsid-müüsid kütust. R. andis kohtus ütlusi, et ta ei mäleta täpselt seda, S.

mis kuupäeval lõppes ettevõtete OÜ Top Livoil ja AS Palermo Grupp tegelik

majandustegevus, kuid peale seda, kui mälu värskendamiseks avaldati kohtuistungil tema varasemalt antud ütlustest lõik le meenus, et majandustegevus lõppes 2004 aastal. Seega , S- sel ajal, kui hakati koostama antud ettevõtete nimelt fiktiivseid arveid muuhulgas OÜ-le Ator Oil ja kasutama R. S. ja A. O. allkirjapitsateid.

M.U uuritud tõenditest nähtuvalt, ei ole kahtlust selles, et D. on kunagi töötanud kütuse L. ostu-müügiga tegelevas ettevõttes ja tegelenud ka ise kütuse ostu müügiga - , kuid nagu nähtub

16

erinevatest kohtus uuritud tõenditest, siis alates 2004.aastast oli D. L. ainukeseks nn äritegevuseks – fiktiivsete arvete müük kütusega tegelevatele ettevõtetele, tema kontrolli all

olevate ettevõtete OÜ-te Ramsarto Grupp, Top Livoil ja A-i Palermo Grupp nimelt.

M.U käsitab A. O. i eksitavalt, tegelikult on ta selgitanud ütlus , et kogu ettevõtte AS-i Palermo Grupp tegevusest teadis ta vaid D. L. sõnade järgi. Viimane on aga süüdi mõistetud

2004.-2006 aastal erinevate ettevõtete maksude väärarvutusele kaasaaitamises samade

variettevõtete fiktiivsete arvete väljastamisega ning rahapesu toimepanemises – otsus on jõustunud. Nimetud otsust uuriti tõendina ka maakohtu istungil. A andis kohtus ütlusi, et . O.

ta tundis muret, kas kõik mis ettevõttega toimetatakse, on ikka seaduslik, talle tundus kogu D. L. tegevus kahtlane ja ta lahkus ettevõtte juhataja kohalt.

Oluline on rõhutada, et maakohtus üle kuulatud N. andis ütlusi, et peale seda, kui ta T. (fiktiivsed) arved koostas, saatis ta need ära ( ) ja sellega asi

piirdus – kellelegi mingeid korraldusi kütuse väljastamiseks ei antud, nii nagu oleks see toimunud kütuse tegeliku ostu müügi korral. -

Ei ole põhjendatud apellatsioonides väidetu, nagu oleks maakohus arvete fiktiivsuses jõudnud

järeldusele ainuüksi selle pinnalt, et nendes märgitud andmed ei vastanud tegelikkusele. M.U jõudis sellisele järeldusele väga mitmete tõendite koosmõjus hindamise tulemusel, oma sellekohaseid järeldusi on maakohus otsuses põhjalikult motiveerinud.

Apellatsioonide pinnalt võib jääda mulje, et käesolevas kriminaalasjas on põhiküsimus selles,

kas M.U võis kindlalt teada, et arved kõnealuste variettevõtete nimelt on võltsitud. Tegelikkuses on aga kriminaalas sai tagasi raha, jas üheselt tõendamist leidnud, et M.U mille ta oli kandnud variettevõtete kontodele fiktiivsete arvete alusel – sularahas. Nimetatud faktiline asjaolu on maakohtu otsusega üheselt tuvastamist leidnud.

Prokurör analüüsib ka H. S. A. G. ja A. G. ütlusi ja märgib, et need ütlused ei ole

süüdistatavat õigustavad. Viimatinimetatud on aga 2011.a mõlemad süüdi mõistetud

ulatuslikus maksukuriteos. on kõigi eeltoodud tunnistajate ütlusi otsuses ka M.U analüüsinud ja kõrvutanud teiste kohtus uuritud tõenditega.

M.U apellatsioonis asutakse seisukohale, et pole tuvastatud ja ei ole jälgitav raha edasine

liikumine varifirmadelt ( -d Ramsarto Grupp, Top Livoil ja Palermo Grupp) offshore ettevõtetele ja eraisikutele. M.U-ga ei ole võimalik nõustuda, ainuüksi tunnistaja T. , kelle

ütlused on kooskõlas selles osas ka T ütlustega – kinnitas, et raha kanti just süüdistus .

es viidatud skeemi kohaselt. T. J. andis kohtus ütlusi, et kui raha oli laekunud Ramsarto Grupp, Palermo Grupp, Top Livoil ja edasi kontodele ja sealt edasi eraisikute kontodele offshore – võeti see D. L. korraldusel M. T. ja J. poolt välja. Pangakaardid selleks aga said isikud D. L-lt. Tunnistaja ise on sularaha välja võtn äraoleku ajal viimase palvel. ud vaid D. L. Sularaha andis

tunnistaja J. T. üle märkmikusse kirjutatud, D. L. poolt nimetatud isikutele, nimetatud

summas ja firmadele, keda ta enam kohtuistungil ei mäletanud, kuid kinnitas läbiotsimisel

leitud märkmikus olevate andmete õigsust selles osas. Tunnistaja J. sõnul olid need T.

ülekanded ja sularaha üleandmised seotud sularaha väljavõtmisega eraisikute kontodelt.

Antud asjaolud on kohus ka otsuses tuvastatuks lugenud lisaks teiste kohtus uuritud tõenditega.

Apellatsioonides ei nõustuta ka sellega, et kohus on lugenud teatud osas M.U ütlused vastuoluliseks. Seejuures ei ole taaskord põhjendatud, milles on kohus eksinud, vaid lihtsalt ei

17 nõustuta kohtu järeldustega. M.U on üksikasjalikult välja toonud millised M.U ütlused

on vastuolulised ja millised mitte ning kohus on oma seisukohti selles osas jälgitavalt motiveerinud

(otsuse lk 77, 96-97).

M.U apellatsioonis viidatakse sellele, et M.U tegelikult rääkis kohtus, et ta kontrollis

ettevõtete tausta registrist ja sellest piisab, kinnitamaks M.U hoolsust. Seejuures on aga

M.U andnud kohtus ütlusi, et kütust toodi süüdistuses märgitud ajavahemikel kohale

„prügimäelt“ (v.k ), mis on vene keelest tõlkides sisulisel svalka t kahtlastest kohtadest – nii

nagu on ka otsuses märgitud. Selline tegevus ei ole kooskõlas tavalise hoolsusega. Enamgi veel, olukorras, kus ettevõtte juhatuse liige saab kütuse eest tasutud raha sularahas tagasi – ei saa rääkida üleüldse mingisugustest reaalsetest tehingutest ja neid tehinguid on otsuses õigesti

käsitletud fiktiivsetena ( - ). M.U

ole tuvast kriminaalasjas on leidnud atud kust tegelikkuses kütus pärines M.U .

tõendamist, et käibedeklaratsioonides esitati valeandmeid süüdistuses märgitud fiktiivsete

arvete alusel, kuna loetletud kolmelt ettevõttelt kütust ei soetatud. Seda, millise hinnaga, millises koguses, kellelt ja kuidas tegelikult soetati kütust – ei vaja obligatoorselt tuvastamist, et valeandmete esitamise koosseis oleks täidetud. M.U uurimisel tuvastati, et loetletud arved olid sisult võltsitud ja nende alusel käivet tegelikkuses ei toimunud, samuti väljamaksed antud ettevõtete kontodele ei olnud seotud ettevõtte majandustegevusega.

Prokurör märgib, et M.U-le esitatud süüdistuses ei ole märgitud,

kuidas raha liikus

M.U-le tagasi, kuna see ei ole M.U § 386 lg 1 või § 389 1 lg 2 järgi esitatud süüdistuse - objektiivseks koosseisutunnuseks.

M.U viitab sellele, et mingil põhjusel on jälitustoimingutega kogutud kõnedest M.U ja

M.U vahel vormistatud toimikusse lisatud jälitusprotokolli vaid osa kõnesid urör . Prok

viitab sellele, et M.U käis tutvumas uurimisosakonnas tema suhtes läbi viidud

pealtkuulamise salvestistega, mille kohta on koostatud jälitustoiminguga kogutud andmete

tutvustamise protokoll. Enne kohtulikku uurimist esitas M.U kaitsja taotluse mitmete

teiste jälitustoimingutega kogutud kõnede kohta protokolli koostamiseks, milline taotlus

rahuldati, koostati kaitsja taotletud jälitusprotokoll koos kõnede salvestistega, koopia esitati

ka kaitsjale. M.U kaitsja ja süüdistatav loobusid sellest taotlusest avaldamata põhjusel.

Ilmselge on, et kaitsja ja süüdistatav ei oleks oma taotlusest loobunud kui seal oleks

tõepoolest olnud mindagi õigustavat. Seega apellatsioonis alusetu tud, et lt väide

süüdistatavale ja kaitsjale ei antud võimalust kõikide kõnede sh õigustavat sisu omavate kõnede tõendina asja juurde võtmiseks ja et kõnede salvestised, mis prokuratuur esitas kohtus tõendina on kontekstist välja rebitud.

M.U apellatsioonis väidetakse, et tema kaitseõigust rikuti sellega, et talle määrati kaitsja,

kes oli erinev kohtueelsel uurimisel osalenud kaitsjast. Prokurör viitab eelistungi protokollidele ja märgib, et M.U kaitseõigust ei ole rikutud, kohus lähtus M.U §-s 46 lg 11

kaitsja. Prokurör viitab ka sätetest ja määras õigustatult ise M.U-le Riigikohtu

otsuse nr 3-1-1-120- le 06 ja leiab, et käesoleval juhul on tegemist analoogse olukorraga. M.U kaitseõigus oli tagatud.

9. kaitsja oma vastuses apellatsioonile, et maakohtu otsus on põhjendatud Andrei M.U ja ta nõustub sellega.

RINGM.U SEISUM.U

18

10. , tutvunud kriminaalasja materjalide, apellatsioonide ja neile esitatud M.U vastuväidetega, leiab, et esitatud apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.

11. Esmalt käsitleb kohtuk ja tema kaitsja apellatsioone. olleegium M.U

M.U ei nõustu M.U ja tema kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tulnuks kriminaalasja menetlus M.U § 274 2 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada.

Sellesisuline taotlus on esitatud ka maakohtule ning maakohus, jättes M.U § 274 2 kohaldamata, on oma seisukohta piisava põhjalikkusega ja vastavuses Riigikohtu praktikaga

põhjendanud (lk 30 31). M.U on eksitavalt menetlusaja mõistlikkuse omapoolsel -

hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktiks lugenud kriminaalmenetluse algust

02.11.2005.a. Nimetatud perioodi algust tuleb arvestada ajast, mil isik on ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda. äesolevas asjas hakata Seega tuleb k

mõistliku menetlu kinnipidamisest 26.03.2007.a. (vt saja kestust hindama M.U Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-3-1-85-09 p 85), mis aga muudab apellatsioonis eksitavalt esile toodud menetlusperioodi juba iseenesest pooleteise aasta võrra pikemaks. Siit tulenevalt ei ole

apellandil ka alust etteheiteid teha menetluse käigu kohta enne 26.03.2007.a. Samuti ei pea kohtukolleegium põhjendatuks kaitsja poolt esitatud viiteid teistele kriminaalasjadele, kuivõrd

kriminaalmenetluse kestuse hindamiseks ei ole kehtestatud ühtseid ettekirjutusi just ajalises tähenduses, menetluse kestust hinnatakse konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Vastupidiselt maakohtu otsuses sedastatuga, leiab apellant, et käesoleval juhul ei ole tegemist

keeruka kriminaalasjaga. M.U apellandiga ei nõustu. Vaieldamatult ei saa kriminaalasja keerukuse hindamisel aluseks võtta üksnes seda, et tegemist on maksukuriteoga,

kuid käesoleval juhul on tegemist väga suuremahulise ja hästi organiseeritud peitkuriteoga. Menetluse jooksul on üle kuulatud kümneid isikuid, esitatud õigusabitaotlusi välisriikidesse,

tõenduslikku materjali on kogutud ligi kahekümnesse köitesse, silmas tuleb pidada, et

fiktiivsesse rahaülekannete skeemi, mille eesmärgiks oli tagastada raha OÜ Ator Oil

esindajale M.U-le, oli kaasatud paljud erinevad ettevõtted ja eraisikute pangakontod

erinevates pankades nii Eestis kui välisriikides, kasutati kaheksa variettevõtte fiktiivseid

arveid (Palermo Grupp, Ramsato Grupp, Topp Livoil, Sherwyn, Dreivex Baltic, Rondman

Europetrol, Autocentral). M.U hinnangul väljendub käesoleva kriminaalasja keerukus just selle suures mahukuses. Mis puudutab M.U suhtes tõkendina elukohast lahkumise keelu kohaldamist, siis tuleb märkida, et tegemist on leebeima tõkendiga. kinnistu oli arestitud 2007-2010.a. ja M.U

seda vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku sätetega. Tuleb möönda, et tegemist on pikka

aega väldanud kriminaalmenetlusega, kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas

asjas mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et see annaks aluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks M.U § 274 2 alusel.

Apellatsioonides vaidlustatakse ka tõendite hindamine maakohtu poolt ning antud neile

kohtuotsuses toodust erinev hinnang. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada

kohtupraktikas omaksvõetud tõendite hindamise põhinõudele, mille kohaselt olukorras, kus

erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite

alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite

alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite

analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ning mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03; 3-1-1-16-04; 3-1-

1-89-06). M.U hinnangul ei ole maakohtu otsuses faktiliste asjaolude

19

ümberhindamist tingivaid vigu. Vastupidi, kohtuotsusest tuleneb, et maakohus on

kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, neid omavahel kaalunud ja usaldusväärsust hinnanud, oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse

lugejale jälgitav. Maakohtu järeldused tuginevad tõendite hindamisele kogumis, nagu seda

nõuab M.U § s 61 sätestatu. M.U nõustub maakohtu otsusega ega pea -

vajalikuks otsuse põhiosa asjao ja tema kaitsja apellatsioonidega lusid korrata. M.U seoses märgib kohtukolleegium

üksnes järgmist.

OÜ-te Topp Livoil, Ramsarto Grupp ja AS-i Palermo Grupp kui variettevõtete staatuse on

maakohus vaieldamatult tuvastanud. Nende ettevõtete juhatuste liikmed olid variisikud, kes nõustusid liikmestaatusega D. L. palvel, nad on kohtuistungil üle kuulatud ning keegi neist ei kinnitanud, et nad oleksid ettevõtete juhtimise volitanud D. L le. OÜ Ramsato Grupp juhatuse - liige E. M.U. , OÜ Topp Livoil juhatuse liige R. S. ja AS Palermo Grupp juhatuse liikmed A. O.

ja S. S. kinnitasid kõik, et nad ei teadnud nimetatud ettevõtete majandustegevusest midagi, nad ei koostanud kunagi enda initsiatiivil mingeid dokumente. Tõsi, et R. S. ja A. O. sõnul

omasid nad nende poolt juhitud ettevõtetest teatud ülevaadet enne 2004.a, kuid enam mitte siis, kui nende allkirjapitsateid hakati kasutama J. T. ja D. L. poolt. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et allkirjapitsatid leiti läbiotsimisel D. L. elukaaslase J. T. elukohas. Maakohus on neid küsimusi põhjalikult käsitanud oma otsuses lk 39-42. R. S. (OÜ Topp Livoil ja AS Palermo Grupp) A. O. (AS Palermo Grupp) ja A. M.U. , (AS Palermo Grupp juhatuse liige) eitasid kõik kütuse müüki OÜ le Ator Oil või mõnele teisele ettevõttele või eraisikule, nad ei olnud kun - agi kohtunud ka OÜ Ator Oil juhatuse liikme M.U-ga /XV kd tl 97-99, 179-180, 192-195).

R. S. ja A. O. ütlusi käsitab kaitsja apellatsioonis eksitavalt. Nimelt on R. S. kinnitanud, et AS Palermo Grupp majandustegevus lõppes 2004.a. /XV kd tl 98, XVI kd tl 260/. Enne 2004.a toimunu ei puuduta M.U-le esitatud süüdistust. ütlustest ei tulene, nagu oleks AS A. O.

Palermo Grupp tegelenud kütuse ostu müügiga. A. O ütlustest nähtub, et D. L värbas ta - . .

variisikuna juhatuse liikmeks ning kui ta D. L-lt aru päris, miks on vaja vormistada nii mitmeid pangakaarte, pidi ka D. L. ennast õigustama, et jätta seadusliku tegevuse muljet. A. O-le tundus kogu D. L. tegevus kahtlane, ta lahkus juhataja kohalt /XV kd tl 192-195/.

Maakohtu poolt tuvastatust nähtub, et D. L on küll varem kütuse ostu müügiga tegelevas . -

firmas töötanud, kuid alates 2004.a oli tema ainukeseks tegevuseks fiktiivsete arvete müük kütusega tegelevatele ettevõtetele tema kontrolli all olevate ettevõtete OÜ-te Ramsarto Grupp, Topp Livoil ja AS Palermo Grupp nimelt.

M.U poolt viidatud tunnistaja H. S. ütlused ei ole oma sisult süüdistatavat õigustavad.

Tunnistaja on üksnes kinnitanud, et nägi OÜ s Go Oil töötades Go Oili -

raamatupidamisdokumente, kus olid märgitud Ramsarto Grupp ja Palermo Grupp nimed, dokumendid olid 2004-2006. aastate kohta. Tema aga ei tegelenud OÜ s Go Oil kütuse ost - - müügiga ega teadnud nende tehingute asjaolusid, talle ei tulnud tuttavad ette ei ettevõte Topp Livoil ega nimed D T. . või D . Seega ei teadnud ta, kas nimetatud isik tegeles süüdistuses . L märgitud ajavahemikul kütuse ostu müügiga OÜ le Go Oil, veel vähem aga ettevõttele Ator - - Oil /XV kd tl 231-233/.

Maakohus on oma otsuses hinnangu andnud ka kaitsja poolt taotletud tunnistajate A. G. ja A. G. ütlustele (lk 77) ja leidnud põhjendatult, et nende tunnistajate ütlused ei kinnita ega lükka

ümber väiteid selle kohta, kas OÜ Ator Oil on ostnud süüdistuses loetletud arvete alusel

kütust AS Palermo Grupp, OÜ lt Ramsarto Grupp või T -st - op Livoil. Vastuväidetes kaitsja apellatsioonile osundab prokurör kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult ka sellele, et nii A.

G. kui A. G. on 28.04.2011.a Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud suuremahulises

20

maksupettuses (arveveski organiseerimine, kuritegeliku ühenduse loomine), mistõttu tuleb nende ütlustesse paratamatult kriitikaga suhtuda. Tõendi nende tunnistajate karistatuse kohta esitas prokurör ka maakohtu istungil /XV kd tl 260/. Tuleb märkida on süüdi

sedagi, et D. L.

mõistetud kahes kriminaalasjas erinevate ettevõtete nimelt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises – võltsitud arvete müügiteenuse osutamiseks skeemi loomises ja juhtimises, sealhulgas variisikute värbamises ning rahapesus.

Vastupidiselt kaitsja apellatsioonis väidetule on vaieldamatult leidnud tõendamist, et OÜ-lt

Ator Oil laekunud summad kanti edasi välisettevõtetele, seda juba ainuüksi J. T. ja N T. ütlustega /XV kd tl maakohus rahade liikumise skeemi väga põhjalikult 2-5, 39-41/. M.U on

paljudele tõenditele tuginedes analüüsinud, kohtu seisukohad on veenvad (lk 78-94). N. T. ütlustesse puutuvalt vajab veel rõhutamist, et pärast seda kui N. T. arved (fiktiivsed) koostas, saatis ta need ära ning sellega asi piirdus. Mingeid korraldusi kütuse väljastamiseks ei antud,

mis oleks aga olnud enesestmõistetav kütuse tegeliku ostu müügi puhul. - OÜ-le Ator Oil

väljastatud arvete fiktiivsuse on maakohus samuti vastuvaidlematult tuvastanud, sealjuures

analüüsinud ka A. J ütlusi (lk 45 Apellatsioonis väidetakse eksitavalt, nagu oleks . -74).

maakohus arvete fiktiivsuse tuvastanud üksnes impordideklaratsioonide ja

vastavussertifikaatide numbrite tegelikkusele mittevastavuse pinnalt. Maakohus on arvete

fiktiivsuse tuvastanud väga mitmetele tõenditele tuginedes, nende hulgas on muidugi

arvestatud ka kaitsja poolt viidatud asjaolusid. Impordideklaratsioonide ja

vastavussertifikaatide numbrite mittevastavus tegelikkusele kogumis koos teiste tõenditega annavad veenvalt tunnistust sellest, et süüdistuses nimetatud varifirmad ei ole kunagi kütust müünud OÜ-le Ator Oil. Apellatsioonide sisust nähtub, nagu oleks süüdistusasja põhiküsimus selles, kas M.U ikka teadis, et arved süüdistuses nimetatud variettevõtete nimelt on võltsitud. Sellise arvamuse alusetuse on maakohus üheselt tuvastanud – vaieldamatult leidis maakohtus kinnitust fakt, et

M.U sai tagasi raha, mille ta oli kandnud variettevõtete kontodele fiktiivsete arvete

alusel ja seda sularahas. Järelikult ei omagi määravat tähtsust see, millised andmed fiktiivsetele arvetele kanti ja kas variettevõtete juhatuste liikmed olid kursis D. L. , J. T. ja N. T. ei olnud mingisugust õigust kajastada tegevusega või mitte. Selge on ju see, et M.U

süüdistuses toodud arvetel näidatud käibemaksu, milliste alusel ülekantud raha sai ta sularahas tagasi.

Puutuvalt M.U enda ütlustesse, osundab kohtukolleegium, et maakohus on need otsuses esitanud, analüüsinud ja välja toonud osa ütlusi, mis on vastuolulised ja mis mitte (lk

77, 96-

97). M.U refereeritud ütlused on vastavuses kohtuistungi protokolliga. M.U

leiab, et kui M.U kontrollis registrist ettevõtete tausta, siis järelikult oli ta piisavalt

hoolas. M.U on aga oma ütlustes kinnitanud, et kütust toodi „kahtlastest kohtadest“. Seega pole alust rääkida hoolsusest. Asjas on ju tuvastamist leidnud, et M.U on saanud kütuse eest tasutud sularaha tagasi. Seega on kohatu rääkida piisavast hoolsusest, rääkida ei

saa reaalsetest tehingutest, kohus on tehingute fiktiivsuse tuvastanud. M.U tõstatab

küsimuse, et kui kütus ei pärinenud OÜ-lt Topp Livoil, Ramsarto Grupp ja AS-st Palermo

Grupp, siis kust see kütus pärines ning kui see pol õigeks e tuvastatud, tuleks M.U

mõista. M.U arutlus ei ole põhjendatud. Maakohtus on tõendamist leidnud, et

käibedeklaratsioonides esitati valeandmeid süüdistuses märgitud fiktiivsete arvete alusel,

kuivõrd eelpoolloetletud ettevõtetelt kütust kelleltki tegelikult ka kütust ei soetatud. M.U

soetati, ei oma see süüdistuse kontekstis mingit tähendust. M.U tuvastas, et süüdistuses

loetletud arved olid võltsitud ja nende alusel käivet tegelikult ei toimunud. M.U ei olnud väljamaksed nende ettevõtete kontodele seostud ettevõtte majandustegevusega.

21

M.U viitab apellatsioonis eksitavalt, nagu oleks M.U süüdistuses fikseeritud, et

sularaha tagastas . Süüdistus ei kajasta seda, kuidas raha M.U-le talle M.U tagasi liikus, see ei ole ka M.U § 386 lg 1 koosseisutunnuste tuvastamiseks vajalik. Põhjendamatu on kaitsja etteheide selle kohta, et jälitustoimingute käigus M.U ja A.

M.U vahel toimunud telefonikõnedest on vormistatud toimikusse üksnes osa kõnedest.

M.U materjalidest nähtub, et M.U käis tutvumas tema suhtes läbi viidud pealtkuulamiste salvestistega ning sellest ajendatult esitas M.U kaitsja taotluse teiste jälitustoimingutega kogutud kõnede kohta protokolli koostamiseks /II kd eelistungi protokoll

tl 18-20/. Taotlus rahuldati. 04.04.2012.a kohtuistungil on need telefonikõned protokolli

vormis olemas ja esitatakse kaitsjale /XV kd tl 20/. 07.05.2012.a istungil on aga nii

süüdistatav kui kaitsja kõnede salvestiste lisamisest kriminaaltoimiku juurde loobunud /XV kd tl 199/. õigustavat, poleks Selge on see, et kui neis kõnedes olnuks midagi M.U taotlusest loobutud. Eelnevat silmas pidades on kaitsja etteheited, nagu oleksid prokuratuuri poolt esitatud kõnede salvestised lünklikud ja kontekstist välja rebitud, alusetud.

M.U on seisukohal, et maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude

vaidlustamine kontrollitud tõenditele kohtust erineva hinnangu ja kaalu andmise teel on põhjendamatu ega anna otsuse tühistamiseks alust.

Nii süüdistatav kui tema kaitsja leiavad, et M.U kaitseõigust on rikutud – kohus kõrvaldas menetlusest süüdistatava lepingulise kaitsja ja määras kaitsja ise

. M.U

apellantidega ei nõustu. M.U § 46 lg 1 1 kohaselt peab kaitsja võetud kaitsekohustusest hiljemalt eelistungil loobuma, kui tal ei ole võimalik asja kohtulikul arutamisel osaleda kolme kuu jooksul arvates eelistungi toimumisest. 21.11.2011.a toimunud eelistungil on M.U kaitsja teatanud võimatusest 26 on selgitanud M.U -29.03.2012.a istungitel osaleda. M.U

46 lg 11

sisu ja teinud kaitsjale ettepaneku asenduskaitsja leidmiseks /I kd tl 18-20/.

Samasisulisi selgitusi on maakohus jaganud A. L-le ka elektrooniliselt. 26.03.2012.a A.

M.U kaitsja kohtuistungile ei ilmunud asenduskaitsjat ei olnud. M.U-le selgitati ,

omakorda seaduses sätestatut ja tehti ettepanek sõlmida kokkulepe mõne teise kaitsjaga, vastasel juhul määratakse talle kaitsja riigi õigusabi korras /I kd tl 48 kaitsja -50/. M.U mitteilmumise tõttu lükati kohtuistung edasi. 26.03.2012.a määrusega on maakohus määranud

M.U kaitseõiguse tagamiseks talle kaitsja Eesti Advokatuuri advokaatide hulgast /I kd

tl 52/. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. M.U §-s 46 lg 1 1

sätestatud nõue

kehtib kohtukolleegiumi hinnangul kõikide kaitsjate kohta, nii advokatuuri kuuluvate

advokaatide kui sinna mittekuuluvate juristide kohta. M.U osundab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-120-06 väljendatud seisukohale, mille kohaselt võib süüdistatavat kaitsta kas valitud või menetleja poolt määratud kaitsja. M.U ringkonnakohtus on süüdistataval

seaduslikus korras määratud kaitsja, kelle volitusi ei ole vaidlustatud ega taotletud tema asendamist valitud kaitsjaga, siis ei ole süüdistatava kaitseõigust rikutud. M.U juhul on

tegemist analoogse olukorraga. M.U-le on kaitsja määratud seaduslikus korras. Määratud kaitsja volitusi ei ole vaidlustatud ega taotletud tema asendamist valitud kaitsjaga.

Alternatiivselt taotleb M.U maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist

uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. M.U märgib, et

kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise tingimused on sätestatud

M.U § – -s 341 kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks siis, kui

ringkonnakohtus tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine M.U § 339 lg 1

järgi või lõikes 2 nimetatud rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada. M.U selliseid rikkumisi ei tuvastanud, apellant aga jätab oma

apellatsioonis täpsustamata, milles seisnes kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumine

22 maakohtu poolt, mis võiks kaasa tuua otsuse tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise esimese astme kohtule.

M.U leiab, et temalt M.U § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetud sundraha näol on

tegemist sisuliselt lisakaristusega, sundraha eristub selgelt menetluskuludest, kuid ei eristu karistusest, sundraha regulatsioon viidatud paragrahvis on põhiseadusega vastuolus. Apellandi arvamus on ekslik. Seda küsimust käsitles Riigikohus üksikasjalikult oma otsuses nr 3

-1-1-

63-05 (vt otsuse p-d 8-13). Riigikohus asus seisukohale, et riik võib kriminaalmenetlusele

tehtavate avalike kulutuste vähendamise ja riigi rahaliste vahendite säästlikuma kasutamise

eesmärki silmas pidades panna kriminaalmenetluse üldiste kulutuste kompenseerimise

kohustuse teatud osas isikutele, kes on kuritegude toimepanemisega kõnealused kulud

põhjustanud. M.U õiguses toimub kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine

süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. M.U hinnangul on sundraha

mõneti olemuslikult võrreldav näiteks tsiviilasjades tasutava riigilõivuga, mida loetakse

samuti kohtukuluks. Analoogiliselt riigilõivuga tsiviilkohtumenetluses on ka sundraha

eesmärk see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine - ja kuriteo tagajärgede heastamine. Riigikohus asus seisukohale, et sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki. idagi põhiseadusevastast ei nähtud M

selleski, et M.U § 1 seab sundraha suuruse sõltuvusse Vabariigi Valitsuse poolt 179 lg palgas 2 lg palga alammäär ja selle eaduse § 7 alusel kehtestatavast palga alammäärast. M.U-na

muutmine peegeldab ühiskonna üldist majanduslikku olukorda ning käibiva raha tegelikku

väärtust, võimaldab seotus palga alammääraga hoida sundraha reaalväärtuse stabiilsena. Sundraha suuruse sidumine palga alammääraga ei ole samastatav olukorraga, kui seadusandja delegeeriks Vabariigi Valitsusele sundraha suuruse kindlaksmääramise. M.U leidis, et

seadusandja ei ole sundraha suuruse sidumisel palga alammääraga kaotanud legislatiivset

kontrolli sundraha suuruse üle. M.U-na sundraha ja selle arvestamise alused on kehtestatud

Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastu võetud kriminaalmenetluse seadustikuga, mitte aga palgaseadusega, puudub ka vastuolu PS § 104 lg 2 p-ga 14.

Mis puudutab kaitsja apellatsioonis avaldatud seisukohta, et M.U § 81 lg 5 p 1 tuleb A.

M.U suhtes kui põhiseaduse vastane kohaldamata jätta, kuivõrd kaaskahtlustatava Ator

Oil OÜ suhtes on menetlus aegumise tõttu lõpetatud - juriidilisele isikule pole võimalik

kohaldada tõkendit, mis katkestaks aegumise, siis kohtukolleegium märgib, et selles mõttes tulebki juriidilist ja füüsilist isikut erinevalt käsitleda. Füüsilise isiku puhul tingib tema suhtes

tõkendi kohaldamise asjaolu, et füüsilisel isikul on võimalus menetlusest kõrvale hoiduda, pakku minna vms, juriidilise isiku enda puhul neid riske esineda ei saa, tema tegutseb alati füüsilise isiku kaudu. Füüsilise ja juriidilise isiku erinevuse tõttu koheldaksegi neid ka § 81 lg

5 mõttes erinevalt. M.U, et M.U § 81 lg 5 p 1 põhiseadusevastane oleks, kohtukolleegiumi hinnangul ei esine.

M.U eelnevat arvestades leiab kohtukolleegium, et süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

Prokuröri apellatsioon

12. on seisukohal, et apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei M.U

anna. Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse tõendite ebaõige hindamise tõttu. M.U leiab, et kohtule esitatud tõenditest tulenevale teabele ei ole võimalik anda teistsugust hinnangut nagu seda on teinud maakohus.

23

Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks ära tuua veelkord Andrei M.U-le esitatud süüdistuse sisu

- ta osutas ainelist ja vaimset e. intellektuaalset kaasabi M.U-le maksustatava perioodi jaanuar kuni detsember 2004, jaanuar ja juuli 2005 ning veebruar kuni

juuni 2006 kohta OÜ Ator Oil nimelt Maksu-ja Tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele sellega, et

ta tagastas variettevõtete (OÜ-te Ramsarto Grupp ja Top

Livoil ning AS-i Palermo Grupp) kontodele kantud raha sularahas OÜ Ator Oil esindajale M.U-le, samuti vahendas ta D. L-lt, J. T-lt ja N. T-lt variettevõtete nimelt OÜ-le Ator Oil koostatud fiktiivseid arveid. Se

-u Ator Oil juhatuse liikmel M.U tagasi saada raha, ega võimaldas M.U OÜ

mis oli kantud fiktiivsete arvete alusel OÜ-tele Ramsarto Grupp ja Top Livoil ning AS-le Palermo Grupp – seega hõlbustas kuriteo toimepanemist ja on käsitletav ainelise kaasabina. Samuti edastas M.U-le variettevõtete nimelt Andrei M.U fiktiivseid arveid, mis on

käsitletav kuriteovahendi andmisena ja seega ainelise kaasaabina. aitas A. M.U

M.Ul ajavahemikul 23.02.2004 19.06.2006 tasumisele kuuluva maksusumma – vähendamise eesmärgil esitada Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu - - ja tollikeskusele esitatud maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel jäi riigieelarvesse maksudena

laekumata käibemaksu 2 695 410 krooni ja tulumaksu 5 397 352 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, kokku 8 092 762 krooni.

D. L-lt, J. T-lt ja N. T-lt variettevõtete nimelt OÜ-le Ator Oil koostatud fiktiivsete arvete

vahendamist maakohus M.U käitumises ei tuvastanud. Selles osas ei ole maakohtu otsust ka vaidlustatud.

Mis puudutab variettevõtete (OÜ-te Ramsarto Grupp ja Top Livoil ning AS-i Palermo Grupp) kontodele kantud raha sularahas OÜ Ator Oil esindajale M.U-le tagastamist, siis nagu

otsuses varem vi poolt M.U-le idatud, leidis maakohus, et tõendatud on M.U ainelise kaasabi osutamine maksusüüteo sooritamisel üksnes seoses summaga 71 360 krooni. M.U aga sellelt summalt tasumisele kuuluva tulumaksu ja käibemaksu summa on oluliselt

väiksem kui 500 000 krooni või 100 kordne palga alammäär, ei vasta M.U - poolt kaasaaitajana toimepandud tegu ei M.U § 386 ega 3891 lg 1 koosseisu tingimustele. M.U leidis, et selle 71 oli tegemist üksikju 360 krooni vahendamise puhul M.U-le htumiga. Sellisele järeldusele jõudmist on maakohus väga hoolikalt ja üksikasjalikult tõendeid hinnates

jõudnud (lk 102 Nõustudes maakohtuga, ei pea k -104). ohtukolleegium otsuses toodud

analüüsi põhistuste kordamist vajalikuks, märgib üksnes, et sellest analüüsist joonistub

ja

vaieldamatult välja, et M.U olid D. L a omad ärilised või laenusuhted. -g Raha, mida M.U M. T- edasiandmiseks. Nii D. lt või J. T lt sai, ei olnud mõeldud M.U-le - L.

, M. T. kui J. T. üleantavate ja M.U-le pidasid eraldi arvestust M.U-le üleantavate summade kohta. Maakohus analüüsis üksikasjalikult ka M.U ja D. L. , J. T. ja D. L., M.U ja M.U, J. T. ja D. T., M.U ja M. T. telefonikõnede salvestusi, võrdles kõnede sisu M. T , I. Š . . ja D. L. märkmike väljavõtete ja teiste tuvastatud

tehioludega antud raha puhul oli ning jõudis põhjendatult järeldusele, et M.U-le

tegemist just temale, mitte mõeldud summadega, need summad ei olnud aga M.U-le seotud ka OÜ ga Ator Oil. M.U märgib, et kontrollitud tõendid viitavad M.U ja D. -

L. vahelistele ärilistele

-rahalistele suhetele, kuid sellega seoses ei ole M.U-le süüdistust esitatud, kohtul puudub võimalus väljuda süüdistuse raamidest, et anda hinnangut

M.U süüdistusaktis kajastamata tegevusele. Maakohtu otsus on veenev ning

kohtukolleegiumi hinnangul prokuröri apellatsioonis esitatud väited tõendite ümberhindamiseks alust ei anna.

24

Mis puudutab apellatsioonis esitatud seisukohta, nagu tuleneks maakohtu järeldustest kaasaaitaja süü tõendamisele ülemääraselt kõrgete tõendamisstandardite seadmine ning nagu oleks maksukuritegude tuvastamise puhul võimalik süüdlasi tuvastada üksnes otseste tõendite abil, siis kohtukolleegium apellandi arusaama ei jaga. M.U-st ei tulene

ning Riigikohtu praktikas ei ole viidatud põhimõtetele, mis seaksid erinevate kuritegude

tuvastamisele või kuriteost erinevate osavõtjate süü kindlakstegemisele erinevaid tõendamisstandardeid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuriteo toimepanemine võib olla

tuvastatud tuginevalt üksnes kaudsetele tõenditele ning süüdimõistev kohtuotsus võib olla põhjendatud ja seaduslik ka siis, kui selles on tuginetud vaid ühele tõendile (vt nt Riigikohtu

otsused nr 3-1-1-21-09; 3-1-1-8-10; 3-1-1-15-10; 3-1-1-68-11; 3-1-1-10-11; 3-1-1-109-10; 3-

1-1-87-11 jt). M.Ua käesoleva aasta 12 nähtub, et Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-15-

kriminaalkolleegium ei ole sugugi loobunud oma varem väljendatud seisukohtadest, mis

puudutavad kaudsete tõendite kogumi pinnalt kuriteo toimepanemise tõendatuks lugemist.

Otsuses vaid rõhutatakse, et kuivõrd kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo

tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude

asjaolude kohta, siis seab see spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale

tõendamisele. Sellisel juhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest

asjaoludest kujundada sellise uue kvaliteediga asjaolude kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Just kaudsete tõenditega tõendamisel omandab

erilise tähenduse M.U § 61 lg s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. - Lisaks

eelnevale on kohtukolleegiumi hinnangul siinkohal kohane osundada ka nt Riigikohtu

otsustele nr 3-1-1-120-03 ja 3-1-1-123-03, kus on sõnaselgelt väljendatud seisukohta, et ka

maksukuritegude puhul tuleb tõendeid uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides.

M.U leiab, et maakohus on talle esitatud ja kohtus kontrollitud tõendeid

vastavuses eelpool osundatud nõuetega hinnanud, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja järeldused veenvad.

13. § 337 lg 1 p jätab ringkonnakohus Harju Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes M.U Maakohtu 11.06.2012.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

M.U kaitsja adv M.U-na Suvalova

esitas taotluse määrata tema poolt M.U-le apellatsioonimenetluses (maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine) osutatud

õigusabi eest M.U-na Suvalova Advokaadibüroole makstavaks tasuks 384 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. M.U taotleb kaitsja seega 460.80 euro hüvitamist.

M.U leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi

seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 5 ja 16 ringkonnakohus teeb

rahuldada. M.U M.U suhtes M.U § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise.

Malle Preimer Ivi M.U Sten Lind