4-12-4427/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 16. oktoober 2012.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 4427 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi G.N-i süüdistuses LS § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik

G.N , isikukood XXX; kodakondsuseta isik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 16. oktoober 2012.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri KKB

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel ENEL REEGAT

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G.N LS § 201 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 5

/viis/ päeva.

2. Kohustada G.N-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt

01.12.2012.a.

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja,

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

5. G.N-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada G.N-i

suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Oleg Dmitrijevi (Dmitrijev) poolt on 14.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1335962 selle kohta, et G.N juhtis

14.08.2012.a. kella 04:05 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Liikuri 10 juures, liikudes Väärteoasi nr. 4 – 12 – 4427

2

Uuslinna tänava suunas, mootorsõidukit Mercedes – Benz E320, registreerimismärgiga XXX omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus G.N LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

G.N kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi sekretäri poolt teavitati 01.10.2012.a.

kell 12:22 menetlusalust isikut tema poolt antud telefoninumbril 58919204 kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Menetlusalune isik kinnitas telefoni teel, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest ja ilmumata jäämise tagajärgedest. 16.10.2012.a. G.N kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusaluse isiku õde informeeris enne kohtuistungit kohut, et G.N on

tuberkuloosiga haiglas ja kohtuistungile ei saa ta ilmuda. Asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et G.N-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja

hinnangul menetlusalune isik G.N eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada G.N-i väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 5 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et G.N-i süü LS § 201 lg 1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- millest nähtub, et 14.08.2012.a. PPA Põhja isikusamasuse tuvastamise protokolliga,

Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Oleg Dmitrijev tuvastas G.N-i isiku viimase ütluste ja välimuse võrdlemisel m-KAIRI andmebaasi andmetega ning võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga.

- millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, politseijaoskonna patrullpolitseinik Oleg Dmitrijev otsustas 14.08.2012.a. kõrvaldada G.N-i sõiduki Mercedes – Benz registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni

mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni. G.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - , kes 14.08.2012 patrullpolitseinikuna tööl olles nägi tunnistaja Kaja Ranna (Rand) ütlustega Liikuri 1 maja juures kell 04:05 vastu sõitmas sõiduautot MB reg nr. XXX, millel ei põlenud

vasakpoolne esituli. Sõidukis oli kokku 3 isikut ning sõiduki roolis oli valge kampsuniga

noormeet, kõrvalistmel tumeda riietusega noormees ning tagaistmel naisterahvas. Vaatamata juhtide vahetusele selgus hilisema kontrolli käigus, et sõidukit juhtis G.N. - millisest nähtub, et seisuga 15.08.2012.a. G.N maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

- , millisest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kui ka arestidega.

3 Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – G.N-ile inkrimineeritud väärtegu

LS § 201 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.08.2012.a. puudus menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 1 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna

menetlusalune isik – G.N teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus G.N mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud G.N käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub

seisukohale, et G.N ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.N ei tööta, siis ei pea kohus enam

võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on G.N-i ka varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole G.N hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga asjaolu, et isikut on juba varem karistatud korduvalt rahatrahvidega ja arestidega, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 5 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.12.2012.a.

Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik

4