Legislator Case Law & Legislation
4-12-4968/9 AI generated

4-12-4968/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 4-12-4968/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ärakiri 4-12-4968 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 08. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-4968 Kohtukoosseis Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Agne Tedremaa Väärteoasi P.S väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik P.S (ik xxx, elukoh...

Legislator headnote

AI generated
4-12-4968/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-4968 Kohtukoosseis Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Agne Tedremaa Väärteoasi P.S väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik P.S (ik xxx, elukoh... «väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik P.S (ik xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel *, * ) töötaja»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri 4-12-4968

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 08. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-4968 Kohtukoosseis Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Agne Tedremaa Väärteoasi P.S

väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik P.S (ik xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel *, * ) töötaja

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lääne

Prefektuur Haapsalu politseijaoskond (asukoht Lossiplats 4 Haapsalu) esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. . Süüdi tunnistada P.S Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

2. Karistada P.S rahatrahviga 100 ( 00 (nelisada)

ükssada) trahviühikut s.o 4

eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 4-12-4968, rahatrahv/.

Kui P.S ei ole tasunud rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse otsus täitmiseks kohtutäiturile, isandub täituritasu. millele l

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Ärakiri 4-12-4968

Väärteoprotokolli nr AB1251344 08.10.2012 , koostatud , kohaselt süüdistatakse P.S

selles, et tema -Haapsalu- 08.10.2012.a. kell 07.50 Lääne maakonnas, Taebla vallas, Ääsmäe

Rohuküla 61. km juhtis mootorsõidukit seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,25 mg/l. P.S rikkus

Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 224 lg 2.

Kohtu seisukoht

Väärteomenetluse seadustik ( § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille k V™S) ohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli koh Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid ning väärtegu aselt rikkus menetlusalune isik kvalifitseeriti

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 69 lg 5 järgi ootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi m

olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb väärteona ette karistuse mootorsõiduki

juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalune isik P.S andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, milles teda süüdistatakse ja tunnistas enda süüd. P.S-i ütluste järgi sõidukit juhtides

tuli ta 08.10.2012 Taebla poolt, kui ta politsei poolt kinni peeti ja tuvastati alkoholijoove. eelmisel P.S-i sõnade kohaselt jõi ta õhtul pealelõunasel ajal 4 liitrit lahjat õlut. Autos oli ka kaassõitja menetlusaluse isiku *, kelle pidi viima

* lasteaeda. Rooli istudes oli enesetunne korras ja ei pidanud alkoholijoovet võimalikuks. Kohtuistungil kahetses P.S oma tegu.

Seda, ja et politsei P.S-iga sündmuskohal 08.10.2012.a. kohtus juhi joovet sündmuskohal

kontrollis, näitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 8/ ja indikaatorvahendi kasutamise

protokoll /tl 4/, kus P.S-i -Haapsalu- suhtes on 08.10.2012 kell 07.50 Taebla vallas Ääsmäe Rohuküla mnt 61. km kasutatud indikaatorvahendit, kontrolli tulemus positiivne (näit oli 0,28 mg/l

kohta). Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt P.S reaktsioonikiirus oli normaalne, kõne selge, aja ja kohatajus häireid ei esinenud. -, isiku-

Juhi alkoholijoovet tl 4-5 olev kasutamise protokoll, mille kohaselt tõendab tõendusliku alkomeetri

oli kontrollile allutatud 08.10.2012 kell 07. P.S . Kasutatud on 53 tõenduslikku

alko -0010 (tunnistus nr TTRC-12-00044) ja meetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF tõendusliku alkomeetri lõpptulemus oli 0,25 mg/l, mida kinnitab ka tl 4 olev väljatrükk. P.S

on protokollile

ja tõendusliku alkomeetri väljatrükile alla kirjutanud. Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et P.S

oli 08.10.2012 enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,25 mg/l kohta. Sellega rikkus P.S Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestatut, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoho . li 0,10 milligrammi või rohkem

Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on P.S esinenud

alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7-24. P.S on protokollile

kirjutanud, et nõustub alkomeetri kasutamisega ja et on protokolliga tutvunud, seega on P.S väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus kindlaks tehtud vastavalt kehtivale korrale.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani P.S toime KarS § järgi 224 lg 2 kvalifitseeritava o, s.o. m väärte ootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.

Ärakiri 4-12-4968 Kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 alusel paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab

seda. kuid P.S ütluste järgi tarvitas ta teole eelneva päeva õhtul suures koguses alkoholi,

arvas rooli istudes, et kohtu hinnangul menetlusalune isik alkoholi mõju on kadunud. Samas pidi möönma, et hommikul välja puhkamata ei võimalda tervislik seisund autot juhtima hakata. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P.S

on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus

Liiklusseaduse (LS) 224 lg 2

§ näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni S § 48

. Kar kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

KarS P.S-i puhul on tuvastatud. § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuistungil on menetlusalune isik P.S ta kahetseb tegu. Sellega loeb kohus öelnud, et tuvastat . uks karistust kergendava asjaolu olemasolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 13 ei ole P.S kehtivaid karistusi. Tulenevalt KarS § 56 lg 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Nimetatud sättes avaldub sanktsiooni mõistmisel põhimõte, mille järgi kohaldatakse isikule vabadusekaotuslik karistus üksnes äärmisel juhul ja seda üksnes siis, kui

see on teosüü suurusest tulenevalt vajalik. Käesoleva väärteo esemeks on tegu, mis on piiril, millest alates loetakse tegu LS § 224 lg 2 järgi Indikaatorvahendi protokollist /tl 4/ nähtub, et karistatavaks.

isik oli kinnipidamise ajal adekvaatse käitumisega, normaalse reaktsiooniga ja puudusid välised

joobetunnused, mis oleks isikut Tuleb seejuures oluliselt mõjutanud liikluses ohtlikult käituma.

arvestada isiku teo subjektiivseid tunnuseid, so tahtlust tegu toime panna ja soovi käituda

õigusvastasel viisil. Väärteotoimikusse lisatud tõenditest ei nähtu

selliseid erandlikke asjaolusid, mis kallutaks kohut hindama isiku tegu enamohtlikuna.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on P.S pannud toime ühe raskeima liiklusalastest

süütegudes, mistõttu tuleb menetlusalusele isikule määrata karistuste hulgast rangeim karistus, so

arest. Kohus el menetlejal tuleb juhinduda seaduses ette antud juhib tähelepanu, et ka kohtuvälis

sanktsiooni raamidest ja ei saa (sh kohtult karistuse taotlemisel) loobuda karistuse määramisel kaalutlusõigusest. Õigusriigi põhimõttest (PS § 11, § 13) tulenevalt piiratakse üksikisiku õigusi ja

vabadusi seaduses piiritletud ulatuses kaaludes seejuures põhjalikult sunnimeetmete vajalikkust.

KarS § 56 lg 1 tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, ehk lähtuda eripreventiivsetest ja

üldpreventiivsetest kaalutlustes. P.S ei ole kehtivaid karistusi, samuti ei ole viiteid, mis iseloomustaks isikut vastutustundetu hoiaku poolest (olemas kindel elu- ja töökoht), millest võiks

teha järeldusi, et leebem karist preventiivset mõju samaliigiliste usliik ei avaldaks vajalikku

väärtegude toimepanemisest hoidumiseks. Ühekordse rikkumise põhjal ei saa teha järeldust

menetlusaluse isiku suhtumise osas

õiguskorda.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega (üldpreventsioon). ka

M

ootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on liiklusalastest õigusrikkumistest enamohtlikum, mida tuleb lisaks eelne ohtu vale täiendavalt karistuse määra arvestamisel hinnata. K

Ärakiri 4-12-4968 hinnangul tuleb , menetlusalust isikut isikule mõista rahatrahv, mis teosüüd ja õiguskorra kaitsmise huvisid

arvestades on LS § 224 lg 2 sätestatud rahalise karistuse määra esimeses kolmandikus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et üüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 P.S tuleb s järgi rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühikut s.o 400 (nelisada) eurot ja karistada P.S .

/allkiri/ Tambet Grauberg Kohtunik

Ärakiri õige