1-11-13859/61 · 1-11-13859/61 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-13859 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.M-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.M

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, haridus, rahvuselt venelane, põhi elukoht puudub puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 07.07.2011 ja p 14.05.2013 lõp RESOLUTSIOON

Jätta B.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav B.M-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.M on 2012 otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.02.

Karistusseadustiku (KarS) karistatud 199 lg.2 p.8, 9; §266 lg.1 ja §213 lg.1 järgi ning KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 ga vangistusega 1 aasta 10 kuud 7 päeva alates kohaldamise 07.07.2011.

Viru Vangla iseloomustu b, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. sest nähtu

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, vanglakaristust kannab 11-ndat

korda. Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste näol. Kinnipeetav viibib piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil ja individuaalset

täitmiskava ei ole talle koostatud. Kinnipeetaval on elektri-gaasikeevitaja

kutseoskused, riigikeelt ei valda. Enne vangistust oli kinnipeetav tegevuseta, tema

2

töökogemused on minimaalsed, tema majanduslik toimetulek raske, minimaalse

sissetuleku kasutas mõnuainete hankimiseks. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval ema, isa ja õde, kelle sõnade kohaselt on suhted rahuldavad. Võimaliku vabanemise korral ei soovi ta elada koos

lähedastega. Korduv karistatus näitab kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili.

Kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 17-aastaselt ja on aastaid tarvitanud erinevaid narkootikume. Kinnipeetaval on krooniline haigus, kuid see ei sega tema

toimetulekut ja igapäevaelu. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on nõuetele vastav, ta mõistab ühiskonnas kehtivaid norme, kuid enda hüve saavutamiseks võib neid tõlgendada omakasupüüdlikult. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku

vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 82% ning

vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 29%. Kinnipeetav on rikkunud

kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud uue kuriteo toime kehtival katseajal. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingi

misi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava isikutunnistus kehtib kuni 30.11.2012. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel elukoht, kuna

ta ei soovi asuda elama lähedaste juurde. Kinnipeetaval on võimalik pöörduda

linnavalitsuse poole elamispinna saamiseks sotsiaalmajja. Kinnipeetaval on põhiharidus ja keevitaja kutseoskused. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja tema töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil

Maakohtu istung

Kinnipeetav B.M seletas maakohtu istungil, et tal puuduvad vabanemise

korral nii töö- kui elukoht.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda ja vanglakaristust kannab 11-

ndat korda. Kuritegude muster on ühesugune – tegemist on süstemaatilise varguste toimepanijaga.

3 Maakohus leiab, et kinnipeetav ei ole isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele.

Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita, sealhulgas ka vangistuses olles. Kinnipeetava puhul oli juba kord näidatud üles usaldust ja talle määratud vangistus tingimisi, kuid seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada ja

pani katseajal toime uued kuriteod. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et

vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning

ei pane katseajal taas toime uusi kuritegusid.

Asja materjalide ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja

käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukohas

puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse regulaarse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Arvestades tänapäevast

situatsiooni tööturul ja kinnipeetava isikut, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht ja tööle asuda.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalikuks.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik