1-11-2192/78 · 1-11-2192/78 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-2192

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-2192 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. septembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andres Krupenenkovi (Krupenenkov) ja

tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 6. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu

Andres Krupenenkovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti,

vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Andres Krupenenkovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Andres Krupenenkovilt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.

4. Andres Krupenenkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andres Krupenenkov 1-11-2192 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 - Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud Viru Maakohtu 06.09.2012 määrusega jäeti Andres Krupenenkov temale Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega tunnistati A. Krupenenkov süüdi ja Viru Maakohtu 18.01.2012 määrusega pöörati talle mõistetud karistus, s.o 1 aasta vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 11.01.2012 ja lõpp 11.01.2013.

Viru Maakohtus registreeriti 09.07.2012 Viru Vangla taotlus A. Krupenenkovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et A. Krupenenkov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et A. Krupenenkovil puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub ka võimalus kodu lähedal tööd leida.

Viru Vangla on hinnanud nii vägivaldse kui mittevägivaldse teo toimepanemise tõenäosust A. Krupenenkovi puhul kõrgeks. A. Krupenenkov on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest

tulenevalt ei pea kohus võimalikuks A. Krupenenkovit enne tähtaega vabastada. Isiku

ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb alati hinnata elutingimusi ja tagajärgi, mida

vabanemine kaasa toob. Antud juhul on A. Krupenenkovil olemas elukoht, kuid puudub

töökoht ning võimalus, et ta selle leiab, on väike. Antud juhul ei kaalu A. Krupenenkovi

ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist

põhistavaid asjaolusid. Tema lubadusi elada seaduskuulekalt peab kohus paljasõnaliseks, kuna ta on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

Maakohtu määrusele on määruskaebused esitanud süüdimõistetu A. Krupenenkov ja tema kaitsja.

A. Krupenenkovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Krupenenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohaldades tema suhtes katseaega 1 aasta.

Kaitsja leiab, et kohtumäärus on põhjendamatu. A. Krupenenkovi tuttavad on lubanud talle

töökoha kindlustada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on vangistuses olnud

hõivatud tööga, nö XXXX, osalenud XXXX grupitöös. A. Krupenenkovi käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud.

Lisaks on ta otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja igasuguse suhtlemise kuritegelike

sõpradega. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest

asjaoludest (alkoholi tarbimine, negatiivset mõju avaldavad isikud) ja positiivsetest

asjaoludest (töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine) kinnitab, et A. Krupenenkovit on

vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist

- 3 -

elu seaduskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Krupenenkovil puuduvad vaenulikud hoiakud. Varem on A. Krupenenkov töötanud T B ja teinud ka XXXX. Ta suhtub töösse positiivselt. A. Krupenenkov soovib elama asuda elukaaslase juurde ja üleval pidada oma last. Seega on tal

olemas toetav sotsiaalvõrgustik elukaaslase näol, kes toetab moraalselt tema püüdlusi asuda

tööle Tallinnasse ja vajab tema abi lapse kasvatamisel. Varasem töökogemus ja tuttava abi

töökoha leidmisel võimaldab tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda ja perekonna elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Tema poolt uue kuirteo toimepanemise suur tõenäosus on

ilmselt põhjendamatu ja ebaõige, kuna mingeid sellekohaseid asjaolusid ja metoodikat esitatud ei ole.

Kaitsja leiab, et A. Krupenenkovit on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne

tähtaega. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata A. Krupenenkovit edaspidi seadusekuulekalt käituma. A. Krupenenkov märgib oma määruskaebuses, et tal ei ole võimalik käesoleval hetkel maksta

temalt maakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulusid, s.o kaitsjatasu 38 eurot ja 40 senti. A. Krupenenkov märgib, et ta viibib vanglas, kus ta ei tööta ning keegi teda ei toeta. Ta palub temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise peatamist, kuni ta vabaneb ja tal on võimalik neid tasuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Krupenenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Krupenenkovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Krupenenkovil on olemas vabanedes

elukoht, toetavad sugulased ja soov leida tööd. Samas leiab ringkonnakohus, et toetavad perekonnaliikmed ning elukoht ei ole A. Krupenenkovit varasemalt motiveerinud kuritegude toimepanemisest hoiduma. 3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A. Krupenenkovit on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused

pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on A. Krupenenkovit karistatud kaks korda kriminaalkorras. Viru Maakohtu 10.02.2010 otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS

§ 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust ei kohaldatud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Sellele vaatamata mõisteti juba 17.08.2011 A. Krupenenkov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu

10.02.2010 otsusega tingimisi mõistetud 6 kuulise vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks

1 aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 730 tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Viru Maakohtu 18.01.2012

määrusega pöörati nimetatud karistus täitmisele, kuna A. Krupenenkov ei täitnud kriminaalhooldusnõudeid.

Eelnevast tulenevalt on A. Krupenenkov kuriteo toime pannud katseajal. Samuti ei ole ta

täitnud kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Sellest

- 4 -

järeldab kohtukolleegium, et A. Krupenenkovile ei avalda mõistetud karistused ega ka kohaldatud katseaeg soovitud mõju, kuna need ei motiveeri teda kuritegude toimepanemisest hoiduma.

4. Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et ajal, mil A. Krupenenkov oli määratud

kriminaalhooldusele, ei ilmunud ta kriminaalhooldaja juurde ning ta kuulutati kohtumäärusega tagaotsitavaks 25.10.2011. A. Krupenenkov peeti kinni alles 11.01.2012.

Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et A. Krupenenkov on seekord motiveeritud kriminaalhooldust positiivselt läbima.

5. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Krupenenkovi puhul uute kuritegude

toimepanemise riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Nimelt on A. Krupenenkov katseajal korduvalt tarvitanud alkoholi ning kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et esineb oht, et A. Krupenenkov jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mille tagajärjel võib ta rikkuda kriminaalhoolduse nõudeid, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi, ja jälle hakata kuritegusid toime panema. Kohtukolleegium märgib, et edasise vangistuse ajal on A. Krupenenkovil võimalik oma alkoholiprobleemiga tegeleda.

6. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus

on nende suhtes eesmärgi täitnud. A. Krupenenkovi suhtes, keda on mitu korda karistatud

kriminaalkorras ning kes on kuriteo toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema

käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et

A. Krupenenkovit tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3

kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid.

Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. 7. Seoses A. Krupenenkovi määruskaebuses märgituga, et tal pole võimalik temalt maakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda, märgib ringkonnakohus järgnevat.

Kuna A. Krupenenkov palub määruskaebuses temalt välja mõistetud menetluskulude

tasumine peatada kuni ta vangistusest vabaneb, käsitleb ringkonnakohus seda kui menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlust.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni

ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamise puhul on tegemist kohtulahendi täitmisel tekkiva küsimusega. Seega on A. Krupenenkovil KrMS §-s

424 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul võimalik pärast vaidlustatud maakohtu määruse

jõustumist esitada maakohtu täitmiskohtunikule taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks. Käesoleval hetkel ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada kohtulahendi täitmisel tekkivaid küsimusi.

- 5 -

8. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 9. A. Krupenenkov peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on adv L.

Nirgi kaitsjatasu 57 eurot 60 senti maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest apellatsioonimenetluses.

Mati Kartau Aarne Sarjas Paavo Randma