1-12-8090/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

17. oktoober 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-8090 (kohtueelses menetluses nr 12260102904) riik H.D versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

H.D

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx omab kriminaalkaristatust) ; Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada H.D (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle rahaline

karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära (viissada kakskteist) € , s.o 512 ; KarS 65 lg oleva kohtuotsusega H.D-le mõistetud karistust §

2 alusel suurendada käes

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. aprill 2011 otsusega H.D-le mõistetud karistuse ära , s.o 160 (ühesaja kuuekümne) päevamäära, s.o 512 (viiesaja kandmata osa kahekteist) € võrra ning mõista ja 60 sendi H.D-le liitkaristusena rahaline karistus 320 (kolmsada kakskümmend) päevamäära, s.o 1033 (üks tuhat kolmkümmend kolm) € ja 60 senti.

66 lg aline karistus tasumisele ositi KarS §

1 alusel määrata mõistetud rah H.D-le

10 (kümne) kuu jooksul, mitte vähem kui 103 (ükssada kolm) e ja 36 senti kuus järgmiselt:

1) alates 2012 novembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 103,36 a € tasumine, kuni

rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - rahalise karistuse osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele § 50 lg 1 p 1 alusel võtta tervikuna; KarS

H.D-lt lisakaristus

5 (viieks) kuuks ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ; tühistada H.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 sundraha 100 ( välja mõista H.D-lt ükssada) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud ükssada kuuskümmen) € ja 30 senti tasumisele ositi

160 ( järgmiselt: 1) alates 2012 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa ) € ja 13(kolmteist

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud kuu 30-

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile.

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata

(LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.4 ositi täitmiseks määratud rahali e karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses n

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad igakuuliselt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB tähtaegselt tasunud

P Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viiteangas või kontole nr 221023778606 number 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-12-8090“);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P ekorraldusele: viiteangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maks number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-12-8090

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid

-de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona

on H.D mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 13.07.2012 kella 10.30 ajal

Viljandimaal Karksi vallas Karksi-Nuia - Anikatsi tee 3 km-l mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,09 mg/l kohta).

2. Krimi e naalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi lise karistusega 160 päevamäära, s.o ja karistamises raha

512 eurot (päevamäära aluseks võetud H.D 2011. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o

3,20 eurot). KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. aprilli 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 160 päevamäära, s.o 521,60 eurot ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 320 päevamäära, s.o

1033,60 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 103.36 eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § s võib -s 239, mille kohaselt kohu süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima

-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) - - ning 3. jaos ( ; § 18 § 192).

9 -

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu tamine de hüvi kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kord

kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud H.D hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatava kaitsja 38,40 H.D

on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €. Kaitsja kohtus esitatud aruanded 19,20

kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja

60 senti (38,40 + 19,20 €) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti.

) lg 1 KrMS § 180 ( Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid. KrMS § -s 182 (

180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda vähendada sundraha 345 € võrra ja määrata süüdistataval menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme - päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik