4-12-4494/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 16. oktoober 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 4494 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi T.N-i süüdistuses LS § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik

T.N , isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 16. oktoober 2012.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri KKB

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel ENEL REEGAT

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.N LS § 201 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 15

/viisteist/ päeva.

2. Kohustada T.N asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt

01.12.2012.a.

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja,

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

5. T.N-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.N-i

suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Sergei Jakovlevi (Jakovlev) poolt on 18.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1308998 selle kohta, et T.N juhtis 18.08.2012.a. kella 02:08 ajal Harju maakonnas, Keila valla, Keila – Joa alevikus, Väärteoasi nr. 4 – 12 – 4494

2 Posti 1 juures, liikudes Joaveski kohviku suunas, mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga xxx omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.N LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

T.N kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 27.09.2012.a. menetlusaluse isiku emale M Š . Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse

menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik T.N kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.N-i

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik T.N eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud

ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.N väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.N-i süü LS § 201 lg 1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , mille kohaselt ta tunnistab sõidukiga menetlusaluse isiku poolt 18.08.2012.a antud ütlustega

Audi A4 registreerimismärgiga xxx sõitmist Keila – Joa lossi poole, et kuulata joa juures muusikat. Teadis, et ei tohtinud juhtida, tal oli juhtimisõigus ära võetud 8 kuuks ja augustis pani ennast kirja teooriakursustele. Kahetseb juhtunut. - millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lääne – sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Sergei Jakovlev otsustas 18.08.2012.a. kõrvaldada T.N-i sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p

3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluste äralangemiseni. T.N on

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - millisest nähtub, et seisuga 23.08.2012.a. T.N-ile Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, omistatud vastava kategooria juhtimisõigus taastamata.

- , millisest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kui ka arestiga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T.N-ile inkrimineeritud väärtegu

LS § 201 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 18.08.2012.a. puudus menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

3

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 1 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna

menetlusalune isik – T.N teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus T.N mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.N käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistust kergendavad asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus asub

seisukohale, et T.N ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.N ei tööta, siis ei pea kohus enam

võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.N

ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole T.N hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi

muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma

samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga asjaolu, et isikut on juba varem karistatud korduvalt rahatrahvidega ja 15 päevase arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 15 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.12.2012.a.

Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik

4