1-12-3804/22 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3804 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. septembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.V (Z.V) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 7. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.V määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 07.09.2012 määrusega jäeti Z.V temale Viru Maakohtu 17.05.2012

kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Viru Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsusega tunnistati Z.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel liitkaristusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 04.07.2011 ja lõpp 03.03.2013. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis kinnipeetaval 02.05.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud esitatud materjalide ning prokuröri kirjaliku arvamusega ja ära kuulanud

süüdimõistetu, leidis, et Z.V tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

2

Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on 13 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset

vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Enamus Z.V poolt toime pandud kuritegudest on varavastased, kuid ta on toime pannud ka omavolilise sissetungi. Z.V

on varem kolmel korral karistatud tingimusliku karistusega. Esimene katseaeg ebaõnnestus ning karistus pöörati täitmisele, viimasel katseajal rikkus Z.V talle kohtu poolt määratud kohustust heastada kahju, millega seoses pöörati talle mõistetud karistus täitmisele.

Arvestades Z.V poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (süsteemsed

varavastased teise astme kuriteod), korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude ilmne retsidiivsus) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (kriminaalhooldusnõuete rikkumine, uued kuriteod katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), ei olnud maakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus märkis, et Z.V oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki panna isikut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma – Z.V

pani katseajal toime uued kuriteod ega suutnud täita kohustust hüvitada kannatanutele

kuriteoga tekitatud kahju, karistus pöörati täitmisele, mille ärakandmisele isik ei ilmunud

vabatahtlikult ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Z.V ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Selle põhjal leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta Z.V-le piisavalt mõju. Tema käitumine vanglas näitab, et ta ei

ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ega hoiduma uute rikkumiste

toimepanemisest. Maakohus leidis, et soovides elada seaduskuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seaduskuulekalt vangla režiimi tingimustes.

Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et Z.V paneb vabaduses toime uue

kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis,

et Z.V võimalused vabanemisel, elukoha omamine, lähedaste toetus (ema näol) ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Suured rahalised nõuded, s.o 7655,57 eurot, omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu Z.V, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Süüdimõistetu leiab, et maakohus jättis osad asjaolud arvesse võtmata ning teda siiski on

võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Z.V märgib, et teda ei ole

varem vabaduskaotuslikust karistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kahel korral on teda küll tingimisi karistusega karistatud, kuid need karistused sai ta siis, kui oli juba vahi all

ja oli selge, et lõplikuks karistuseks tuleb vabaduskaotuslik karistus. Kolmandal korral

määrati talle tingimisi karistus 13.01.2009. Z.V täitis korralikult registreerimiskohustust, kuid tal ei õnnestunud täita kannatanule kahju hüvitamise kohustust, kuna ei leidnud tööd. Praegu vabanedes on Z.V olemas töökoht OÜ-s I. Ka vanglas on

ta pidevalt olnud tööga hõivatud. Ta on sõlminud kannatanuga kompromisslepingu, mille

kohaselt kohustub karistuse kandmise ajal tasuma kannatanule igakuiselt 80 eurot ja vabanedes 200 eurot. Kohustuse täitmise tagamiseks on seatud Z.V ühisomandis olevale

kinnistule hüpoteek. Seega, kui Z.V peaks sel korral rikkuma kahju hüvitamise

kohustust, jääb ta kodust ilma. Veel märgib ta, et tema ema on andnud garantiikirja lubadusega toetada Z.V igakuiselt 100 euroga. Samuti leiab Z.V, et ühiskonna õiglustunne ei saaks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamisega riivatud. Ennetähtaegsel vabanemisel jääks karistusaja lõpuni umbes 3-4 kuud,

kriminaalhooldusele allutataks ta aga terveks aastaks. Samuti oleks ta nõus alluma

elektroonilisele valvele. Z.V on teadvustanud kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustuse tõsidust.

3

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

3. Ringkonnakohus, hinnanud kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud, Z.V varasem elukäik ja ka tema käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Z.V

on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas nii tingimisi kui ka reaalsete vangistustega. Vaatamata korduvatele karistustele ning kohtu poolt antud võimalustele kanda

karistust vabaduses, on Z.V jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kantud karistused ei ole Z.V-le vajalikku mõju avaldanud ning

mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Seetõttu on ringkonnakohtu jaoks kaheldav, et käesolev karistus oleks olnud varasematest tõhusam ning Z.V ei paneks

vabanedes enam uusi kuritegusid toime. Sellekohaseid kahtlusi suurendab asjaolu, et

Z.V pole isegi vanglas, kus järelevalve tema tegevuse üle on märksa rangem kui

kriminaalhooldusel viibides, suutnud kehtestatud korrast kinni pidada – kinnipeetaval on vangla iseloomustuse kohaselt kolm kehtivat distsiplinaarkaristust.

4. positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – Ehkki ringkonnakohus hindab väga Z.V Z.V on vangistuses töötanud ning sõlminud kannatanuga kompromisslepingu tekitatud kahjude hüvitamiseks, omab vabaduses garanteeritud töökohta ja lähedaste toetust – ei kaalu need kohtu hinnangul üles eelnevalt välja toodud negatiivseid asjaolusid. Z.V puhul on

ringkonnakohtu hinnangul endiselt olemas suur oht, et ta võib vabanedes panna toime uusi

varavastaseid kuritegusid. Seega tuleb Z.V jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud ning tegemist ei ole üksnes tema paljasõnaliste väidetega.

5. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid Z.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

6. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus