1-12-9769/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-12-9769

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2012. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-9769 (11260101218) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kal

me Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses D.E süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3, § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav D.E

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

emakeel-eesti keel, invaliidsuspensionär, puue 80%,

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 6 korral, trahvid maksmata (tl 62-65), tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.04.2011

Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.E KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.E KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest D.E-le mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui 18 D.E

(kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2(3)

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata katseajaks Tartu vangla D.E kriminaalhooldus

osakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

M

enetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha ) eurot;

435 (nelisada kolmkümmend viis

2) kaitsetasu ) eurot 40 senti vandeadvokaat Arri Toominga

38 (kolmkümmend kaheksa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § nõuda D.E-lt menetluskul 180 lg 3 alusel ude katteks sisse 240 (kakssada

nelikümmend) eurot ja määrata see tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades

süüdimõistetut tasuma igakuiselt hiljemalt 11-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks

alates 2012.a novembrist eurot kuus kuni kogu summa vähemalt 20 (kakskümmend)

tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

D.E suhtes tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus ult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalik

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D.E s 27.03.2011 kella 23.30 üüdistatakse KarS § 266 lg 2 p 3 järgi selles, et tema paiku grupis koos D.E xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ukse lõhkumise teel tungis sisse valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse

korterisse, rikkudes valdaja xxxxxxxxxxxxxxxxxPõhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust kodu puutumatusele. Ukse lõhkumisega tekitasid xxxxxxxxxxxxxxxxxxx varalise kahju 250 eurot. Peale selle KarS § 424 järgi selles, et tema htis 26.08.2012 kella süüdistatakse D.E ju

18.42 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Lasteaia maja nr 2 juures

mootorsõidukit, s.o rollerit KYMCO AGILITY 50, vin kood LC206000061501524, olles

alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,03 mg/l kohta.

Kar toimepandud kuriteo eest taotles S § 266 lg 2 p 3 järgi prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 2 kuud vangistust ja KarS KarS 64 lg 1 alusel § 424 järgi 3 kuud vangistust. üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg

1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.E 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli

3(3)

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: lada kohtu määratud alalises elukohas e -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; , töö või õpp saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - imiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata D.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi jätta

lahendamiseks xxxxxxxxxxko tluses. hta jätkuvas mene

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi

kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha

ja kaitsetasu

vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja esitas taotluse D.E-lt sissenõutavate

menetluskulude riigi kanda jätmiseks või siis vähendamiseks ja nende tasumise ajatamiseks.

Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et D.E on 80 % töövõimekadu ja saadav pension on

väike. Menetluskulude tasumisel tuleks arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kaitsja leidis, et üldse me või ka vähendatud netluskulu tasumine

menetluskulu korraga tasumine ei oleks süüdimõistetule jõukohane. Süüdistatav selgitas, et tema pension on veidi üle 200 euro. Sellest eluasemekulusid tal tasuda ei tule, kuid tal on järelmaksulepingud.

Prokurör leidis, et arvestades isiku tervislikku seisundit ja saadava pensioni suurust, on

põhjendatud menetluskulude vähendamine, kuid mitte täielikult riigi kanda jätmine. Põhjendatud on ka menetluskulude

ositi tasumisele määramine.

Kohus leiab, et põhjendatud on esitatud taotlused menetluskulude vähendamiseks ja ositi

tasumiseks. üldse menetluskuludest vabastamine – isik saab Põhjendatud ei ole D.E

sissetulekut ja suurema osa sellest kulutab enda sõnul meelelahutuslikul otstarbel (erinevad

kõnepaketid nutitelefonide soetamiseks jmt) ning muuhulgas aeg-ajalt ka alkoholi ostmiseks.

Samas, arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, et tal ei ole alalist tööd, tal on 80 % töövõimetus, saadav pension on väike, oleks kogu menetluskulu tasumine talle ilmselt ülejõukäiv.

Samuti kogu menetluskulu tasumine ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ei ole isiku

sissetulekuid arvestades võimalik. peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS Eeltoodust tulenevalt

§ sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude vähendamiseks ja nende 180 lg 3

tasumise ajatamiseks e. ühe aasta peal

Kohtunik