1-12-8915/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 17. oktoober 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-8915 (kohtueelses menetluses nr 12260103361) riik J.H versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

J.H

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxxxx x-x xxxx-xxxxx xxxxxxxx xxxx

xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 326 (kolmsada kakskümmend kuus) €; KarS § päeva mõistetud 68 alusel arvata kahtlustavana kinnipidamise aega 2 (kaks) karistuse hulka

ja lugeda J.H kandmata rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 306 (kolmsada kuus) € ja 44 senti; KarS § 1 alusel määrata 66 lg J.H-le

mitte mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, vähem kui 30 (kolmkümmend) € ja 64 senti kuus järgmiselt: 1) alates 20

12 novembrikuust a igakuise rahalise karistuse osa tasumine, kuni rahalise ka 30,64 € ristuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt -

kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saab , unuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; J.H-le datud elukohast lahkumise keeld. tühistada tõkendina kohal

Muud otsustused

2. V J.H-lt sundraha ja muu älja mõista 435 (nelisada kolmkümmend viis)

kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) ja 70 senti r € iigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud ja 50 senti 437 (nelisada kolmekümmend seitse) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2012 novembrikuust igakuise menetluskulu osa ja 46 senti a 36 (kolmkümmend kuus) €

2 tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata

jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg tasumise , saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni

õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 ositi täitmiseks määratud rahali e karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses n

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

igakuuliselt tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-12-8915“);

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad t ahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB ähtaegselt tasunud r P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-12-8915

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki

on J.H toime pannud kuriteona juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 12.augustil 2012.a. KarS § 424 järgi, mis seisnes kella 12.18 ajal Viljandimaal Kõpu vallas Pärsti vallas Mustivere külas Eerikaru 2 asuva Favora

tankla juures sõiduautot BMW riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx joobeseisundis

– tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARAF 0016 näit lõpliku mõõtetulemusena - 1,06 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,16 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,10 mg/l.

2. Krimina e alasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi 100 päevamäära, so 326 ja karistamises rahalise karistusega eurot. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.08.2012 kuni 13.08.2012 so 2 päev ehk kuus päevamäära karistuse hulka ja kandmata karistuseks 94 päevamäära, so 306,44 eurot. KarS § 66 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi tähtajaga kümme kuud.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

3

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks tatav, ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku et materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § htul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud ko -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) ning - - 3. jaos ( -

; § 189 § 192).

KrMS § 189 (Kriminaalmenetl ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest

nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatav kohtuistungist osavõtust. J.H loobus kaitsja

4 KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 – €.

Kriminaalmenetluses on s sundraha üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 435 (nelisada kolmkümmend viis) € muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) E JA 70 senti. ja

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

KrMS § ) sätestatud erandeid. KrMS § -s 182 (

180 lg 3 kohaselt m alist seisundit ja enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu var resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine .

oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. KrMS § Arvestatud menetluskulud tulevad

180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.H on kahtlustatavana kinni peetud 1qkinni_ ja tõkendina vahistamine on

talle kohaldatud 12.-13.08.2012, seega on J.H viibinud eelvangistuses kaks päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele eel vangistus karistusaja hulka, kus vangistus- päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apel või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva latsiooni- jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik