4-12-3605/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2012. , kirjalik menetlus a Pärnu Väärteoasja number 4-12-3605 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi

U.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti väärteoasjas

Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee poolt `

23.07.2012. tehtud otsusele nr 2670,12,006010 a üldmenetluse Liiklusseaduse § 223 lg 1, § 237 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja U.L ik xxx elukoht xxx e-post:

xxx

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur r/k 70008747 aadress Pikk 18, Pärnu linn

RESOLUTSIOON

Juhindudes L V™S

132 p 1 S § 223 lg 1, § 237 lg 1 ja § 120, § , § 133-135, § § 202 lg 3, § 2043 kohus otsustas

Jätta U.L-i kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Politseipatrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee` poolt 23.07.2012.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,12,006010 muutmata.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Rahatrahv 200.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 SEB Pank; a/a-le

221023778606 Swedbank viitenumber 10220125202443. K ning märkida ui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle ee

st nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile.

Motiveeritud otsus on kättesaadav alates .10.2012.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Kohtuotsus saadetakse samuti kohtumenetluse pooltele postiga.

4-12-3605

2 (4) Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 25.06.2012. a on koostatud väärteoprotokoll nr AB 1201770 selle kohta, et U.L 16.06.2012. a kella 17:00 ajal, olles mootorsõiduki juht põhjustas kahjuga liiklusõnnetuse Pärnu linnas xxx x maja ees, riivates sõiduautot Toyota Yaris ning peale liiklusõnnetust põgenes sündmuskohalt. Sellise teoga rikkus U.L Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 nõudeid. 23.07.2012 otsusega nr 2670,12,006010 on menetlusalust isikut karistatud

223 lg 1 . a üldmenetluse LS § alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200.00 EUR ning LS § 237 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Kaebuse sisu

31.07.2012.a esitas U.L tema Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega suhtes koostatud otsuse tühistamiseks juhtumisõiguse äravõtmise osas. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus on liiga karm. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et kahetseb oma tegu aga ei saanud esimesel vestlusel politseiga aru, et peab esitama mingid lisalaused või selgitused politseile. Muus osas määratud karistusega on kaebaja nõus. Lähtudes eelnevast taotleb kaebuse esitaja asjas tehtud otsuse tühistamist juhtimisõiguse äravõtmise osas neljaks kuuks.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee oma 24.08.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

Menetlusalune isik tunnistab ennast kaebuses 16.06.2012 toimunud liiklusõnnetuses süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Samas leiab aga, et liiklusseadus § 237 lg 1 alusel mõistetud juhtimisõiguse ära võtmine on liiga karm ja sellega ta ei nõustu.

Kohtuväline menetleja toob välja, et rikkumine on tõendatud tunnistajate ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mida menetlusalune isik ütlustes ja kaebuses tunnistab. Olulisena tuleb välja tuua rikkumise raskus. Menetlusalune isik eksis mitmete Liiklusseaduse paragrahvide vastu (LS§ 46 lg3, 169 lg 6). Oma teoga ohustas menetlusalune isik liikluses teiste isikute vara. Liiklusõnnetuse põhjustamine antud kujul näitab selgelt juhi hoolimatus, tähelepanu hajuvust ja liikluse mitte jälgimist. Eriti suurt ükskõiksust ja hoolimatust näitab asjaolu, et peale liiklusõnnetuse põhjustamist, millest juht ka oma ütluste kohaselt väga hästi aru sai, sõitis sündmuskohalt minema ei teavitanud juhtunust politseid ega ka kahju saajat. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et menetlusalune isik käitus peale liiklusõnnetuse põhjustamist väga hoolimatult ja ei huvitunud tagajärje hüvitamisest vaid põgenes sündmuskohalt. Lisaks peab arvestama asjaolu, et isikut on 2012 aasta jooksul juba mitmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud. Karistuse määramisel on arvestatud ka isiku hilisema kahetsusega, millest tulenevalt on määratud liiklusseadus §223 lg l järgi rahatrahvi suurus alla veerandi võimalikust maksimaalsummast. Liiklusseadus §237 l alusel kohaldatud eriõiguse äravõtmise 4 kuuks puhul on lg

arvestatud kahetsust, sellest tulenevalt moodustab ka eriõiguse äravõtmine maksimaalsest määrast tugevalt alla poole. Karistuste puhul tuleb arvestada, et liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest mitteteatamine ning põgenemine on väga raske rikkumine. Kohtuvälise menetleja otsuses on kohtuväline menetleja põhjendanud, miks peab hindama menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumisi väga tõsisteks ja sellest tulenevalt peab selliste tegude toimepanemisele järgnema ka vastavad sanktsioonid. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsuse muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega.

Maakohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

4-12-3605

3 (4)

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et U.L-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

25.06.2012. a on koostatud väärteoprotokoll nr AB 1201770 selle kohta, et U.L 16.06.2012. a kella 17:00 ajal, olles mootorsõiduki juht põhjustas kahjuga liiklusõnnetuse Pärnu linnas xxx x maja ees, riivates sõiduautot Toyota Yaris ning peale liiklusõnnetust põgenes sündmuskohalt. Sellise teoga rikkus U.L Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 nõudeid. Väärteoprotokolli on andnud U.L ütlusi, et ta ei põgenenud, vaid parkis kõrval maja ette. Samas on ta märkinud, et tunnistab end süüdi ja kahetseb. Kohus leiab, et U.L-i ütlustega on samuti tõendamist leidnud esitatud süüdistus, seda näitab ka pärast avariid sõiduki mujale parkimine.

Süüdistuses on õigesti viidatud ka LS § 169 lg 6, mille kohaselt sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Nimetatud sätte alusel puudusid õigustused R. Tohvri sõiduki sündmuskohast eemale parkimiseks. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et U.L sai igati aru, et põhjustas teisele autole varalise kahju, kuna ei hoidnud ohutut külgvahet LS § 46 lg 3 järgi.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et U.L kuulis ise i sõitis raginat, ku

autode vahelt läbi i tõendavad U.L-i ütlused ahkus sündmuskohalt, vaatamata . Samut seda, et ta l sellele, et kuulis raginat. Järelikult oli varalise kahju tekitamine U.L-i tegevusega põhjuslikus seoses. Ta parkis auto pärast õnnetust mujale ja ei läinud ka ise füüsiliselt lõhutud teise auto juurde, vaid sisenes majja, olles eelnevalt oma enda auto uksed ka lukustanud. Järelikult tõendavad menetlusaluse isiku ütlused nii varalise kahju põhjustamist LS § 223 lg 1 alusel, kui ka põgenemist , sh selle kausaalseost

sündmuskohalt LS § 237 lg 1 alusel.

Samuti tõendavad esitatud süüdistusi täielikult ütlused, kes nägi kuidas süüdistuses tunnistaja E K

nimetatud Dodge, mille katus ja kapott olid musta värvi ning uksed ja tiivad olid punased, klaasid toonitud. Registreerimisnumbrist mäletab üksnes numbreid „666“. Tunnistaja ütluste kohaselt see auto trügis teiste autode vahelt läbi ja kui see auto oli Toyota vahel, siis kostis korralikku raginat. Oluline on kohtu jaoks ka järgmised ütlused, tunnistaja kirjeldab, et pärast avariid juht ei vaadanud midagi, andis gaasi ja põgenes. Järelikult tunnistaja ütlused tõendavad täielikult esitatud süüdistusi.

Ehkki vaidlus puudub selles, et Toyota Yaris sai vigastada, tõendavad seda ka tunnistaja A ütlused, T kelle kasutuses on antud kannatada saanud sõiduauto. Toyota Y on näha ka fototabelilt tlk arise vigastused 12-13, 15-13.

Liiklusõnnetuse aktiga ja sinna juurde kuuluva fototabeliga on otseselt samuti tõendatud esitatud süüdistus. Antud õnnetuse akt ja fotod riimuvad ka täielikult tunnistaja E. K ütlustega.

Asjaolu, et U.L tegevus Dodge juhtimisel põhjustas kahjustusi teisele autole, näitavad ka fototabelilt Dodge enda vigastused.

Seega on esitatud süüdistused täielikult tõendamist. U.L realiseeris kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused LS § 223 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et antud koosseisu realiseeris U.L ettevaatamatusest – kergemeelsuse vormis, sest ilmselt ta lootis kahjustuste tekitamist vältida, sest ka tema Dodge sai kahjustusi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult on U.L

4-12-3605

4 (4) süüdi LS § 223 lg 1 alusel.

U.L realiseeris kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused LS § 237 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et antud koosseisu ei realiseerinud U.L kavatsetusega, vaid otsese tahtlusega. Nimetatud otsus koosseisu realiseerimiseks sündis kiiresti, nii tunnistaja E. K ütluste kohaselt kui ka menetlusaluse isiku ütluste alusel, ei ole kahtlust, et U.L põgenes pärast õnnetust autoga sündmuskohalt ja lahkus

ka ise füüsiliselt, olles igati teadlik, et põhjustas teise isiku varale kahju. Õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad. Järelikult U.L on süüdi LS § 237 lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja on 23.07.2012. a üldmenetluse otsusega menetlusalust isikut karistatud LS § 223 lg

1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200.00 EUR ning LS § 237 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Kaebuse esitaja on leidnud, et määratud karistus on liiga karm. Trahvimist ta ei vaidlusta, kuid taotleb juhtimisõiguse alles jätmist.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktika kohaselt, kui puuduvad nii karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis lähtuvalt süü suurusest mõistetakse üldreeglina karistus 1/3 kuni keskmise sanktsioonimäära järgi. Kohus on antud juhul seisukohal, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid on olemas karistust kergendav asjaolu

– kahetsus.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Millised on isiku hoiakud, on võimalik aru saada ka inkrimineeritud ja tõendatud teo tehioludest. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalune isik käitus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist väga hoolimatult ja ei huvitunud tagajärje hüvitamisest vaid põgenes ,

sündmuskohalt, andes ka gaasi nagu andis ütlusi tunnistaja E. K. See iseloomustab isiku süüd kui küllaldaselt suurt, et võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Õiguskaitse korra huvid nõuavad, et sellise suhtumisega juht, peab saama riigilt küllaldase signaali oma käitumise muutmiseks, et jääks kindlasti ele. edaspidi õiguskuulekale te Antud juhul on juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks igati proportsionaalne, arvestades isiku käitumist.

Lisaks peab arvestama asjaolu, et isikut on 2012 aasta jooksul juba mitmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud, mida tõendab karistusregistri te Seega isik on liikluses väga hoolimatu. atis. Karistuse määramisel on arvestatud ka isiku hilisema kahetsusega, millest tulenevalt on määratud LS § 223 lg l järgi rahatrahvi suurus alla veerandi võimalikust maksimaalsummast. LS § 237 lg l alusel kohaldatud eriõiguse äravõtmisel 4 kuuks on ka arvestatud kahetsust, sellest tulenevalt moodustab ka eriõiguse äravõtmine maksimaalsest määrast tugevalt alla poole. Karistuste puhul tuleb arvestada, et liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest mitteteatamine ning põg nemine on väga raske rikkumine ja arvestades ülaltoodud e asjaolusid ning eeskätt isiku süü suurust, on mõistetud karistused igati kohased ning vastavad isiku süüle.

Indrek Nummert Kohtunik