1-12-9832/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-12-9832

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2012. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-9832 (12760000140) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi O.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav

Kaitsja

O.V, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidusega, emakeel eesti keel, õpib

Põltsamaa Ametikooli II kursusel autotehniku erialal, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral: 29.11.2011.a Lõuna Prefektuuri poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 12 eurot, trahv tasutud, tõkendit kohaldatud ei ole Advokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada O.V KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui 18 O.V

(kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

- elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2(3)

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata

katseajaks Viru vangla O.V kriminaalhooldusosakonna relevalve alla. Jõgeva talituse kriminaalhooldaja jä

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta käevoleva asja menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

O.V süüdistatakse selles, et tema grupis koos xxxxxxxxxxxxxxx 19.03.2011 kella 23.00 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Õuna külas sisenesid vanasse sigala hoonesse, kust võtsid ära ühe

1,5 kw elektrimootori maksumusega 100 eurot, millise

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ningxxxxxxxxxxxx olid

eelneval 18. 03.2011 kella 12.00 kuni kella 14.00 vahel ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtnud Jõgeva linnast Tallinna mnt 19 asuvast OÜ SJ kuuluvast kaarhallist.

Seega O.V, pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS 2 p 7 kuu § 199 lg ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör karistuseks üks

vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS

§ 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud

alalises elukohas - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, -

töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi

kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsetasu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestatb,

et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kaitsja esitas taotluse, milles palus jätta kogu menetluskulu või vähemalt suuremas ulatuses riigi

kanda. Prokurör toetas esitatud taotlust. Nii prokurör kui ka kaitsja põhjendasid esitatud taotlust sellega, et tegemist on just täisealiseks saanud isikuga, kes õpib ja tema ainsaks sissetulekuks on koolist saadav stipendium 38 eurot. O.V selgitas, et nimetatud stipendiumi saab ta juhul, kui õppeedukus on korras ja hetkel peaks ta stipendiumi hakkama saama. Nimetatud rahast tuleb

3(3)

tal õppimise ajal ennast elatada, s.t tasuda 10 eurot ühiselamu eest ja lisaks kulub ka toiduraha.

Teataval määral teeb ta ka tööd, s.o annab emale laudas asenduspäevi, kuid saadav raha kulub

kodus korteri ülalpidamiskulude katteks. Korralises ettekandes on välja t

oodud iseloomustavas

osas koolist puudumised, mis O.V ütluste kohaselt ongi olnud põhjustatud raskest majanduslikust olukorrast, mistõttu tal ei olnud võimalik lihtsalt kooli minna.

Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ja kogu menetluskulu riigi kanda jätmine. Sealjuures arvestab kohus ka toimepandud kuriteo asjaolusid, et isiku süü ei ole eriti suur, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. O.V majanduslik olukord on kehv ja isiku resotsialiseerumise huvides ei ole temalt menetluskulude sisse nõudmine .

Tegemist on just täisealiseks saanud noore inimesega, kes õpib ja sealjuures üritab pere

majandusliku toimetuleku säilitamiseks õppimise kõrvalt veel ka töötada. Menetluskulude tasumine, seda isegi väga väikeses ulatuses, oleks süüdimõistetule ilmselgelt ülejõukäiv ning võiks seada ohtu tema õpingute jätkamise ja sellest tulenevalt ka hilisemalt võimaluse iseseisvalt endale elatust teenida.

Kohtunik