1-09-13391/18 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistu

se asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 18. oktoober 2012 Kohtulahend nr 1-09-13391

Tartu Maakohtu 30. september 2009 otsus

Jaan N.A

süüdimõistmises § 199 lg 2 p 7 ja järgi KarS 8 ning

karistamises rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 255,65 euroga kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja s

issenõudjana Riigi Tugiteenuste Keskus Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Kohtutäitur Aive Kolsar Süüdimõistetu

Jaan N.A (isikukood 39004266011; elukoht xxxxxxxxx xxx-x xxxxx

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Kohtu otsustused

1. Tartu Maakohtu 30. september 2009 otsuse

täitmiseks: 1.1 t omakorda 52 jätta vangis us täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga ( ) tundi; viiskümmend kaks 1.2 ; määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18. märts 2013 1.3

75 lg-s - üldkasuliku töö tegemisel allutada Jaan N.A KarS § 1 sätestatud käitumis kontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xx-x xxxxx. Täiendavad otsustused

2. M saata , Riigi Tugiteenuste keskusele, kohtuäärus karistusregistrile, süüdimõistetule täiturile ja kriminaalhooldusasutusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele;

3.2 KrMS § 428 (Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1

kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik

kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks;

2

3.3 kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud 1.1.

Kohtulahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud

Sissen

õudja on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse

rahalise karistuse asendamise otsustamiseks süüdimõistetule mõistetud karistusseadustiku -

(KarS) § des 70 ja 71 sätestatud korras.

Kohtutäitur on edastanud sissenõudjale andmed, süüdimõistetul on ta et sumata rahaline karistus on

80 päevamäära, s.o 255,65 €.

Sissenõudja avaldusest nähtub, et sissenõudja on teatanud võlgnikule ja kohtutäiturile kohtule esitatud avaldusest. 1.2.

Ärakuulamised kohtus

Süüdimõistetu avaldas, et on asenduskaristuse puhul on ta nõus tegema üldkasulikku tööd. S oma elukohaks xxxxxxxxx xxxx-x xxxxx . üüdimõistetu avaldas 2.

Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18.

peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1

kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. -des 425-426 KrMS § 2 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Täitmiskohtuniku ju takse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära urde kutsu tema arvamus 32 lg 3). (KrMS § 4 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada . kohtulahendi täitmine tasumata rahalises karistuses

Täitemenetluse seadustiku Sissenõude pööramise järjekord (™S) 198 ( § ) lg 1

kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmine on sätestatud

™S 3. jaos (Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmine; § 204 -

§ 208) TMS § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed).

Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud

rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur

võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise

pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed (TMS §

206 lg 1). Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat

määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei

järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab

kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse

3

kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel

kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse

asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või

varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt KarS -des 70 ja § 71 sätestatule

kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS § 206 lg 2).

KrMS § 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt

jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole,

saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2).

Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud

rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole § s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab KrMS - täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise § des 70 ja 71 sätestatud KarS -

korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). Rahalise karistuse

osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel

võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koo KrMS pia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud KarS 4

peatüki (Karistuse kohaldamine Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise ) 3. jaos ( karistuse asendamine; KarS § § 70 - 72). Rahalise karistuse asendamine vangistusega on

sätestatud KarS §-s 70 (Rahalise karistuse asendamine vangistuse, üldkasuliku töö või

sõltuvusraviga). ummat, Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse s

asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga KarS § - -s 692 sätestatud korras (KarS § 70 lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (KarS § 70 lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (KarS § 70 lg 3).

KarS § 69 ( Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi Üldkasulik töö).

üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (KarS § 69 lg 1 teine lause).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu

teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2)

.

Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada

kahtekümmend nelja kuud (KarS § 69 lg 3 esimene lause). ohus võib

K

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu

haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3 teine lause). Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS -

§ s 75 sätestatule (KarS § 69 lg 4).

Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset

reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist

süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 5). 2.3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

4

Asenduskaristusena vangistuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna

vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur.

Seega k kindlakstegemine ja selle ohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara hindamine. Tulenevalt esitatud asjaoludest ja sissenõudja ja kohtutäituri avalduses võlgnikuna süüdimõistetu usaldusväärselt tõenda süüdimõistetul kohtus avaldatust, on tud asjaolu, et on tasumata rahaline karistus 80 , mis 70 lg 1 alusel tuleb asendada päevamäära KarS §

vangistusega 26 80:3=26,6 päeva ( ). Seoses süüdimõistetu nõustumisega üldkasuliku tööga on põhjendatud vangistust mitte täitmisele pöörata ja asendada see omakorda üldkasuliku tööga ) süüdimõistetu allutamisega KarS § 1 sätestatud 52 tundi (26x2=52 75 lg-s käitumiskontrollile.

Arvestades - 69 ga, on KarS § s sätestatu põhjendatud määrata süüdimõistetule

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18. märts 2013. Selleks tähtajaks on süüdimõistetu

võimeline sooritama kohtu määratud üldkasuliku töö. Seejuures arvestab kohus asjaoluga,

et süüdimõistetu ise avaldas kohtus, et selleks tähtajaks on ta suuteline üldkasuliku töö tegema. 2.4.

kuludes Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

15. pea -des 383 tüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada

määrus menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtu kaebusega kohtu - määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning

selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik