1-12-9357/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 17.oktoober 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-9357 (kohtueelses menetluses nr 12260103847) riik N.U versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

N.U

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx

xx-x xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 121 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada N.U (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse)

68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) kuud; KarS §

päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja luged

a kandmata karistuseks N.U-le vangistus 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel

määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.U-le katseaeg 2 (kaks) aastat d 6 kuu ja 27-

ning mõistetu päevalist vangistust ei pöörata

täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS N.U

§

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli

75 lg-s N.U-le ajaks alaliseks elukohaks -

N.U-le tõkendina xxxxxxxx xx x xxxxxxxxxx ; tühistada kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused 2.1. N.U-lt sundraha , välja mõista 435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495 (nelisada üheksakümmend

viis) € ja 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a novembrikuust igakuise

menetluskulu osa 41 (nelikümmend üks) € ja 28 senti tasumine, kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

2

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2. kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale

-des 318 321, mille kohaedasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu -

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutsamisest;

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käit kontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi umis naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks e süüdimõistetu i saadeta, kui ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viite menetluskulu ositi tasumine number 2800049874 ja selgitusena „ asjas nr 1-12-9357

“);

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on N.U toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise KarS § järgi, mis seisnes 121 selles, et tema 15. septembril 2012. a kella 12.30 paiku xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xx maja hoovis ja majas lõi korduvalt A.L.ut näo ja keha piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse.

2. Kriminaala e sjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi 121 ja karistamises vangistusega seitse kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 15.09.2012 – 17.09.2012. Seega kuulub kandmisele 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui N.U 2

(kahe) aastasel katseajal – ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas -x xxxxxxxxxx

– xxxxxxxx xx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

3

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimiskoha - - vahetamiseks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille -

eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks

võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused,

et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoi -le 2. Kohus tuvastas, et miku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p

kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) - - ning 3. jaos ( ; § 189 § 192). -

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokur ohtu tamine atuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5

palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011

määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vast (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud avalt

-

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava

4

tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud i

(edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud N.U hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatav 38,40 N.U

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina

20 € 19, . Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja

60 senti (38,40 + 19,20 €) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti.

KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid. KrMS § -s 182 ( 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata süüdistataval menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

KrMS § 313 ( üüdimõistva ) lg 1 p 8 kohaselt s

kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi

muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld

tuleb tühistada.

N.U on kahtlustatavana kinni peetud 15.-17.september 2012, seega on N.U viibinud eelvangistu

vangistus karistusaja ses kolm päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle

jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik