4-12-2539/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Väärteoasi 4-12-2539

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg ja koht 17.oktoobril 2012.a kell 12.00 Võru kohtumaja

Väärteoasja number kohtumenetluses

4-12-2539 (väärteoasi kohtueelses menetluses nr 930011000845)

Kohtunik

Heiki Kolk Väärteoasi

S.T

kaebus Maksuja Tolliameti 24.05.2012.a otsusele üldmenetluses

Vaidlustatud otsus

Maksu – ja Tolliameti 24.05.2012 otsus

üldmenetluses, millega S.T

karistati

Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi 8 (kaheksa) trahviühikuga so 32 euroga ja konfiskeeriti sigaretid

Menetlusalune isik

S.T (isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: Kubja tee 3-14, Võru) ;

Kaitsja: Ants Kuningas; e-post info@partnerid.ee

Kohtuväline menetleja

Maksu – ja Tolliamet, (registrikood 70000349,

Narva mnt 9, Lõuna Maksu – ja Tollikeskus, Sõpruse pst 4, Tartu)

RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku

(V™S) §-dest 134 lg 3 ja § 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Maksu – ja Tolliameti 24.05.2012 otsus, millega S.T karistati Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi 8 (kaheksa) trahviühikuga so 32 euroga

ja konfiskeeriti sigaretid (45 tk „Kiss“ ja 20 tk „Camel“) muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuistungi toimumine ja osalejad 24.september 2012, osalesid: menetlusalune isik S.T;

2 (7) 2 kaitsja Ants Kuningas;

kohtuvälise menetleja ametnikud : Andres Kudrjavtsev, Kadi Rõžikov

EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg

1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult

maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. V™S § 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud 1. Maksu – ja Tolliameti poolt koostati S.T kohta väärteoprotokoll (täiendatud

väärteoprotokoll) selles, et tema sisenes S.T Föderatsioonist läbi Luhamaa tollipunkti Eesti Vabariiki 11.10.2011 kell 11.25 paiku sõidukiga AUDI 100 AVANT reg.nr 996 AZI. S.T oli piiriületusel kaasas sigarette kokku 105 tk. S.T ei

soovinud tollile midagi deklareerida. S.T allutati tollikontrollile pärast tema väljumist tollikontrollitsoonist. S.T poolt Eestisse toimetatud sigaretid ei kandnud Eesti maksumärke. Maksuvaba piirnormi ületav kogus sigarette 65 tk peeti kinni ning

40 tk tagastati S.T. Kohtuväline menetleja märgib, et S.T jättis Eesti

maksuseadustes sätestatud maksuvaba piiri ületava koguse tubakatoodete kohta

deklaratsiooni tollile 11.10.2011 kella 11.25 paiku, mis ta Luhamaa tollipunktis

S.T-lt Eestisse sisenes, esitamata. S.T tõi sigaretid enda ja oma abikaasa tarbeks st isiklikul otstarbel. S.T pani teo toime kavatsetult (karistusseadustik § 16 lg 2) – rahalise kokkuhoiu eesmärgil.

2. Maksu – ja Tolliameti 24.05.2012 otsusega karistati S.T Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut so 32 (kolmkümmend kaks) eurot ning konfiskeeriti

S.T Föderatsiooni maksumärkidega 45 tk sigaretid „Kiss“ ja 20 tk sigaretid „Camel“, mis asuvad Luhamaa tollipunktis, Misso vald, Luhamaa.

3. S.T esitas 07.06.2012 Tartu Maakohtule kaebuse, mille põhiväited on järgmised: - S.T läbis 11.10.2011 Eesti Vabariiki sisenemisel tollikontrolli tsooni, tõkkepuu avamisel lubati temal väljuda tollikontrolli tsoonist vanatsooni st sisemaale. Ta peeti

kinni sisemaal, kaugel väljaspool tollikontrolli tsooni ja toimetati avaldaja tahte vastaselt tagasi tollikontrolli tsooni. Enne sisemaal kinnipidamist oli A. vene jõudnud võtta autosse enne S.T Föderatsiooni sõitmist teepervele peidetud sigaretid, mis olid toodud eelnevatel kordadel S.T.

3 (7) 3

- Väärteoasja menetlemisel on rakendatud ebaseaduslikku jälitustegevust ja S.T peeti õigusvastaselt kinni väljaspool tollikontrolli tsooni ning toimetati õigusvastaselt tagasi tollikontrolli tsooni nende ametnike poolt, kelle puudus isiku kinnipidamise ja

isiku läbiotsimiseks toimetamise pädevus. S.T auto jälgimine eritunnusteta

autost, S.T autole järgnemine ja peatamine väljaspool tollikontrolli tsooni viitavad jälitustegevusele isikute poolt, kellel puudus pädevus jälitustegevuseks.

- Naaritsal ja Toomsalul ei olnud isikute kinnipidamise õigust V™S § 45 lg 1 p 1 alusel ja nad on selle asjaolu võtnud omaks haldusasjas 3-11-2786 tunnistusi andes.

S.T peeti kinni ja toimetati vabatsoonist tollikontrollitsooni kontrollimisele

õigusvastaselt ja oluliselt rikkudes S.T

põhiseaduslikku õigust

isikupuutumatusele. Seega on õigusvastased S.T suhtes koostatud protokollid

sõiduki läbiotsimise ja isiku läbivaatuse kohta ja need tuleb tõendite hulgast eemaldada.

- kasutatud on tõendeid, mille päritolu ei ole tuvastatud, andemete salvestamine ei ole protokolliliselt fikseeritud ja andmeid ei ole kogutud kehtiva õiguse alusel. Kasutatud on DVD-l kajastatud turvakaamera andmeid , kuid nende päritolu ei ole tuvastatud,

puutumus ei ole tagatud ja DVD-l kajastatud andmete seotus väärteoasjaga ei ole jälgitav. S.T on seisukohal, et väärteomenetluses kasutatud DVD salvestused ei

ole lubatud tõendid, sest salvestistele kantud andmete ehtsus, nende muutmatus ja puutumatus ei ole tagatud.

- kaebuse esitaja palub võtta väärteoasja juurde haldusasjas 3-11-2786 tunnistajate

Naaritsa ja Toomingase ütlused, tühistada kohtuvälise menetleja otsus S.T karistamise kohta, lepingulise kaitsja tasu jätta riigi kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 4.

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

5. Tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 sätestab vastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga

või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et S.T Föderatsioonist Eestisse sõites ei deklareerinud ta lubatust piirmäärast rohkem kaasas olnud sigarette. Seega tuleb kontrollida, kas on tõendatud, et S.T olid 11.10.2011 kella 11.25 ajal piiri ületamisel kaasas kokku sigarette 105 tk. 6. Menetlusaluse isiku S.T ütluste kohaselt ületas ta piiri S.T-lt Eestisse, ta peeti kinni 3 km kaugusel tollipunktist, viidi tagasi tollipunkti, teostati läbivaatus ja

leitud sigarettide arv oli kokku 65 tk, autost midagi ei leitud. Enne S.T-le sõitmist leidis auto laekast sigaretid, peitis need tee äärde ja kui Eestisse tagasi tuli, võttis sigaretid peidukohast ära.

4 (7) 4 Teeäärde sigarettide petmisest rääkis 3 nädalat hiljem, sest alguses ei saanud aru mis

toimub. Teab, et piiripunktides toimub salvestamine. Tunnistaja Veljo Naaritsa ütluste kohaselt teatas sisekontroll, et Maksu - ja Tolliameti töötaja S.T võib

tuua aktsiisialust kaupa ja jätab selle deklareerimata, sõiduk sisestati andmebaasi ANTS, mis on automaatne numbri tuvastussüsteem. Said teate, et vaatluse all olev sõiduk läheb S.T, sõitsid Luhamaa tollipunkti poole, enne piiripunkti peatasid

auto, jälgisid arvutist piiripunkti turvakaamerat ja nägid, et sõiduk on piiripunktis. Sulgesid arvuti, vaatluse all olev sõiduk oli juba sisenenud Eesti Vabariiki. Kohe ei

saanud autot peatada, sest sellele autole järgnes kohe teine auto ja enda ohutuse huvides lasid mõlemad autod mööda. Sõitsid autole järgi, lülitas sisse alarmi, millega

andsin peatumismärguande. Palus juhil sõita tagasi tollipunkti ja juht nõustus. Tollipunktis pani isik lauale 3 pakki sigarette, kus üks pakk oli lahtine. Eestis oli S.T auto kogu aeg vaateväljas, jälgiti autot kogu aeg. Tunnistaja Kalev Toomingase ütluste kohaselt sai ta tööle tulles ülesandeks vaadelda tollitöötajate piiriületusi, tuli vihje, et S.T käib päris sagedalt, vahest mitu päeva järjest S.T. Sõiduk

oligi broneeritud piiri ületamiseks ning nad otsustasid asjaolusid kontrollida. Jäid

enne Luhamaa piiripunkti seisma, et kui tuleb üle piiri küll siis jõuab minna

piiripunkti, peatusid 1 km enne piiripunkti. Arvutist oli näha, et sõiduk oli juba piiripunktis, seega ei jõudnud piiripunkti minna. S.T sõidukile järgnes musta värvi auto, S.T keeras ära, pidasid ta auto kinni. Naarits küsis S.T-lt kas on üle piirnormide kaupa ja tegi ettepaneku minna tagasi piiripunkti. S.T vastupanu

ei osutanud. Isiku kontrolli tulemusena võttis S.T jope taskust ise sigaretid välja. Autos oli veel 2 pakki sigarette, 65 sigaretti oli üle. S.T ütles, et sigarette

läheb palju, nad koos naisega suitsetavad. Eeltoodud tõenditest järeldab kohus, et S.T ületas 11.10.2011 kella 11.25 ajal piiri suunaga S.T Föderatsioonist Eesti

Vabariiki. Seda asjaolu tõendavad nii menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistajate

ütlused. Veoki läbivaatuse aktist nr 11-12.1-5/13/3559 nähtuvalt S.T sõiduautost Audi 100 Avant reg. nr 996 AZI keelatud ega salakaupa ei leitud, sõidukis

oli 1,0 liitrit kanget alkoholi, 10 liitriline kanister kütusega ja 40 sigaretti

(väärteotoimik lk 4). Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktist nr 11-12.1-

5/13/3560 nähtuvalt teostati reisijale S.T-le läbivaatus ning tema üleriiete

taskutest leiti deklareerimata 45 sigaretti „Kiss“ ja 20 sigaretti „Camel“

(väärteotoimik lk 5). Veel märgitakse aktis, et kaasaolev lubatud aksiisikaupade

maksuvaba kogus on kirjas veoki läbivaatuse aktis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S.T oli piiri ületades kaasas kokku 105 sigaretti. Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 57 lg 1 p 1 järgi on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti. Kohus leiab, et veoki ja isiku läbivaatuse aktiga on tõendatud, et S.T oli kaasas piirnormist rohkem sigarette. 7. Kohtuväline menetleja on esitanud tõendina ka salvestused (väärteotoimik lk 26-27,

41-61). Vaatlusprotokolli kohaselt pärinevad salvestused S.T

distsiplinaarmenetluse toimikust. Kohus märgib esmalt, et V™S § 31 lg-st 1

tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse

seadustiku vastavaid sätteid. KrMS § 63 lg 1 järgi võib väärteoasjas iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis. Riigikohtu seisukoha

järgi ei ole üldjuhul keelatud kasutada tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud

mingis muus menetluses, seda juhul, kui tõendi saamisel on järgitud KrMS § 64

5 (7) 5 sätteid (vt. RKL 3-1-1-116-10). Eeltoodu alusel leiab kohus, et esitatud salvestused on lubatavad tõendid. Kohus, olles kohtulikul uurimisel salvestistega vahetult tutvunud leiab, et esitatud salvestised ei kinnita S.T süüd teo toimepanemisel, samas ei

ole võimalik salvestistest järeldada, et ta ei ole kirjeldatud väärtegu toime pannud. Sündmuskoha vaatluse protokoll, mis on koostatud 07.03.2012, ei oma samuti seost

antud väärteoga (väärteotoimik 41-61). Salvestistelt ei ole võimalik tuvastada, et antud juhul on tegemist just S.T ja tema poolt juhitud sõiduki piiriületusega. Salvestisel on näha ainult sõiduki registreerimisnumbri tähed AZI, mis ei ole piisavad järelduste tegemiseks.

8. Kohus jätab hindamata menetlusaluse isiku poolt esitatud halduskohtu materjalid (tl

5-42), sest leiab, et antud väärteoasjas ei ole esitatud tõendid asjakohased.

Halduskohus on arutanud S.T kaebust Maksu – ja Tolliameti 02.11.2011 käskkirja nr 980-k tühistamiseks. Kohus leiab, et halduskohtu poolt arutatud käskkirja

tühistamine ei ole seotud S.T suhtes toimuva väärteomenetlusega.

Halduskohtus tunnistajatena üle kuulatud tunnistajad Kalev Toominga ja Veljo Naaritsa on kohus väärteoasjas üle kuulanud väärteomenetluse asjaolude kohta ning nendele hinnangu andnud.

9. S.T väited põhinevad asjaolul, et ta peitis sigaretid enne S.T-le sõitmist

tee äärde ja võttis need sealt pärast Eestisse tulekut, kuid enne tema auto kinnipidamist ära. Sigaretid petis ära sellepärast, et avastas sigaretid auto laekast enne

S.T-le minekut. Kohtupraktika kohaselt on vastavalt süüteomenetlusõiguse

üldpõhimõtetele süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Teatud juhtudel

esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus võib lasuda ka süüdistataval (vt. RKL 3-1-1-70-11, p 18.1). Kohus asub seisukohal, et

olukorras, kus menetlusalune isik esitab 3 nädalat pärast sündmuse toimumist omapoolse kaitseversiooni, muutub tõendamiskoormus ja menetlusalune isik peab esitama tõendid või tegema võimalikuks nende tõendite kontrollimise, millest saaks

hinnata kaitseversiooni vastavust tegelikkusele. Selline tõendamiskoormuse

ümberpööratus on põhjendatav ka asjaoluga, et 3 nädalat hiljem ei ole võimalik

kohtuvälise menetleja poolt mingigi menetlustoiminguga kontrollida menetlusaluse

isiku väidet sigarettide peitmise osas. Esialgne väärteoprotokoll on koostatud

11.10.2011 so rikkumise avastamise päeval. S.T poolt on esmased ütlused

kohtuvälisele menetlejale antud 18.10.2011 (väärteotoimik 8-10) ja selles ei väida S.T, et oleks sigaretid eelnevalt peitnud. Sigarettide peitmise versiooni esitab S.T alles 31.10.2011 esitatud vastulauses (väärteotoimik 12-13). 16.03.2012 on teostatud on ütluste ja olustikuga seostamise protokoll, kus S.T osutab kohale

kuhu ta peitis sigaretid ja kust ta need 11.10.2011 Eestisse sisenedes kaasa võttis, S.T on osutanud käega parkimist keelava märgi juurde (väärteotoimik 67 – 71). S.T poolt 16.03.2012 antud ütluste kohaselt leidis ta sigaretid kindalaekast ja pani need enne piirpunkti teeperve alla, parkimiskeelu märgi juurde, olles näoga Luhamaa tollipunkti poole, jäid sigaretid vasakule teeäärele, sigaretid pani rohu sisse,

et nad oleksid varjus (väärteotoimik lk 63-64). Kohus märgib, et kuna ütluste

seostamine olustikuga on teostatud enam kui 5 kuud hiljem, ei ole see menetlustoiming usaldusväärne. Ilmselge on asjaolu, et nii pika aja jooksul toimuvad muudatused olustikus ja selline menetlustoiming ei saa olla objektiivne.

6 (7) 6 Nii ei nähtu 16.03.2012 ütluste olustikuga seostamise protokollile lisatud fotodest ei

rohtu ega üheselt tuvastatavat teeperve, kuhu S.T oma väidete kohaselt

sigaretid peitis. Samas ei saagi see asjaolu nähtuda, sest aja jooksul on muutunud

ilmastikutingimused, vaatlus on teostatud siis, kui lumi oli maas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S.T ei ole tõendanud enda väidet sigarettide peitmise osas.

10. Vastuseks kaebuses väidetavale jälitustegevusele märgib kohus järgmist.

Tolliseaduse (TS) § 18 p 1 kohaselt on tolliametnikul teenistuskohustuste täitmisel

õigus: 1) kontrollida isikut tõendavaid dokumente ja teha nendest koopiaid, teha kauba, transpordivahendi, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa, transpordivahendit ja isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras; 2) kasutada

tollieeskirjade, maksuseaduste ja maksukorralduse seaduse rikkumise ennetamiseks,

tõkestamiseks ning avastamiseks tehnilisi ja muid vahendeid, rikkumata isikute

põhiseaduslikke õigusi, ning teostada jälitustegevust seadusega sätestatud korras;

3) siseneda seadusega ettenähtud korras tollieeskirjade, maksuseaduste või

maksukorralduse seaduse rikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks

takistamatult isiku kasutuses olevatesse ehitistesse ja territooriumidele;

4) peatada ja kontrollida transpordivahendeid ning neis olevat kaupa, samuti

kontrollida juhi ja transpordivahendi dokumente ning kauba saatedokumente,

vajaduse korral keelata transpordivahendi kasutamine. Kohus leiab, et antud

väärteomenetluses tunnistajad Veljo Naarits ja Kalev Toomingas (tolliametnikud)

teostasid neile TS sätestatud õigust kontrollida isikuid ja transpordivahendeid.

Kontrolli teostamise taktika ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid (piiripunkti

kaamerad) ei kujuta endast jälitustegevust. Menetlusalune isik, väites kaitsja

vahendusel, et kasutatud on jälitustegevust, on ilmselt silmas pidanud KrMS § 115

sätestatud varjatud jälgimist. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tolliametnikud

jälginud S.T piiriületust varjatult. S.T on ise ütlustes kinnitanud, oli

teadlik kaamerate olemasolust piiripunktis ja tolliametnikud on omakorda ütlustes

kinnitanud, et jälgisid S.T piiriületust piiripunktis olevate kaamerate abil. Edasi järgnesid tolliametnikud S.T sõidukile juba sõiduki peatamise eesmärgil, milline tegevus on vaadeldav tolliseaduses sätestatud õiguste teostamisena.

10.1 Väidetava ebaseadusliku kinnipidamise osas märgib kohus järgmist. V™S § 44 lg 5 sätestab, et kui isikut ei ole kinni peetud seaduse lg 1 sätestatud alustel, ei loeta

isiku ülekuulamise või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega isiku

kinnipidamiseks. V™S § 45 lg 1 p 1 järgi võib isiku kinnipidamist kohaldada Maksuja Tolliameti tollieeskirjade järelevalve alase pädevusega ametnik. Viidatud tolliseaduses sätestatud õiguste pinnalt saab järeldada, et S.T ei peetud kinni

väärteomenetluse seadustiku mõttes, vaid ta suunati tagasi piirpunkti, kus teostati

menetlustoimingud. Antud juhul oli menetlustoimingu käigus on vajalik teostada

sõiduki ja isiku läbivaatus, milleks tuligi suunata isik tagasi piirpunkti, kus on tehnilised vahendid ja võimalused sõiduki läbivaatuseks.

11. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Maksu – ja Tolliamet on antud juhul väärteomenetluse viinud läbi väärteomenetluse seadustiku sätete kohaselt. S.T

rikkumine on õigesti kvalifitseeritud TS 73 lg 1 järgi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsus väljendatud seisukohaga, et S.T pani teo toime kavatsetult ja ta

tegutses rahalise kokkuhoiu eesmärgil, st S.T Föderatsioonis on sigarettide jaemüügihind oluliselt madalam kui Eestis.

7 (7) 7

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud KarS § 56 lg 1

sätestatust ja karistanud S.T rahatrahviga 8 trahviühikut so 32 eurot. Arvestades asjaolu, et raskendavaks asjaoluks on omakasu ja kergendavate asjaolude

puudumist, vastab määratud karistus S.T isikule ja tema poolt toimepandud rikkumisele. Kohtuväline menetleja on kohaldanud sigarettide konfiskeerimist. TS § 94 lg 2 järgi on TS § 73-92 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksuja

Tolliamet. TS § 94 lg 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva

seaduse §-des 73–76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Kohus leiab, et antud väärteos on konfiskeerimine seaduslik ja piisavalt põhjendatud.

12. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja seega ei kuulu rahuldamisele kaitsja taotlus kulude hüvitamiseks.

Heiki Kolk kohtunik