Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
4-12-4640/2 AI generated

4-12-4640/2 · 4-12-4640/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-12-4640/2
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 16. oktoober 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 4640 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi L.J süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik L.J , isikukood XXX; EV kodanik; elukoht: xxx, töökoht: BBE OÜ, töötaja Asja läbivaatam...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 4-12-4640/2

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 16. oktoober 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 4640 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi L.J süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik

L.J , isikukood XXX; EV kodanik; elukoht: xxx, töökoht: BBE OÜ, töötaja Asja läbivaatamise kuupäev 16. oktoober 2012.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri KKB

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel ENEL REEGAT

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada L.J LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 8

/kaheksa/ päeva.

2. Kohustada L.J asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt

01.12.2012.a.

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja,

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

5. L.J poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada L.J

suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Mari – Liis Mölderi (Mölder)

poolt on 27.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1335985 selle kohta, et L.J juhtis 27.08.2012.a. kella 11:20 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Peterburi tee ja J. Smuuli

tee ristmikul, liikudes Peterburi tee 62a suunas, mootorsõidukit Peugeot 306, Väärteoasi nr. 4 – 12 – 4640

2

registreerimismärgiga XXXomamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.J LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

L.J kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi sekretäri poolt teavitati 28.09.2012.a. kell

10:47 menetlusalust isiku isa Andres L.J telefoninumbril 5207981. Andres L.J kinnitas, et

teatab kohtuistungi toimumise aja ja koha menetlusalusele isikule L.J-ile . Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et L.J

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates

väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad

järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul

menetlusalune isik L.J eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada L.J väärteoprotokollis kirjeldatud

rikkumiste eest arestiga 8 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et L.J süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , mille kohaselt sõitis autoga Peugeot menetlusaluse isiku poolt 27.08.2012.a antud ütlustega

306 registreerimismärgiga XXX mööda Peterburi teed ja peale peatumismärguande saamist Peterburi tee 62 juurde. Ei olnud esitada Eesti juhiluba, kuid on olemas Hollandi omad. Sai loa juunis, vahetult enne sünnipäeva, esitab loa hiljem.

- millest nähtub, et 27.08.2012.a. PPA Põhja isikusamasuse tuvastamise protokolliga,

Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Mari – Liis Mölder tuvastas Hendrik redi isiku viimase ütluste võrdlemisel m-KAIRI andmebaasi andmetega ning võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga.

- millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

politseijaoskonna patrullpolitseinik Mari – Liis Mölder otsustas 27.08.2012.a. kõrvaldada L.J sõiduki Peugeot 306 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni mootorsõiduki juhtimiselt kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni. L.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- millisest nähtub, et seisuga 29.08.2012.a. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, L.J kehtivaid juhilubasid ei olnud.

- millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, politseijaoskonna patrullpolitseinik Jelena Simonova otsustas 02.08.2011.a. kõrvaldada L.J sõiduki Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2

p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

mootorsõiduki juhtimiselt kuni kõrvaldamise põhjuseks oleva asjaolu äralangemiseni. L.J

on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

3

- , millisest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega kui arestiga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – L.J-ile inkrimineeritud väärtegu

LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 27.08.2012.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning menetlusalune isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna

menetlusalune isik – L.J teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus L.J mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud L.J käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et L.J ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude

toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et L.J-ile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea

kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.J ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole L.J hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut on varem karistatud 3 päevase arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 8 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.12.2012.a.

Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik

4