1-12-8631/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

17. oktoober 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-8631 (kohtueelses menetluses nr 12230109991) riik

versus B.F kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav B.F (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-

x xxxxxxxxx; ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 201 lg 2 p 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

B.F süüdi karistusseadustiku § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS 65 lg §

2 alusel suurendada käesoleva kohtu-

otsusega B.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19. jaanuari 2012. a otsusega B.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu võrra ning mõista B.F-ile liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud; KarS § 69 aluse B.F-ile mõistetud vangistus 1 (üks) aasta l asendada ja 10 (kümme) kuud ü kasuliku tööga 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) ld tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel

17. oktoober 2013

allutada Kar

75 lg-s kontrollile alalise elukohaga B.F S §

1 sätestatud käitumis

xxxxx xx-x xxxxxxxxxx , Viljandi datud ; tühistada B.F-ile tõkendina kohal elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju kriminaalmenetluse kulude osas:

ja

2.1. K.R.a (nom R.) rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista B.F-ilt 120

(ükssada kakskümmend) € K.R.a kasuks;

2.2. välja mõista B.F-ilt sundraha ükssada) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend

100 ( seitse) € ja 60 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud ükssada kuuskümmend) € ja 30 senti tasumisele

160 ( ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 13 (kolmteist)

€ ja senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 upäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -s ku menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3. kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale

-des 318 321, mille kohaedasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu -

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooni se kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja õigu kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtu -de 383 otsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus i osakonna juhataja ning kui süüd mõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pöör süüdimõistetu amiseks ei saadeta, kui ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-8631

“);

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt B.F isikule usaldatud võõra on toime pannud kuriteona vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise KarS § järgi, mis seisnes

201 lg 2 p 1 selles, et tema olles varem toime pannud omastamise, pakkus 20.06.2012 internetiportaalis

K.R.le www.buduaar.ee kasutajanime „miilukas1“ all (R. K.R ) müüa kasutatud lastemaja Floralie hinnaga 120 eurot. 21.06.2012 kandis oma tütre

H.H.i , kuid B.F arvelduskontolt 120 eurot B.F arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx lubatud lastemaja K.R.le ei saatnud ning omastas saadud raha. Antud teoga tekitati K.R.le varaline kahju kokku 120 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

201 lg 2 p 1 ja karistamises vangistusega 4 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.

jaanuari 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 10 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (1 aasta ja 10 kuud vangistust = 2 tundi x

660 päeva), s.o üldkasuliku tööga 1320 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 sätestatule. -

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille -

eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima kokkuleppemenetlusega nõustuvad likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § l kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtu -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis me asjaolud selged, vastavuses õiguslik ese u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 201 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS §

1045 ( lg 1 p 5 kohaselt on igusvastasus) kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

) lg 1 kohaselt kui Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 ( kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning välja mõista B.F-ilt 120 (ükssada kakskümmend) € K. R.a (nom R. ) kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) - - ning 3. jaos ( ; § 189 § 192). -

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määruseg menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi a. Kohtu - tamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p igi õigusabiks määratud

-le 1 on ri

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud d kord (edaspidi ). Korras koos

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava B.F-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatava B.F-i

38,40

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €. Kaitsja kohtus esitatud aruanded 19,20

kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2 (kaks) ja 70 senti. – € Kriminaalmenetluses on s sundraha üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku:

435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti

(38,40 19, ) ja muu kriminaalmenetluse kulu

0 senti. +

20 €

2 (kaks) € ja 7

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures

arvestatakse KrMS § ) sätestatud -s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetl erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. KrMS § 1 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku vähendada sundraha 335 € võrra ja olukorda

määrata süüdistataval ülejäänute

menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m ndused uud põhje

KrMS § 313 ( üüdimõistva ) lg 1 p 8 kohaselt s

kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassat - sioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik