4-12-4952/74-12-4952/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-12-4952

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 08. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-4952 Kohtukoosseis Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Agne Tedremaa Väärteoasi V.F

väärteoasi LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik (ik xxx, elukoht *, * V.F kodanik, emakeel *, * ) õpilane

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lääne

Prefektuur Haapsalu politseijaoskond (asukoht Lossiplats 4 Haapsalu) esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1.

Süüdi tunnistada V.F Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

2.

Süüdi tunnistada V.F Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi.

päeva.

05.35.

6.

Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Ärakiri 4-12-4952 Väärteoprotokolli nr , kohaselt süüdistatakse AB 1253319, koostatud 07.10.2012 V.F selles,

et tema 07.10.2012.a. kel 5.35 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 liikudes Lihula mnt suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingavatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa nr *

kehtivuse lõppemisega alates 06.08.2012.a. V.F rikkus deid. Liiklusseaduse § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 2 nõu Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2.

Kohtu seisukoht

Väärteomenetluse seadustik ( § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus V™S) arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1

kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi.

Liiklusseaduse § 69 lg 5 järgi ootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi ei tohi m

0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb väärteona ette karistuse mootorsõiduki

juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi.

Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 2 järgi ootorsõidukit juhtida isik kes ei täida juhile ja ei tohi m , mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb väärteona . ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on

peatunud. Menetlusalune isik V.F andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, milles teda süüdistatakse ja

tunnistas end V.F-i ütluste järgi juhtis menetlusalune isik a süüd. autot pühapäeva hommikul kuskil kella 5-6 ajal, autos olid veel * , et minna magama. Menetlusalus sõpra, sõitsid korteri poole e isik ütluste järgi oli 4 õlut ja 2 pitsi i. Pitsid jõi ära ta enne rooli istumist joonud kangemat jook 2-3

tundi varem, õlu V.F sõnade kohaselt ta t pooltundi ennem kui rooli istus. ei arvanud enne sõitma hakkamist, et on kaine. Kahetseb, et juhtis autot alkoholijoobes.

Seda, et politsei V.F-iga sündmuskohal 07.10.2012.a. kohtus ja juhi joovet sündmuskohal kontrollis, näitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 9/ ja indikaatorvahendi kasutamise

protokoll /tl 3/, kus V.F suhtes on 07.10.2012 kell 05.40 Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 kasutatud indikaatorvahendit, kontrolli tulemus positiivne 39 mg/l kohta). Joobeseisundi (näit oli 0, kontrollimise protokolli kohaselt V.F -, isiku- ja reaktsioonikiirus oli normaalne, kõne selge, aja kohatajus häireid ei esinenud. Juhi alkoholijoovet tõendab tl 4 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll -5 olev , mille kohaselt oli kontrollile allutatud 07.10.2012 kell 05.59 V.F. Kasutatud on tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK ) ja tõendusliku alkomeetri -0029 (tunnistus nr TTRC-12-00022

lõpptulemus oli 0, mg/l, mida kinnitab ka tl 4 olev väljatrükk. on protokollile ja 40 V.F tõendusliku alkomeetri väljatrükile alla kirjutanud. Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et

V.F

oli 07.10.2012 enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis mootorsõidukit, kui tema

väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,40 mg/l kohta. Sellega rikkus V.F Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestatut, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

Ärakiri 4-12-4952

Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja

piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on esinenud V.F

alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7 on protokollile -24. V.F kirjutanud, et nõustub alkomeetri kasutamisega ja et on protokolliga tutvunud, seega on V.F väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus kindlaks tehtud vastavalt kehtivale korrale.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani V.F toime

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Politsei andmebaasi väljatrükist nähtub, et V.F-ile 07.08.2010.a. väljastatud juhilubade nr * kehtivus lõppes 06.08.2012.a. LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse /tl 9/ ja indikaatorvahendi

kasutamise protokolli alusel o juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle n tõendatud, et V.F juhtimisõigus oli , mis on kvalifitseeritav väärteona LS § 201 lg 2 järgi. peatunud

Kohus leiab, et tegu on toime pandud otsese 16 lg 3 alusel paneb isik teo toime tahtlusega. KarS § otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. ütluste järgi tarvitas ta samal öösel kangemat alkoholi ja enne autot juhtima V.F asumist õlut, millega teadvustas endale alkoholijoobe olemasolu soovides sellega sellises seisundis autot juhtida. Juhtimisõiguse peatumine ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuslik, nimelt oli

temale alles kaks aastat tagasi väljastatud esmased juhiload, mille vahetamisest pidi isik teadlik olema. Seega pani V.F toime § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, e V.F

t on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus

Liiklusseaduse (LS)

§ 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni S § 48 selt võib

. Kar koha kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. LS § 201 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi ku k ni 300 trahviühikut või aresti. Tulenevalt KarS § 63 lg 1 ui isik on toime pannud ühe teo, mis

vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse, so käesoleval juhul LS § 224 lg 2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.F puhul on tuvastatud. Karistuse

mõistmisel tuleb arvestada davaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada karistust kergen süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuistungil on menetlusalune isik V.F ta kahetseb tegu. Sellega loeb kohus öelnud, et tuvastatuks karistust k

ergendava asjaolu olemasolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt karistusregistri teatisele tl 16 on V.F 4- 't l korral karistatud liiklusalaste väärtegude eest, neist viimane 27.05.2012.a.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et V.F süü on keskmis lähedal e , kuna tema joove oli suurem minimaalsest karistatavuse piirist. märgatavalt LS § 224 lg 2 sätestatud Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb võtta arvesse võimalust mõjutada V.F edaspidi selliselt, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid. Lähtudes V.F karistusregistri andmetest /tl 16/ nähtub, liiklusalase väärteo toimepanemises. Määratud karistusteks et tal on kehtivad karistused 4

on olnud rahatrahv ja tegu iseloomustavast asjaolust, et menetlusalune . Lähtudes isikuandmetest

isik asus sõidukit juhtima täie teadmise juures enda joobe olemasolust ja sõidutades

seejuures *

Ärakiri 4-12-4952

inimest, neid ohtu pannes, saab V.F suhtes kohaldamisele tulla arest, sest teised üksnes karistamise . võimalused on ennast ammendanud

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku esimene kolmandik. Kohus leiab, et karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. A ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et V.F väärtushinnangud rvestada tuleb ei vasta ühiskonna ootustele iklusnõuded on kehtestatud selleks, , ta oli oma teoga teistele ohtlik, sest li et tagada kõikide liiklejate turvalisus. V.F tunnistas kohtuistungil, et mõistab oma teo keelatust ja võimalikke joobes juhtimise tagajärgesid, kuid sõitis ikkagi. Lisaks tuleb võtta arvesse juhilubade puudumist sõiduki juhtimisel, millega menetlusalune isik väljendas ilmset lugupidamatut suhtumist

õiguskorda. Eeltoodu näitab, et V.F tuleb karistada arestiga lähtudes süü suurusest,

isikuandmetest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Võttes aga arvesse kergendavat asjaolu ja isiku

vanust (20a) leiab kohus, et lühiajaline on piisav, et mõjutada isikut edaspidi esmakordne arest õiguskuulekalt käituma ja oma suhtumist parandama. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 V.F , § 201 lg 2 karistada V.F . järgi ja 't arestiga 3 (kolm) päeva

/allkiri/ Tambet Grauberg Kohtunik

Ärakiri õige