4-12-1595/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10

.2012 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1595 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi B.M-i väärteoasi Liiklusseaduse §238,

§248 lg.1, §248 lg.2 Teeseaduse §40 1 lg.1 järgi ja -

Kaebuse esitaja B.M sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Kaitsja Kaspar LIND vandeadvokaat Kohtuväline menetleja Heiki LINDUS Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliikluspolitseinik Heiki LINDUSE 30.03.2012 otsus väärteoasjas nr.2402,12, karistamise osas 000373 B.M-i Liiklusseaduse §238, §248 lg.1, §248 lg.2 Teeseaduse §40 1 lg.1 järgi §63 lg.1 kohaldamisega ja -

Karistusseadustiku

rahatrahviga 8 hiku ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kaks 0 trahviü kümmend) eurot

– jätta muutmata.

B.M-i kaebus jätta rahuldamata. kaitsja vandeadvokaat Kaspar LINDI

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates selle väljakuulutamisest 08.11.2012.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Ida Prefektuuri olitseinik Andri Karp koostas 03.03.2012 korrakaitsebüroo liiklusp

väärteoprotokolli nr.AB 1254489 B.M-i kohta selles, et viimane juhtis 03.03.2012 kell 15.05 Ida-Virumaal Aseri vallas Tallinn Narva maantee 133-ndal

–

kilomeetril mootorsõidukit haagisega. Autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt TS §35 lg.2. Lubatud mass 44 000 kg, tegelik mass 45 089 kg. 06.02.2012 ja 27.02.2012 kasutas juht peale

4,5 – tunnist sõiduaja möödumist ettenähtust lühemat vaheaega ja 15.02.2012 ei kasutanud pärast 4,5 – tunnist sõiduaja möödumist ettenähtud vaheaega ega kasutanud

vaheaega ettenähtud korras kahes osas. Sellega rikkus B.M LS §80 lg.1, 2; §38 lg.4; ääruse 51 §7 lg.1; TSM m MKM m 42 lisa 1 kood 1109 ääruse p.2 ja EU määruse 561/2006 art 7 nõudeid ning pani

t -1 lg.1 ning

oime Teeseaduse §40 Liiklusseaduse §238, §248 lg.1 ja §248 lg.2 sätestatud väärteod.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 30.03.2012 otsusega väärteoasjas

nr.2402,12,000373 määrati B.M-ile Teeseaduse §40

-1 lg.1 ning Liiklusseaduse §238, §248 lg.1 ja §248 lg.2 järgi kvalifitseeritud väärtegude alusel

KarS §63 lg.1 kohal 0 trahviü d isega karistuseks rahatrahv 8 am hiku ulatuses, s.o. summas 32

0 €.

B.M-i kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas 17.04.2012 Viru

Maakohtule kaebuse, milles palus ülalnimetatud vanemliikluspolitseiniku otsus väärteoasjas tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja välja mõista kaitsjatasu 103,50 €.

Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et trahv on põhjendamatu ning

karistamiseks puudub alus, sest mõõtmistulemuste käik käesolevas asjas ei ole

kontrollitav. Arvestades talviseid tingimusi ja mõõtmise kohta jääb arusaamatuks,

kuidas on täidetud mõõtemetoodika. Kaitsja on seisukohal, et esitatud rahatrahvi

määramisel ei ole võimalik kontrollida seda, millise teo eest kui suur trahv on määratud. Kaitsja arvates on vääralt kohaldatud KarS §63 lg.1 sätteid. Antud juhul puudutavad etteheited seda, et veoki mass oli liiga suur ning autojuht ei ole täitnud töö ja puhkeaja nõudeid. Neid tegusid ei saa toime panna ühe teoga ning seetõttu -

kohaldub KarS §63 lg.3. Antud juhul ei ole iga väärteo eest eraldi karistust määratud. Seega puudub võimalus kontrollida, millise väärteo eest kui suur karistus on määratud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta väärteootsus Väärteomenetluse seadustiku

§74 lg.1 p.11. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik hinnata seda, kas näiteks autorongi massi ületamise eest määratud karistus on mõistlik või mitte. Kaitsja palus väärteoasi lahendada kirjalikus menetluses.

Ida Prefektuur oma 09.05.2012 kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kohtuvälise

menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse määramiseks olid kohtuvälisel menetlejal järgmised asjaolud:

3

- karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik

peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest

- menetlusalust i e

sikut on varasemalt karistatud samalaadse õiguserikkumis toimepanemise eest

, väärteootsus jõustus 20.02.2012

- menetlusaluse isiku

karistuse määramisel arvestati kõikide asjaoludega, s.h. ka poolt süü tunnistamisega.

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Telje- ja kogukoormuse määramisel lähtuti sõiduki koormuse mõõtmise

metoodikast. Kaalumist teostati Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis lubatud

seadmetele lubatud temperatuuride piirides. Kaalude töökorras olekut kinnitab massimõõteseadme kasutamise protokollil olev menetleja märge seadmete testimise

kohta vahetult enne kaalumist. Teelõik, kus kaalumist teostati, on tasane ning tasapinna kalle jääb alla 10% horisontaalist. Tee kalde mõõtmisest on tehtud vastav

märge ka massimõõteseadme kasutamise protokolli teisel küljel. Kohtuväline menetleja leiab, et korrektne oli väärteootsuse koostamisel aluseks võtta KarS §63 lg.1, kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Karistus määrati menetlusalusele isikule raskema õiguserikkumise eest. Samuti leiab

kohtuväline menetleja, et antud juhul ei saa võrdluseks tuua teisi väärteoasju ja nende eest määratud karistusi, lähtuda tuleb konkreetsest juhtumist. Kohtuväline menetleja palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning menetluskulud menetlusaluse isiku kanda.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et B.M-i kaitsja kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub 17.04.2012 maakohtule esitatud kaebusest (lk 4), et menetlusalune isik ja damisega kirjalikus menetluses. tema kaitsja on nõus asja lahen

Ida Prefektuuri 09.05.2012 kirjalikust vastusest nr.3.1-175010-3 kaebusele nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

4 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et B.M-ile on karistus määratud KarS

§63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §238, §248 lg.1, §248 lg.2 Teeseaduse §40 ja - 1 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt - sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest. -

Liiklusseaduse §248 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumise eest.

T - eeseaduse §40 1 lg.1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

Käesolevas väärteoasjas nähtub, et B.M ületava on karistatud massi piirmääraga haagisega liiklemise eest.

Seega on antud asjas tas vaja tuvastada, kas B.M-i juhitud haagis üle lubatud massi.

Nagu nähtub 03.03.2012 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1254489 ja 30.03.2012 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2402,12,000373 on menetlusalune isik rikkunud

Liiklusseaduse Majandus- ja kommunikatsiooniministri §38 lg.4, §80 lg.1, 2;

13.06.2011 määruse nr.42 lisa 1 kood 1109 p.2; Teede- ja sideministri 21.05.2001

määruse nr.51 §7 lg.1 ja Euroopa Ühenduse määruse nr.56172006 art.7 nõudeid.

Liiklusseaduse §80 lg.1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi

ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust ning sama sätte lg.2 kohaselt, kui

veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab

kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada Teeseaduse §35 kehtestatud korras.

Teeseaduse §35 sätestab erakorralise veo ja sõidu nõuded. Vastavalt nimetatud sätte lg.1 on e rakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmiselise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab sama

seaduse §33 lg.2 kehtestatud suuruse ning sama sätte lg.2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eest uing üksnes eriloaga ja eritasu loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning e rilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Teede- ja sideministri 21.05.2001 määruse nr.51 Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri §7 lg.1 sätestab, et õiduki tegelik mass ei tohi ületada s

registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole Teeseaduse §35 lg.2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr.42 Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 kood 1109 p.2g kohaselt autorongi lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis või kesktelg - haagisest koosneval autorongil on 44 t.

5

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andri Karbi poolt 03.03.2012 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt

teosta poolt juhi xxx xxx) s ta B.M-i tud mootorsõiduki (registrimärk haagise xxx xxx) kaalumise. Kaalumisel kasutati mitteautomaatkaalusid, (registrimärk mille töökorras olekut testiti 03.03.2012 kell 14.30. Kaalumine teostati asulavälisel hea nähtavusega sademeteta märjal teel valgel ajal. Veose tüübiks oli metsamaterjali

vedu. Protokolli kohaselt oli haagise lubatud kogukoormus oli 44 000 kg, kaalumise tulemiks oli 45 089 kg, seega oli l

ubatud koormust ületatud 1089 kg. Mõõtmise ajal

video/helitehnikat ei kasutatud. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise

juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja oli erialaselt pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr.E 075 kehtivusega kuni 30.06.2013.

Nimetatud protokollist nähtu umise juures viibis B.M b, et kaal , mingeid selgitusi ja märkusi ta protokollile lisanud ei ole.

Maakohus peab eelnimetatud massimõõteseadme kasutamise protokolli

usaldusväärseks tõendiks antud as on mõõdetud ja jas. Haagise kogukoormuse fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Maakohus ei nõustu kaebuse väidetega osas,

et mõõtmistulemuste käik ei ole kontrollitav.

Menetlusaluse isiku poolt 03.03.2012 on

tema ülekuulamise protokollis möönatud koorma ülekaalu võimalikkust seoses sellega, et materjal oli väga kõver ja haagisele laotud silma järgi.

Kuna B.M ei ole koheselt kaalumisel, samuti väärteoprotokolli koostamise

järel esitanud mingisuguseid märkuseid ja vastuargumente ning ta on ülekaalu olemasolu pidanud võimalikuks koheselt kinnipidamisel ja kaalumisel, asub maakohus seisukohale, et sisulisel

t on B.M väärteo toimepanemist tunnistanud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et B.M

oli

põhjendatult karistatud KarS §63 lg.1 kohaldamisega Teeseaduse §40 1 lg.1 järgi. - Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, siis kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime

pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Menetlusaluse isiku

ülekuulamise 03.03.2012 protokolli kohaselt on B.M

tunnistanud ka - ja puhkeajaga seotud probleeme ja seostanud neid lihtsalt töö unustamisega.

Kuna prefektuur on rahatrahvi käesolevas asjas määranud raskema väärteo eest ja

Liiklusseaduse sätete rikkumist on menetlusalune isik tunnistanud, siis ei pea maakohus vajalikuks neid antud juhul eraldi käsitleda.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

6

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Teeseaduse §40 1 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. -

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv 8 tsuse kohaselt raskendavad 0 trahviühiku ulatuses. O asjaolud puudusid ja kergendava asja

oluna on arvestatud süü tunnistamist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana.

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuse alla keskmist sanktsiooni määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks teht - ud B.M-i süü Teeseaduse §40 1 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud

Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja

juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud

suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud sama sätte (Teeseaduse §40 1 lg.19 järgi täpselt üks -

kuu varem 03.02.2012. karistuseks – Esimesel korral määrati B.M-ile

rahatrahv 60 €. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas

asjas seaduslikku alust ei ole.

Karistusseadustiku §66 lg.2 ja lg.3 kohaldamist ei ole kaebuse esitaja taotlenud.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

B.M-i kaitsja väiteid KarS §63 lg.1 kohaldamise kohta peab maakohus küll

tähelepanu väärivaiks, kuid leiab, et neil alustel pole kaebuse rahuldamine siiski

põhjendatud. Maakohus möönab, et prefektuur oleks pidanud käesolevas asjas määrama rahatrahvid kõigi sätete eest eraldi, kohaldades lõpuks KarS §64 lg.1, aga

kuna kaebuse esitaja vaidlustab käesolevas väärteoasjas kogu talle määratud

rahatrahvi ja mitte osaliselt erinevate sätete eest, siis maakohus ei pea antud rikkumist selliseks, mis viib otsuse tühistamiseni.

Kaebuse väited, mis puudutavad teiste kohtumajade otsuseid, jätab maakohus

tähelepanuta ja nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et alati tuleb lähtuda konkreetsest kaasusest.

7 B.M-i kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik