1-12-6502/46 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-6502

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-6502 (12240100441) Kohtukoosseis Mati Kartau Kriminaalasi

I.M-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi, A.O süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi, Igor Gortalovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. septembri 2012 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava I.M-i apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 326 lg 2 ja 323 lg 2 p 2 jätta süüdistatava I.M-i apellatsioon Viru Maakohtu 25. septembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-6502 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega kokkuleppemenetluses

tunnistati I.M süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg loeti I.M-i karistuse kandmise tähtaja hulka ning karistuse alguseks loeti 30.01.2012.

I.M-ilt mõisteti koos A.O-ga solidaarselt välja kannatanute A OÜ ja G GL OÜ kasuks tsiviilhagide katteks vastavalt 350 ja 460,60 eurot ning riigituludesse kriminaalmenetluse

2

kulud: 725 eurot sundraha ja 313,92 eurot kaitsjatasu talle kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.

Seejuures määrati, et I.M tuleb kriminaalmenetluse kulud tasuda ühekuulise tähtaja

jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Ühtlasi märgiti, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sama otsusega tunnistati süüdi ka A.O ja I. Gortalov KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatavad I.M, A.O ja I. Gortalov said kokkuleppest aru ja

nõustusid sellega. Maakohus leidis, et kokkulepet sõlmides väljendasid nad oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I.M, kes märgib apellatsioonis, et ta ei ole nõus talle määratud kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtajaga. I.M väidab apellatsioonis, et

maakohtu otsuse kohaselt peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 1038,92 eurot 30 päeva jooksul ning palub seda tähtaega pikendada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse

pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

2. on vaidlustanud temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise I.M tähtaega, kuid mitte kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumist. Antud kriminaalasjas on 25.09.2012 I.M andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja on

sõlmitud vastav kokkulepe (III kd, lk 67a), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse

läbirääkimiste käigus I.M ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo

kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

3 kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti tuleneb maakohtu 25.09.2012 eelkohtuistungi protokollist (III kd, lk 68-69), et I.M on nõus ka temalt välja mõistetud menetluskuludega. Maakohtu eelistungi protokolli kohaselt kohus selgitas I.M-ile tema õigused, mis olid talle

arusaadavad, seejärel avaldati kokkulepe. Peale seda I.M vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja jääb selle juurde. Seejärel kohus lahkus nõu pidama, hiljem luges ette kohtuotsuse, selgitas selle sisu ja edasikaebe korda. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et 25.09.2012 kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil

arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

3. puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole Ringkonnakohus leiab, et I.M-i alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

4. on valesti mõistnud maakohtu Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et I.M otsust temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja osas. Maakohtu otsusega mõisteti

I.M-ilt välja menetluskulud – 725 eurot sundraha ja 313,92 eurot kaitsjatasu

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1038,92 eurot. I.M on apellatsioonis

märkinud, et maakohtu otsuse kohaselt on ta kohustatud tasuma menetluskulud 1038,92 eurot

30 päeva jooksul. Tegelikult on maakohtu otsusest tulenevalt I.M kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud ühekuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tuleb

tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on maakohus määranud I.M-ile menetluskulude tasumise ositi ning 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb tasuda vaid esimene osa, mitte väljamõistetud menetluskulude kogusumma 1038,92 eurot.

5. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise korda. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamise ja

ajatamise puhul on tegemist kohtulahendi täitmisel tekkiva küsimusega. Seega on I.M

KrMS §-s 424 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul võimalik pärast vaidlustatud maakohtu

otsuse jõustumist esitada maakohtu täitmiskohtunikule taotlus menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamiseks või ajatamiseks. Käesoleval hetkel ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada kohtulahendi täitmisel tekkivaid küsimusi.

Mati Kartau Kohtunik