1-12-9754/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9754

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

12.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav P.M

, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem

karistatud 7 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, kannab karistust Tartu Vanglas eelmise kohtuotsuse järgi,

süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

P.M-i süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu

Vanglas 12.juulil 2012.a. kella 15:04 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone 3. korrusel, väljudes ruumist nr 3126, lükkas ruumi nr 3126 ukse suure hooga tahtlikult ametiülesandeid täitva vanemvalvur G.K. suunas, mille tagajärjel tabas uks G.K. vasakut käsivart, tekitades sellega G.K. füüsilist valu.

Sellega pani P.M toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

P.M-i süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu

Vanglas, 12.juulil 2012.a. ajavahemikul kell 15:01 kuni kell 15:04 Tartu Vangla eelvangistushoone 3. korrusel asuvas ruumis nr 3126 toimunud täieliku läbiotsimise käigus viskas oma aluspüksid kahel korral ametiülesandeid täitva Tartu Vangla vanemvalvur G.K. näo suunas, solvates oma tegevusega G.K. au ja väärikust ning alavääristas vanglaametniku elukutset.

Sellega pani P.M toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritavad kuriteo, so võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.M-ile karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.M-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 järgi mõista P.M-ile alates 12.oktoobrist 2012.a.

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 kuud 26 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 kuud vangistust 09.aprilli 2012.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-12-2606 mõistetud karistuse 9 kuud 29 päeva vangistust ärakandmata osa, s.o 3 kuu 26 päeva vangistuse võrra. 09.aprill 2012.a. - 11.oktoober 2012.a. on P.M ära kandnud 6 kuud 3 päeva vangistust.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub P.M-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. P.M kannab alates käesoleva aasta aprillist vangistust kinnipidamiskohas. Ta ei oma mingit sissetulekut ja väljastpoolt vanglat toetatakse teda minimaalselt. Käesoleva kokkuleppe kohaselt jätkab süüdistatav veel rohkem kui 6 kuu pikkuse karistuse kandmist,

millise aja jooksul tal on ilmselt sissetuleku saamise võimalus samuti puudub. Seega on

ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on eeltoodu alusel ja arvestades menetluskulude suurust põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa pikema aja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud P.M vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud P.M vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest P.M-ile raskeima suurendamise teel kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu P.M-ile

kohtumaja 09.aprilli 2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kolm (3) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks kuus (6) kuud kakskümmend kuus (26) päeva P.M-ile vangistust.

P.M-ile mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest 12.oktoobrist 2012.a.

KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse sundraha P.M-ilt kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates P.M kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik