1-11-14202/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-14202

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. septembril 2012.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 24.04.2012.a ja 29.08.2012.a. avalikultel

kohtuistungi l Narva kohtumaja ruumides. te Kriminaalasja number 1-11-14202 (11240103558, 11240104713) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi T.B süüdistuses KarS § 121, § 202 lg 2 p 1, § 199 lg 2

p 4, 5, 7, 8, § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, Roman Boikatšov

süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järg lühimenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna

Konstantin prokurör Rostovtsev Süüdistatav T.B

Elukoht xxx, aukoht Viru Vangla, isikukood , ilma XXX

kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel,

– ei tööta.

Varasem karistatus

ad ed:

- 20.10.2005.a Narva Linnakohtu

poolt KarS § 199 lg 2 p

4,7,8

järgi, KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 3 aastat;

- 25.10.2006.a Viru Maakohtu

Narva kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 4,8

, § 121 järgi, KarS § 64 lg 1 alusel

vangistusega 6 kuud, KarS 68 lg 1 alusel vangistusega § 2 kuud 10 päeva;

- 16.01.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

349 rahalise karistusega 1900 krooni (121.43 eurot); järgi

- 04.08.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

201 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ehk summas 2000 krooni (127.82 eurot);

- 08.01.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

1-11-14202

2 209 lg 2 p 1, § 349 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg

2 alusel vangistusega 16 kuud, KarS § 69 lg 1 alusel

asendati karistus üldkasulikutööga 960 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 18 kuud;

- 20.04.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel

asendati karistus üldkasuliku tööga 236 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 7 kuud.

Tõkend vahistamine alates 19.07.2011.a. – Kaitsja

Vandeadvokaat

Galina Tšelnokova Süüdistatav Roman Boikatšov

Elukoht xxx, isikukood 37707043723, ilma kodakondsuseta,

põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasemad karistatused:

- 02.09.1993.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 2 aastat;

- -

26.08.1994.a Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 2,3,4, § 185 lg 2, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 5 aastat;

- 05.11.1996 Harju Maakohtu poolt KrK § 75´1 järgi vabaduskaotusega 8 kuud;

- 2-

13.01.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 15 lg § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat;

- 05.04.2000.a Narva Linnakohtu poolt KRK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 202´5 lg 1 järgi vabaduskaotusega 1 aasta;

- 21.12.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 69 lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 9 kuud;

- 15.05.2007.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk summas 2500 krooni (159.78 eurot);

- 25.11.2009.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 263 p 1,3,4 järgi vangistusega 1 aasta;

- 06.09.2010.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud;

- 07.10.2010.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4 vangistusega 4 kuud, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud;

- 21.12.2010.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 64 lg 1, §

1-11-14202

3 65 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud 18 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.07.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON

Tunnistada T.B s

121

üüdi KarS § järgi ning mõi üks)

sta talle karistuseks 1 ( aasta vangistust.

Tunnistada T.B s

lg 2 p 1

üüdi KarS § 202 järgi ning mõista talle karistuseks 3

(kolm) kuud vangistust.

Tunnistada T.B s

üüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ning mõista talle

karistuseks 1

(üks) aasta vangistust.

Tunnistada T.B s

üüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks

4 (neli) aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõist T.B-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistad

T.B vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa d. ) kuu

KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.201

kohtuotsusega mõistetud päeva kuud ning mõista

karistust- 3 kuud 25 vangistust

liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 p . Arvata Viru Maakohtu Narva kohtumaja äeva vangistust

20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 3 (kolm) kuud 2

(kakskümmend kaheksa) päeva Ärak liitkaristusest maha. andmisele kuulub 2 (kaks) aastat (kaheksa) kuud vangistust.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 19.07.2011.a kuni 27.12.2011.a

s.o 5 (viis) kuud 9 (üheksa päeva vangistust ning alates 22.04 ) .2012.a kuni 06.09.2012.a, s.o

(neli) kuud 16 (kuusteist

) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks

aasta 1 ) kuud ja 5 (viis

0 (kümme ) päeva vangistust.

Karistuse algus lugeda 07.09.2012.a.

T.B-le

valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Tunnistada s

Roman Boikatšov üüdi KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks

(kolm) kuud vangistust.

Tunnistada s

200 lg 2 p 4,7,8,9 Roman Boikatšov üüdi KarS § järgi ning mõista tall

karistuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada s

Roman Boikatšov üüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks

(kuus) kuud vangistust.

1-11-14202

4

Vastavalt KarS § 64 lg 1, , mõist lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega Roman Boikatšovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistad Roman Boikatšovit vangistusega 3 (kolm) aastat.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui

,3 Roma

Boikatšov ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatu

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt:

1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks ku viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , , töö või õppimiskoha vahetamiseks

ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustusi ,7 - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja

mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega.

Katseajaks määrata – 3 (kolm aastat. Katseaja algus ) 07.09.2012.a.

Roman Boikatšovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsus

jõustumisel.

Kannatanu hagi rahuldada. Dmitro T.B-lt kannatanu V D ( xxx) kasuks Välja mõista

kuriteoga tekitatud kahju summas 478 (nelisa

da seitsekümmend kaheksa) eurot.

Jätta kannatanute: V I (xxx ),

O A (xxx), hagid läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetlus korras.

Asitõendid: pandimaja kviitung nr A 6389 S. L nimele, mis asub toimiku materjalide juures

jätta kriminaalasja toimikute mate ööginuga, saag,

rjalide juurde. 3 pudelit viina, k verejälgedega kardin, verekaabe ülemiselt lauaplaadilt, verekaabe alumiselt lauaplaadilt, mis

asub Ida Prefektuuri hoiuruumis

, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista älja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesada

T.B-lt riigituludesse v

kaks , kaitsja

kümmend viis) eurot Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi ees

268 (kakssada k eurot ja 06 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku

uuskümmend kaheksa)

materjali st koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja poolt 24.04.2012.a de Galina Tšelnokova

kohtuistungil osutatud õigusabi eest üheksakümmend kuus 96 ( ) eurot, itsja Galin ka

Tšelnokova po .2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest kümmend kuus olt 29.08 76 (seitse eurot 80 senti.

Mõista Roman Boikatšovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesad

kakskümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi ees

258 (kakssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 24.04.2012.

1-11-14202

5

kohtuistungil osutatud õigusabi eest 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot 91 senti, kaitsj

Oleg Gorškaljovi poolt 29.08.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 125 (ükssad kakskümmend viis) eurot 28 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus:

„Süüdistatava ees , menetluskulud“. Menetluskulud -ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-11-14202 on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08. septembrist 2012.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 10. oktoobrist 2012.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu

T.B , et tema 26.05.2011.a kella 24.00 paiku, olles

süüdistatakse selles

alkoholijoobes Narvas Kangelaste tänaval maja nr , xx juures, tegutsedes koos R.E-ga

lõi rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades viimastele füüsilist R P ja S R valu.

Oma tegudega pani T.B toime teise inimese peksmise, s.t. KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

Taas tema, teades, et mobiiltelefon „Sony Ericsson K800i“ maksumusega 150 eurot oli varastatud R.E poolt, ööl vastu 27.05.2011.a, olles baaris „Imbis“ (Mõisa 1 b, Narva)

võttis antud telefoni R.E lt, hoidis enda juures ja sel päeval, tegutsedes koos R B , pantis pandimajja aadressil: xxx.

Oma tegudega pani T.B toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, isikute grupis, s.t. KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Taas tema, isikuna, kes Viru Maa 25 lg 2 - 199 kohtu 20.04.2011.a. otsusega mõisteti KarS § §

lg 2 p 9 olles alkoholijoobes, järgi süüdi, ööl vastu 01.06.2011.a, tegutsedes võõra vallasasja

äravõtmise eesmärgil lõhkumise teel, , aknaraami metallkinnituse tungis xxx asuvatesse

müügiruumidesse ja naisteparfüümi üldsummas 404 eurot varastas: V D kuuluva 10

tk ja

meesteparfüüm , 2 särki, maksumusega 42 eurot, riided (kleit, pullover, 2 kampsunit 2 pluus i)

üldsummas 32 eurot, parfüümi üld aga samuti V I kuuluva 28 tk

summas 126 eurot, 14 paari

prille üld 68,60 eurot, 3 paari meeste boksereid üld summas summas 9 eurot, mikrolaineahju

„Samsung“ maksumusega 70 eurot, elektrilise veekeetja maksumusega 20 eurot, kasutatud

1-11-14202

6

riietust üld 31.20 eurot, mängupüstoli maksumusega 2 eurot, 7 tk küünela

summas ki

üld i prillide puhastamiseks üld summas 4.90 eurot, 15 tk lap summas 7.50 eurot, 7 tk

juukseklambri üld 14 eurot, 5 paari kõrvarõnga d üld summas i summas 5 eurot, 9 paari

kõrvarõnga d üldsummas 10,80 eurot, meeste särgi maksumusega 4 eurot, prossinõel

i

a

maksum summas 6 eurot, naiste kudumi maksumusega usega 3,50 eurot, 2 tk meeste särki üld 3 eurot, 50 tk patareid üldsummas 8,60 eurot.

Taas tema, olles turul (Energia tn 2b, Narva), tegutsedes koos

ööl vastu 02.07.2011.a,

tuvastamata isikutega , valvuri D M juuresolekul, akna võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil

lõhkumise teel tungis kioski , mis kuulub A R , kust varastas sularaha summas 233,20 sse eurot.

Oma tegudega T.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

om avalikult, astamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise,

kuid vägivalda kasutamata, isikute grupis, sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4, 5

, 7, 8 ettenähtud kuriteo.

Taas tema, 19.07.2011.a kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas turul (Energia tn 2b),

tegutsedes , S koos Roman Boikatšoviga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil lõi valvurit V

rusikaga näkku, viimasele noa kõri juurde, aga seejärel akna lõhkumise teel tungis pani

kioskisse ning varastas O A kuuluvaid toiduained: 18 pk seemneid , üldsummas 13,32 eurot

10 tk pasteeti , 5 tk tualettpaberit , 7 pk teed

üldsummas 8,50 eurot üldsummas 0,75 eurot

„Super Fine“ üldsummas 8,96 eurot üldsummas 2,70 eurot , 30 tk muna , viinerid 7,5 kg

üldsummas 15.75 eurot i „Jaani“ üldsummas 6 eurot, vorst „Tallinn“ 1,9 kg

, 3 latti vorst üldsummas 6,08 eurot, vorst „Domašnjaja“ 4,2 kg üldsummas 13,44 eurot, vorst „Revali“ 2,2 kg üldsummas 7,04 eurot, vorst „ Doktorskaja“ 3 kg üldsummas 5,34 eurot, vorst „Lemmik“ 3

kg üldsummas 5,34 eurot, vorst „Semeinaja“ 1,36 kg üldsummas 2,52 eurot, vorst „Rakvere laste“ 1,4 kg üldsummas 4,90 eurot, vorst „Tšainaja“ 1 latt maksumusega 1,85 eurot, sardellid

2,10 kg üldsummas 4 eurot, üldsummas 3, pakendamiskilekottid 20 eurot, vorst „Ohhotnitskaja koptšjonaja“ 2,3 kg üldsummas 6,44 eurot, suitsurind 3,2 kg üldsummas 12,48 eurot, suitsupõseliha 3,6 kg üldsummas 9,72 eurot, salaamilõigud 3 kg üldsummas 5,85 eurot, 3 pk teed „Family Belnd“ üldsummas 2,28 eurot, 12 tk 0,5 l mahla „Moja semja“ üldsummas

6,60 eurot, 8 tk 200 ml mahla „Moja semja“ üldsummas 2,40 eurot, 3 pdl taimeõli „Oilio“

üldsummas 4,95 eurot, 6 pk a üldsummas 5,10 eurot, kanarinnad 3 kg üld maguspiim summas

7,95 eurot, kana pooltiivad 12 kg üldsummas 19,08 eurot, vorst „Kubanskaja“ 1,2 kg üldsummas 3,29 eurot, vorst „Latgales“ 1,3 kg üldsummas 4,55 eurot, vorst „Salaami“ 1,2 kg üldsummas 4,20 eurot.

Oma tegudega pani T.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardamisega, isikute grupis, sissetungimisega, s.t. KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

Roman Boikatšovi süüdistatakse selles mobiiltelefon „Sony Ericsson , et tema, teades, et

K800i“ maksumusega 150 eurot poolt 27.05.2011.a, tegutsedes

oli varastatud R.E koos T.B-ga, pantis antud telefoni pandimajja aadressil: xxx.

Oma tegudega pani R. Boikatšov toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara

turustamise, isikute grupis,

s.t. KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Taas tema, isikuna, kes - 141 lg 2 Lääne Viru Maakohtu 26.08.1994.a. otsusega mõisteti KrK §

p 2-4 , 19.07.2011.a kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes, tegutsedes koos järgi süüdi

T.B g (Energia a võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, läks turu territooriumile

tn 2b, Narva), kus T.B lõi valvurit V rusikaga näkku, viimasele noa kõri juurde, S pani

aga tema hoidis S teel tungis kioskisse ning

kinni sel ajal kui T.B akna lõhkumise

varastas O A kuuluvaid toiduained: 18 pk seemneid , 10 tk pasteeti üldsummas 13,32 eurot

1-11-14202

7

üldsummas 8,50 eurot üldsummas 0,75 eurot „Super Fine“

, 5 tk tualettpaberit , 7 pk teed

üldsummas 8,96 eurot üldsummas üldsummas 15.75 , 30 tk muna 2,70 eurot, viinerid 7,5 kg eurot, 3 latti vorsti „Jaani“ üldsummas 6 eurot, vorst „Tallinn“ 1,9 kg üldsummas 6,08 eurot,

vorst „Domašnjaja“ 4,2 kg üldsummas 13,44 eurot, vorst „Revali“ 2,2 kg üldsummas 7,04 eurot, vorst „ Doktorskaja“ 3 kg üldsummas 5,34 eurot, vorst „Lemmik“ 3 kg üldsummas 5,34

eurot, vorst „Semeinaja“ 1,36 kg üldsummas 2,52 eurot, vorst „Rakvere laste“ 1,4 kg

üldsummas 4,90 eurot, vorst „Tšainaja“ 1 latt maksumusega 1,85 eurot, sardellid 2,10 kg

üldsummas 4 eurot, üldsummas 3,20 eurot, vorst „Ohhotnitskaja

pakendamiskilekottid

koptšjonaja“ 2,3 kg üldsummas 6,44 eurot, suitsurind 3,2 kg üldsummas 12,48 eurot, suitsupõseliha 3,6 kg üldsummas 9,72 eurot, salaamilõigud 3 kg üldsummas 5,85 eurot, 3 pk teed „Family Belnd“ üldsummas 2,28 eurot, 12 tk 0,5 l mahla „Moja semja“ üldsummas 6,60

eurot, 8 tk 200 ml mahla „Moja semja“ üldsummas 2,40 eurot, 3 pdl taimeõli „Oilio“

üldsummas 4,95 eurot, 6 pk a üldsummas 5,10 eurot, kanarinnad 3 kg üld maguspiim summas

7,95 eurot, kana pooltiivad 12 kg üldsummas 19,08 eurot, vorst „Kubanskaja“ 1,2 kg üldsummas 3,29 eurot, vorst „Latgales“ 1,3 kg üldsummas 4,55 eurot, vorst „Salaami“ 1,2 kg üldsummas 4,20 eurot.

S dega eega R.Boikatšov, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegu

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardamisega, isikute grupis, sissetungimisega, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

Taas tema, olles isik, kes on 06.09.2010.a kohtulikult karistatud KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja

varem toime pannud varguse, taas 2011.a juuli alguses Narvas, Tallinna mnt,8 asuva baari

Niagara sissepääsu juurest pani toime A Z kuuluva jalgratta Merida Crossway maksumusega

320 eurot, varguse.

Oma tahtliku tegevusega Roman Boikatšjov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku polt, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg.2 p.4 ettenähtud kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi T.B

täielikult kõikides episoodides, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ei

taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks esitatud tsiviilhagid välja arvatud tsiviilhagi episoodis KarS § 200 järgi, sest teda peeti kinni sündmuskohal.

Süüdistatav Roman Boukatšjov seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, võttis talle esitatud

süüdistuse kõikides temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides omaks, ei taotlenud enda

ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ei nõustunud

tsiviilhagiga episoodis KarS õ 200 järgi, sest ta ei võtnud mitte midagi, kõik asjad jäid sündmuskohale.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid:

I köide: lk 3-5 kannatanu R. P , lk 6-7 fototabelid, lk 9 ütlused päringu vastus Narva Haiglast,

lk 10-13 kannatanu R. P , lk 14-17 tunnistaja R. S , lk 18-19 ütlused ütlused asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga, lk 20-23 kannatanu R. P , lk 24-27 kannatanu S. R ütlused

ütlused, lk 28 ütlused, lk 32 tõend Narv -31 kannatanu S. R a Haiglast, lk 33-38 kahtlustatava

T.B ütlused, kahtlustatava R.E ütlused lk 43-48 , lk 60-63 lk 64-67 , , lk 69-74

asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, lk 76 79 asitõendi vaatlusprotokoll koos -

1-11-14202

8

fototabelitega, lk 80 allkirjaleht, lk 81-84 tunnistaja S. L -87 kannatanu V. D ütlused, lk 85

ütlused, lk 88 89 kahjutasu õiendid, lk 91

- - kannatanu V. I -104 94 ütlused , lk 96

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, lk 105-110 kahtlustatava T.B

ütlused, lk 121 asitõendi vaatlusprotokoll koos allkirjaga, lk 122 111- -127 kannatanu V. I

ütlused, lk 130 ütlused, lk 135 146 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos -134 kannatanu A. R -

fototabelitega, lk 147-151 tunnistaja D. M - dmiseks esitamise

ütlused, lk 152 155 äratun

protokoll, lk 156- -164 kannatanu V. S 160 kahtlustatava T.B ütlused, lk 161 ütlused,

lk 165-167 fototabelid, lk 170- - 180 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, lk 181

183 kahtlustatavana T.B kinnipidamise protokoll, lk 184-185 isiku kainenema toimetamise protokoll koos joobeseisundi kontrollimise protokolliga, lk 186-191 kahtlustatava

T.B ütlused, lk 192 197 kahtlustatava R. Boikatšovi ütlused, lk 199 - -202

äratundmiseks esitamise protkoll, lk 203 ütlused, lk 210 214 asitõendi -209 kannatanu O. A -

vaatlusprotokoll fototabeliga, lk 249 hagiavaldus, lk 250-252 hagiavaldus lisadega, lk 253 hagiavaldus, lk 254 hagiavaldus

III köide: lk 1-5 kannatanu A. Z , lk 7-13 tunnistaja A. N , lk 14-16 ütlused ütlused asitõendi vaatlusprotokoll, lk 17 allkirjaleht, lk 19-22 kahtlustatava R. Boikatšovi ütlused

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse te gusvastasuse okoosseisu juurde, edasiselt õi ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uuritu d tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on i

seisukohal, et

T.B ja Roman Boikatšjovi süü nendele esitatud süüdistuses kogu mahus on tõendamist leidnud ning nende poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

T.B süüdistus KarS § 121 järgi

Kannatanute R P ja S R , et ütlustest tuleneb peale alkoholi tarvitamist mäletavad nad

sündmusi halvasti, kuid et mõlemad said löö on kindlad, ki, kukkusid maha, kaotasid teadvuse.

R P

on kaduma läinud isiklikud asjad ja mobiiltelefon Sony Ericsson. R P tekitatud

vigastused on fikseeritud fototabelitel, S R

pöördus traumapunkti.

Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täiel ütluste kohaselt lõi ikult, tema avaldatud

ta mõlemaid kannatanuid. Süüdistatava ütlused kooskõlas ka ja Roman

on R.E Boikatšovi ütlustega. Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B 26.05.2011.a

kella 24.00 paiku xx juures P , olles alkoholijoobes Narvas Kangelaste tänaval maja nr lõi R

ja S R rusikatega

pea ja keha piirkonda, tekitades viimastele füüsilist valu.

KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab nelja tegu, nende hulgas on löömine. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus tuvastas, et T.B lõi mitu korda süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas R P

ja S R on kohtu hinnangul

, st tuvastatud T.B poolne valuline löök. Seega

objektiivsest küljest täidetud KarS § 121 objektiivne T.B poolt koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik

paneb

teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

1-11-14202

9

T.B on tahtlikult kannatanuid ja tema on teadnud, löönud et põhjustab oma

tegudega valu. Kohtu hinnangul pani T.B

toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega.

Kohus ei t

uvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele süüdi T.B

tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja

koha s.

T.B

ja Roman Boikatšovi süüdistus KarS § 202 lg 2 p 1 järgi

Kannatanu R P ütlustest tuleneb, et pärast peksmist avastas ta, et kaduma läinud

mobiiltelefon Sony Ericsson, samuti kannatanu S R kinnitas mobiiltelefoni ja teiste asjade kadumist.

Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste kohaselt

viibides baaris ko ja Roman Boikatšoviga võttis ta laua alt mobiiltelefoni, mis os R.E oli R.E juures, ta ei teadnud, mis telefon see oli ning hiljem koos Roman Boikatšoviga

ands mobiiltelefoni pandimaja panti. id Kohtuistungil tunnistas T.B ennast süüdi täielikult, kuid kohtueelsel uurimisel ei andnud ta kohtu hinnangul tõelisi ütlusi. Kohus leiab,

et Z.D i, et tegemist on varastatud

panov oli teadlik kui võttis mobiiltelefon

mobiiltelefoniga. Kaudselt sellele viitavad Roman Boikatšjovi ütlused, mille kohaselt kui

R.E pani baaris mobiiltelefoni laua peale, sai ta kohe aru, et tegemist on peksnud

meesterahva mobiiltelefoniga, aga samuti objektiivsed asjaolud mobiiltelefon ilmus R.E –

peale meesterahvaste peksmist ning T.B ei võinud sellest mitte teada. Roman Boikatšov samuti seletas, et aitas T.B anda panti mobiiltelefoni, otsides

selle jaoks isikut, kelle nimel Peale mobiiltelefoni panti e võiks laenulepingu vormistada. andmist, kulutasid nad koos T.B-ga saadud raha. Kohus loeb Roman Boikatšovi ütlusi usaldusväärseteks.

Asitõendi vaatlusprotokolli ja laenulepinguga on tõendatud, et mobiiltelefon Sony Ericsson

anti pandimaja panti 27.05.2011 S L nimele. Kannatanu R P allkirjaga on kinnitatud, et

tema

sai mobiiltelefoni kätte.

Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B teadis, et

mobiiltelefon „Sony Ericsson K800i“ o poolt ööl vastu 27.05.2011.a, li varastatud R.E

ning, , pantis koos olles baaris „Imbis“ (Mõisa 1 b, Narva) võttis antud telefoni R.E lt ja

Roman Boikatšoviga pandimajja aadressil xxx. : Samuti on tuvastatud, et Roman Boikatsov teadis, et mobiiltelefon „Sony Ericsson K800i“ oli

varastatud R.E poolt ööl vastu 27.05.2011.a, pantis telefoni koos T.B-ga pandimajja aadressil: xxx

O tulemusena saadud vara omandamine, bjektiivne koosseis on süüteo toimepanemise

hoidmin turustamine. e või

Ülaloleval leidis kohus, et T.B oli teadlik, et mobiiltelefon on saadud kuriteo toimepanemise teel.

Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mis tahes viisilt. T.B võttis R.E poolt varastatud ja baaris laua peale pandud mobiiltelefoni endale, enda valdusse, millega omandas varastatud mobiiltelefoni.

Hoidmine on asja valdamine, mida ei tule aga mõista mitte tsiviilõiguslikus, vaid faktilises

tähenduses. Kui isik hoiab asja, mille ta oli eelnevalt omandanud, on tegemist teoühtsusega ning hoidmine on hõlmatud omandamisega. Kohus tuvastas, et T.B omandas A.

1-11-14202

10 R.E poolt varastatud mobiiltelefoni ning tema teos puudub tunnus - mobiiltelefoni hoidmine.

Seega T.B süüdistusest KarS § 202 järgi tuleb kõrvaldada süüteo tunnust - toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmine.

Turustamine on vara võõrandamine mis tahes vormis. T.B pöördus Rom

an

Boikatšovi poole, et pantida mobiiltelefoni tema nimele, kuid R.Boikatšovil puudus

dokument, mille alusel võib vormistada laenuleping. Roman Boikatšov leidis kolmandat

isikut, keda kasutasid mobiiltelefoni panti andmiseks. T.B ja Roman Boikatšov

T.B ov andsid teise isiku kaudu varastatud mobiiltelefoni ja Roman Boikatš

pandimajja pandi, said selle eest 15.00 eurot, seega turustas nad varastatud mobiiltelefoni. id

Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud mobiiltelefoni turustamise panid T.B

ja Roman Boikatšov toime grupis. Kohus on veendunud, et T.B ja Roman

Boikatšov süüteo kaastäideviijad T.B ja Roman Boikatšov

toimepanemisel on .

panid mobiiltelefoni turustamise toime ühiselt ja kooskõlastatult. Nad leppisid eelnevalt

kokku mobiiltelefoni pandi andmiseks (turustamiseks) ja soovisid seda, mõlemad otsisid

isikut, kelle nimele võib mobiiltelefoni pantida ning kasutades kolmandat isikut, pantisid telefoni ja said selle eest raha.

Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

T.B , olles teadlik, et mobiiltelefon on saadud kuriteo toimepanemise teel,

omandas ja turustas seda. Kohtu hinnangul pani T.B toime kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise otsese tahtlusega.

Roman Boikatsov ka oli teadlik, et mobiiltelefon on saadud kuriteo toimepanemise teel ja

turustas seda. Kohtu hinnangul pani T.B toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele T.B ja

Roman Boikatšovi süüdi tunnistada

nendele inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas, kõrvaldades T.B süüdistusest kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmist.

T.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi

Kannatanu V D xxx I. korrusel rendib ta ruumi, milles ütlustest tuleneb, et Narvas aadressil müüb parfüümvett, riideid ja ehteid. 01.06.2011 avastas ta, et kauplusesse tungiti sisse akna

kaudu

ja varastati parfüümi, riideid.

Kannatanu V I xxx I. korrusel rendib ta ruumi, milles ütlustest tuleneb, et Narvas aadressil

müüb parfüümvett, kasutatud riideid ja erinevaid asju. 01.06.2011 avastas kauplusesse sissetungimist.

Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste kohaselt

01.06.2011 surus ta aknaraami ruumi aadressil xxx. Tungides ruumi sisse, võttis ta sealt erinevad riided, parfümeeria. Osa varastatud riidest andis T.B välja ülekuulamise käigus. Süüdistatava ütlusi on kinnitatud kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega, kannatanu allkirjaga.

Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B ööl vastu

01.06.2011.a aknaraami metallkinnituse

tungis xxx asuvatesse

lõhkumise teel, müügiruumidesse ja varastas V D ja V I kuuluvaid asju.

1-11-14202

11

Kannatanu A R ütlustest tuleneb, et 02.07.2011 sai ta teada, et Narvas Energia turul juhtkonna kioski klaas on katki ja sealt lauasahtlist varastatud sularaha summas 233.20 eurot.

Tunnistaja D M turul turvamehena, kella ütlustest tuleneb, et öösel vastu 02.07.2011 töötas ta

01.00 ajal tuli tema juurde neljast meesterahvastest koosnev seltskond. Tunnistajale selgitati,

et nad võtavad turu kioskist viina. Kaks meesterahvast jäid tema juurde, kaks läksid turule

edasi. Tunnistaja kuulas klaasiklirinat, mõne aja pärast kaks temaga jäänud meesterahvast jooksid kioski poole. Kui ta läks vaatama, nägi, et ühes kioskis oli katkine klaas.

Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste kohaselt

tungis ta turu kioskisse sisse üksi, kedagi temaga ei olnud. Tungis sisse akna kaudu ning

lauasahtlist - ja 2-eurosed), tema arvates leidis ümbriku sularahaga ja kilekoti peenrahaga (1 kokku mitte rohkem kui 60 eurot. Pärast raha varastamist, ostis ta endale alkoholi.

Kohus loeb süüdistatav T.B

ütlusi ebausaldusväärseteks varguse

kaastäideviimise osas ning tema ütlusi on kummutatud tunnistaja ütlustega, kes väidab, et varguse toimepanijaid oli neli. T.B süü on tõendatud samuti kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega.

Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B grupis koos

tuvastamata isikutega ööl vastu 02.07.2011.a akna lõhkumise teel valvuri D M juuresolekul,

tungis kioski , kust varastas A R kuuluva sularaha summas 233,20 eurot. sse

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Kannatanute V D , V I , A R ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud,

et T.B-le varguste episoodides inkrimineeritud asjad olid eks võõrast

vallasasjadeks. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme

äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse

murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Süüdistataval T.B

kannatanute nõusolek valduse loovutamiseks puudus. Võttes kannatanutele

kuuluvaid asju, lõpetas T.B selle endise valduse ja saavutas asjade üle võimu.

Vargused olid lõpuleviidud, sest vara sai Dmitri kätte, l tekkis võimalus hakata T.B tema seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlane tegigi.

T.B on varem kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest: 20.10.2005

Narva Linnakohtu poolt, 25.10.2006, 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 järgi, seega on tema tegevuses varguste toimepanemisel korduvus.

T.B varguste toimepanemisel tungis sisse võõrastesse ruumidesse, kannatanute volitusi, nõusolekuid ruumidesse sisenemiseks T.B puudusid, seega pani ta varguse sissetungimisega.

Varguse öösel vastu 02.07.2011 pani T.B toime grupis tuvastamata isikutega.

Tunnistaja D M

ütlustest tuleneb, et kõik neli inimest tahtsid panna toime varguse ning tegid

tunnistajale ettepaneku, et tema vaikib kui pannakse toime kuriteo. Selleks, et garanteerida tunnistaja vaikust, kaks inimest jäid tunnistaja juurde ning kaks läksid turule vahetult varguse

toimepanemiseks. Kohus on veendunud, et T.B ja tuvastamata isikud on varguse

toimepanemisel . kaastäideviijad

Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne

teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et

igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast

toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik

1-11-14202

12

kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna.

KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja

kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see

saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud.

Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima,

vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise

suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema

kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud

koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04) . Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole

nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo.

Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava

sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla

teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk

siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine

tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele

vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju,

kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu.

Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et T.B pani

varguse turu kioskist toime ühiselt tuvastamata isikutega. tegutsesid ühiselt ja

Nad

kooskõlastatult, igaüks neist valitse tegu ja igaüks eelda , et süüteokoosseisu realiseerimine

s s

sõltub igast toimepanijast , tegutsedes ühtsest teoplaanist lähtuvalt,

. Kaks toimepanijatest

kontrollisid tunnistaja (valvuri) tegevust selleks, et teised toimepanijad takistamata tungisid sisse kioskisse ja varastasid võõra vara.

Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne

kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Kolmas isik on see, kes ei ole süüteo kaastäideviija või osavõtja ega ole ka muul viisil süüdlastega lähedalt seotud.

Süüdistatav T.B sai aru, et valvur D M on teadlik varguse toimepanemisest,

tema nud valvuri jaoks salajasek T.B tegutses

tegevus ei jää nähtamatuks ja s. varguse toimepanemisel avalikult.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

T.B tahtlikult võttis ära võõrad vallasasjad, soovis seda, seega pani toime vargused otsese tahtlusega.

Kohtu hinnangul T.B teod varguste toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 199 lg 2 p kui toime võõra vallasasja äravõtmin 4, 5, 7, 8 e selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupis, sissetungimisega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele süüdi T.B

tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas.

1-11-14202

13

T.B ja Roman Boikatsovi 4,

süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi

Tulenevalt KarS § 200 lg s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil -

võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on

tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja

hõivamiseks. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja äravõtmisega Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse.

Kohus loeb kannatanu V S on kinnitatud fototabelitega,

ütlusi usaldusväärsetes, ütlused

sündmuskoha ja asitõendi vaatluse protokollidega koos fototabelitega ning kannatanu O A ütlustega.

Süüdistatavad T.B ja Roman Boikatšov tunnistasid kohtuistungil ennast süüdi

täielikult, kohtueelses uurimises antud ütluste kohaselt mäletavad - nad kuriteo

toimepanemise asjaolusid h tungis sisse turul

alvasti. T.B seletas, et mäletab, et

asuvasse kioskisse, samuti mäletab valvurit, oletab, et võis valvurit hirmutada noaga. R.Boikatsov seletas, et tegelikult T.B lõi kannatanut rusikaga näkku. T.B läks

turu territooriumile, võttes endaga kaasa rauasae valvuri putkast. R.Boikatšov jäi valvuri

juurde, ning sai aru, et T.B läks kioskitest varastama. Mõne aja pärast läks R.Boikatsov kioski juures, kus oli T.B. Kui tuli politsei kohale, R.Boikatšov põgenes, T.B jäi kioskisse.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega on tuvastatud, et turul asuva kioski

müügiluugi klaas on täielikult katki, peenike metallist piirdevõrk on kõver. Kioski sees on

kappidest ja lettidelt ära võetud alkohoolsed joogid, i lõpuni joomata jäänud toiduained, samut pudelid. Kioski juures on ka toiduained ja joogid.

Loetletud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et 19.07.2011.a kella 01.00 paiku T.B

, tegutsedes koos Roman Boikatšoviga, lõi valvurit V rusikaga näkku, S pani

viimasele noa kõri juurde, aga seejärel akna lõhkumise teel tungis kioskisse

. T.B kioskisse tungimise ajal hoidis Roman Boikatsov valvuri S kinni. Seejärel võtsid T.B ja R.Boikatšov O A kuuluvaid toiduained ja jooke.

Esmalt selgitab kohus, kas kioskilt toiduainete ja jookide ära võetud näol oli tegemist süüdistatavale võõra vallasasjaga. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis, mille üle tal

ei ole õiguslikku võimu (AÕS § 68) ning mis on kellegi teise omandis. Avaldatud ja uuritud kannatanute ja süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et toiduainete ja jookide omanikuks oli

O A

. ning süüdistatavate jaoks olid asjad võõrasteks vallasasjadeks

Teiseks selgitab kohus, kas kasutati kannatanu suhtes vägivalda ning kas vägivalda kasutati asja hõivamiseks.

Kannatanu V S tulid tema putkasse kaks noormeest ning esimene, keda

ütluste kohaselt

nimetati S

a noa ning pani selle

lõi kannatanut rusikaga näkku. S võttis putkas olev

kannatanukõri vastu jal putkas ning sõnadega, et keegi tuleb . Teine noormees viibis samal a

kannatanu järgi ja viiakse ta elektrijaamasse, toetas esimese noormeeste tegevusi. Esimene

noormees läks jäi kannatanu juurde,

turule kioskite poole aga teine noorme

es kontrollides kannatanu edasisi tegevusi ning seega võimaldas teisel toimepanijal takistamata tungida sisse

kioskisse

. Kui tuli politsei, üks noormees hakkas jooksma, teine (S ) ronis kioskist välja ja sel momendil politseinikud pidasid ta kinni.

1-11-14202

14

Kannatanu ütluste kohaselt kasutati tema suhtes füüsilist vägivalda ning ähvardati noaga –

relvana kasutatava esemega. Vägivalda kasutati asja hõivamiseks, sest kohe peale

just

vägivalda kasutamist, üks süüdlas est läks sisse tungi skisse, teine jäi valvuri juurde

t ma kio

kannatanu (valvuri) tegevuste kontrollimiseks. Kasutatu asja

d vägivald oli ajaliselt seotud

hõivamisega, ning kasutati vägivalda vahetult enne asjade äravõtmist. Seega on T.B

ja Roman Boikatšovi teos KarS § 200 järgi objektiivne teokoosseis.

Edasiseks selgitab kohus kvalifitseeritavate tunnuste olemasolu.

Roman Boikatšov on varem kohtulikult karistatud röövimise toimepanemise eest

26.08.1994.a -Viru Maakohtu poolt KrK 141 lg 2 p 2-4 , seega tema tegevuses Lääne § järgi on korduvus.

Kohus leiab, et

T.B ja Roman Boikatšov röövimise toimepanemisel on

kaastäideviijad Süüdlased tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks neist valitse .

s tegu ja

igaüks eelda , et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub . Üks toimepanijast s igast toimepanijast

(T.B ), tegutsedes ühtsest teoplaanist lähtuvalt, teise toimepanija (Roman

Boikatsovi) juuresolekul kasutas kannatanu suhtes vägivalda, ähvardas noaga, R.Boikatsov

toetas T.B tegevust sõnadega ning võõra ruumi teise toimepanija sissetungimisel

kontrollis kannatanu (valvuri) tegevust selleks, et teine toimepanija takistamata viis kuriteo lõpuni.

Subjektiivsest küljest, panid T.B ja Roman Boikatšov toime röövimise otsese

tahtlusega 16 lg 3 , mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta KarS § mõttes

teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Süüdistatavate tahtlus asjade hõivamiseks on kinnitatud nende enda ja kannatanu ütlustega

ning objektiivse asjaoludega. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks

kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset

kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-128- T.B ja Roman 06). Seega täitsid

Boikatšov röövimise nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu mõlemate

, samuti

süüdistatavate tahtlusega o hõlmatud noaga ähvardamine ja kioskisse sissetungim n ine.

Kohtu hinnangul on T.B i poolt toimepandud kuritegu ja Roman Boikatšov

lõpule viidud. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt toiduained ette valmistatud ära olid

viimiseks A , joogid isegi sündmuskohal osaliselt ära joodud. Kannatanu O ütluste kohaselt

olid kioskist varastatud toiduained ja joogid. Seega, vaatamata sellele, et T.B

peeti sündmuskohal , Roman Boikatsovile õnnestus kuriteo paigast põgeneda varastatud kinni asjadega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus tuginedes kogutud Dmitri tõendite põhjal ja oma siseveendumusel järeldub, et tuleb

T.B

süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi ja Roman Boikatsovi KarS § 200 lg

2 p 4,7,8,9 kuriteo toimepanemises

järgi süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas.

Roman Boikatsovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Kannatanu A Z juuli algus 2011 avastas ta temale kuuluva jalgratta

ütlustest tuleneb, et „Merida“ vargust. Jalgrattas jättis ta baari juurde, kust see läks kaduma. 14.09.2011 leidis ta oma jalgratta pandimajas.

Kannatanu N ütlused on kinnitatud tunnistaja A ütlustega, kes seletas, et ta võttis

pandimajja panti jalgratta Roman Boikatsovilt, laenulepingu koopiaga, mille kohaselt

1-11-14202

15

18.08.2011 andis Roman Boikatš , asitõendi vaatlusprotokolli ja ov panti jalgratta 35 euro eest allkirjaga.

Süüdistatav Roman Boikatšov süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste

tunnistab ennast

kohaselt varastas ta juuli kuus 2011 Narvas Tallinna mnt-l asuvast baarist valget värvi jalgratta ning 18.08.2011 pantis ta jalgratta pandimajas.

Avaldatud ja uuritud tõendite alusel, milliseid loeb kohus usaldusväärseteks, on tuvastatud, et

Roman Boikatšov i Niagara sissepääsu 2011.a juuli alguses Narvas, Tallinna mnt,8 asuva baar

juurest A Z kuuluva jalgratta Merida Crossway maksumusega 320 eurot. võttis ära

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole

antud isiku omandis. Kannatanu jalgrattas Merida ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et

Crossway oli ile ks vallasasjaks Roman Boikatšov võõra . Asja äravõtmine ehk valduse

üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja

nõusolekuta. Süüdistataval Roman Boikatšov kannatanu nõusolek valduse loovutam

il iseks

puudus. Võttes kannatanu , lõpetas Roman Boikatšov le kuuluva jalgratta selle endise valduse

ja saavutas asjade üle võimu. lõpuleviidud, sest vara sai Roman Boikatšov kätte, Vargus on i

temal tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlane tegigi.

Roman Boikatšov on varem korduvalt kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest,

viimasel korral 07.19.2010, karistus ei ole kustunud, seega on tema tegevuses varguse toimepanemisel korduvus. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Roman Boikatš tahtlikult võttis ära võõrad vallasasjad, soovis seda, seega pani toime ov vargused otsese tahtlusega.

Kohtu hinnangul T.B teod varguste toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 199 lg 2 p kui toime võõra vallasasja äravõtmin 4 e selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Roman Boikatšov süüdi

tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas.

III Kohtu seisukoht karistuse osas ja tõkendi Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatava käitumisakt olid õigusvasta id sed. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

1-11-14202

16

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Stepanov ja Roman Boikatšov Dmitri on

nendele inkrimineeritava ja te süütegude toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas

viisil süüdi, on süüvõimelised käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. ja nende

KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, KarS § 199 lg 2 -

rahalise karistuse võ KarS § 12 ja KarS § 202 lg 2

i kuni viieaastase vangistuse, 1 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

T.B pani toime kaks isikuvastast kuritegu esimese ja teise astme kuriteod. –

Kehalise väärkohtlemise pani ta toime kahe isiku suhtes, röövimise toimepanemisel kasutas füüsilist vägivalda ja noaga ähvardust. Samuti pani T.B toime kaks teiseastmelist

varavastast kuritegu. T.B tegevusega on tekitatud , füüsilist ja materiaalset kahju kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi.

T.B on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, karistatud väärtegude

toimepanemise eest. epanovi tegevuses karistust raskendavaid

Süüdistatav Dmitri St

asjaolusid, mis on sätestatud KarS § puhtsüdamlik kahetsus,

-s 58, ei ole. T.B

süü omaks võtmine, vargusega tekitatud kahju osaline hüvitamine tagastatud asjade (riiete)

näol av karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. on kohtu hinnangul arvestat

KarS § 200 lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse. KarS § 199 lg 2, 121, 202 lg 2 järgi

on võimalik mõista ka rahaline karistus kohus ei pea seda võimalikuks. , kuid T.B

on korduvalt toime pannud varavastaseid liigi kuritegusid. Kõige kergema karistuse

kohaldamine ei suuda mõjutada T.B õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse

mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on

põhjendatud ja õigla

ne toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel

viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse

õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja s

uhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle.

T.B karistati 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg

2 p 9-

§ 25 lg 1,2 vangistusega3 kuud 28 päeva, mis asendati 236 tunni üldkasuliku tööga.

T.B pani toime kuriteod üldkasuliku töö tegemise ajal, seega T.B le - tuleb mõista liitkaristust kohaldades KarS § 65 lg 2 sätteid.

Käesolevas kriminaalasjas on T.B vahi all alates 19.07.2012 ning Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 28.12.2011 k 20.04.2011

ohtumäärasega pöörati täitmisele mõistetud

karistusest täitmata jäänud – 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti

osa

28.12.2012.a. Seega ajavahemikul 28.12.2012 kuni 21.04.2012 kandis T.B

karistust 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse järgi. Käesolevas

kriminaalasjas on kohtuotsuse tegemise ajaks eelmine karistus 3 kuud 25 päeva T.B poolt täielikult ära kantud.

Arvestades T.B poolt 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja

kohtuotsusega mõistetud ja 28.12.2011 kohtumäärasega täitmisele pööratud karistuse kandmise aega, viibis T.B eelvangistuses käesolevas kriminaalasjas ajavahemikul

19.07.2011 kuni 27.12.2011, so 5 kuud 9 päeva ja alates 22.04.2012 kuni 06.09.2012, so 4 kuu kuud 16 päeva. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb arvestada karistusaja hulka.

1-11-14202

17

Kohus leiab, et

KarS § 121 järgi tuleb mõista T.B (üks) aasta vangistust,

KarS § 202 lg 2 p 1 järgi KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi

- 3 (kolm) kuud vangistust,

- 1

(üks) aasta vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi

- 4 (neli) aastat vangistust. Kohaldades

KarS § 64 lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista

ja T.B-le

liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Dmitri T.B vangistusega 2 aastat ja 8

kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja

20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karist 3 kuud 25 päeva kuud vangistust ning mõista ust- liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Arvata Viru Maakohtu Narva kohtumaja

20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 3 (kolm) kuud 25

(kakskümmend kaheksa) päeva liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 8

(kaheksa) kuud vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates

19.07.2011.a kuni 27.12.2011.a, s.o 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust ning alates

22.04.2012.a kuni 06.09.2012.a, s.o 4 (neli) kuud 16 (kuusteist) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust.

Karistuseks algus lugeda 07.09.2012.a,

valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Roman Boikatšov pani toime kaks varavastast kuritegu, mis on teise astme kuriteod ning

röövimise, mis on esimese astme kuritegu. Roman Boikatšovi tegevusega on tekitatud

kannatanutele materiaalset kahju, kuid ei toonud ka

asa raskeid tagajärgi.

Roman Boikatšov on varem kriminaalkorras karistatud 11 korda, 7 korda karistatud

väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatav Roman Boikatšov

i tegevuses karistust

raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § oikatšovi -s 58, ei ole. Roman B

puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Kuigi KarS § 199 lg 2 ja § järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus 202 lg 2

seda vi puhul on korduvalt toime pannud

Roman Boikatšo võimalikuks. Roman Boikatšov

süütegusid. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut

õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karistusliiki – vangistust.

Vaatamata sellele, et Roman Boikatšov on varem korduvalt karistatud, karistusregistri andmetel peale viimase karistuse ära kandmist, ei ole tema süütegusid toime pannud. Roman Boikatšov väitis viimases sõnas, et läks tööle, ei tarvita enam alkohoolseid jooke ning seadust

ei riku. Kohtu hinnangul, arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude ja

puudumist temale ning Roman Boikatšovi katseid seadusekuulekalt käituda, on võimalik

määrata vangistus KarS § 74,75 sätete kohaldamisega. Samal ajal, arvestades Roman Boikatšovi eelnevaid karistusi, tuleb määrata temale täiendavaid kohustusi.

Kohus leiab, et

ile 3 (kolm) kuud KarS § 202 lg 2 p 1 järgi tuleb mõista Roman Boikatšov

vangistust,

- 6 (kuus) kuud vangistust,

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9

järgi KarS § 64 lg 1 ja lugedes kergem - 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. Kohaldades

karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Roman Boikatšovile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra

ja karistada

Roman Boikatšovit vangistusega 3 (kolm) aastat. Kohaldada KarS § 74 lg 1,3

sätteid ning määrata katseajaks 3 aastat, pannes kohustusteks mitte tarvitama alkoholi ja

narkootikume ja mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud

isikutega.

1-11-14202

18 III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri - kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja

möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid

nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse

korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile

esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord eeskätt TsMS § - -d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb

eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette

heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb

eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Teatud õiguslikult

lihtsamate nõuete puhul on kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n ö -

protokollilises vormis. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset.

Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma

vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks

tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu

kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09).

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas

konkreetses as

jas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada.

Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid: järgmised

esitas hagi summale 84 krooni (tl 253), mis vastab R.E

mobiiltelefoni maksumusele. R.E suhtes kriminaalmenetlus on eraldatud iseseisvaks

menetluseks, seega R.P poolt esitatud tsiviilhagi lahendatakse R.E suhtes kriminaalasja raames;

esitas hagi summale 478 eurot (tl 253), mis vastab T.B poolt varastatud asjade maksumusele. Kohtuistungil seletas T.B, et võtab tsiviilhagi omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega T.B tsiviilhagi tunnistamine on aluseks

tsiviilhagi rahuldamiseks ja T.B-lt kannatanu V.D kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 478 eurot välja mõistmiseks. Peale T.B hagi omaks võtmist on kohtu

hinnangul tsiviilhagi summa - tõendatud kannatanu enda ütlustega (tl 85 90). Kannatanu täpselt

loetles varastatud asju ja nende maksumust, lisas ülekuulamise protokolli juurde õiendi

tekitatud kahju kohta. V D asjade maksumuse

ei esitanud kirjalikke tõendeid varastatud kohta, kuid asjade maksumus on reaalne, vastab turu hinnale. Kohus leiab, et V D tsiviilhagi summas 478 eurot kuulub rahuldamisele ja T.B-lt välja mõistmisele;

-V.I esitas tsiviilhagi summale 380.40 eurot (tl 250). Vaatamata sellele, et kannatanu V I

esitas erinevad õiendid varastatu esemete ja nende maksumuse kohta, leiab kohus, et V.I

tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamata ja selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti

tsiviilkohtumenetluse korras. (tl 122-127) tuleneb, et

Kannatanu ülekuulamise protokollist

varastatud oli palju kasutatud riideid. Riide ostmise kohta puuduvad tal dokumendid, sest

selliste riide ost käib kaalu järgi. Missugused riided olid varastatud, võib meenutada vaid

silma järgi. kannatanu ise ei suutnud täpselt kirjeldada ja loetleda esemeid, mis oli Seega d varastatud. Peale selle V I tagastati osa varastatud riidest (tl 121), kuid V.I ütlustest ei selgu,

kuidas tagastatud osa mõjutas tsiviilhagi lõppsummat. esimesest ülekuulamise Samuti V I

1-11-14202

19

protokollist (tl 92-95) tuleneb, et ta avastas, et varastatud olid mikrolaineahju ja

elektriteekann, mis kuuluvad T H arvas ta mikrolaineahju ja , kuid teise ülekuulamise käigus

elektrilise veekeetja temalt varastatud asjade hulka. Seega kohtuliku uurimise käigus on

tuvastatud, et T.B varastas V I kuuluva vara, tekitades temale materiaalset kahju, kuid kahju täpne summa ei ole kriminaalasja arutamisel tuvastatud.

KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või

kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikule, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.

Käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse resolutsiooni tegemisel on kohus ekslikult märkinud,

et jätab kannatanu V tsiviilhagi rahuldamata, siinjuures selgitas kannatanule tema õ I igust

esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, mis on ilmne ebatäpsus. Kohus teeb

paranduse I ning jätab kannatanu V tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema

õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Käes

olev parandus ei raskenda süüdistatava olukorda.

tsiviilhagi ei esitanud, kuid süüdistusaktis on märgitud, et ta esitas tsiviilhagi summas 233.20 eurot. Kriminaaltoimikus A.R tsiviilhagi puudub. Kannatanu ülekuulamise protokollis

(tl 130- seletas, et varastati

134) puuduvad selgelt väljendatud materiaalsed nõuded. A. R sularaha summas 233.20 eurot, kuid ei märkinud, et soovib varastatud summa süüdlaselt välja mõistmist. Seega käesolevas kriminaalasjas ei ole A.R tsiviilhagi esitanud.

esitas tsiviilhagi summas 204.58 eurot (tl 254). Kannatanu esitas varastatud asjade

loetelu ( tl 203-208), kuid arvestades kohtu poolt tuvastatut – sündmuskohalt põgenes Roman

Boikatšov ja T.B peeti kinni kuriteo paigas, on ebareaalne, et Roman Boikatsov jõudis ära võtta kannatanu poolt nimetatud asjade kogust. Kohus ei kahtle kannatanu ütlustes,

et asjad läksid kaduma, kuid k kuulub täpsustamisele. Seega uriteoga tekitatud kahju suurus

kohus on seisukohal, et O A e ja selgitada

i esitanud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse resolutsiooni tegemisel on kohus ekslikult märkinud,

et jätab kannatanu O tsiviilhagi rahuldamata, siinjuures selgitas kannatanule tema õigust A

esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, mis on ilmne ebatäpsus. Kohus teeb

paranduse ning jätab kannatanu O tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitades kannatanule A tema

õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Käesolev parandus ei raskenda

süüdistatava olukorda.

Kannatanu V.D tsiviilhagi eelnimetatud ulatuses kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja väljamõistmisele T.B lt - .

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

IV Kohtu seisukoht osas asitõendite ja menetluskulude

Asitõenditeks on tunnistatud pandimaja kviitung nr A 6389 S. L nimele, mis asub toimiku materjalide juures, 3 pudelit viina, kööginuga, saag, verejälgedega kardin, verekaabe ülemiselt lauaplaadilt, verekaabe alumiselt lauaplaadilt, mis asub Ida Prefektuuri hoiuruumis.

1-11-14202

20

Pandimaja kviitung nr A 6389 S. L nimele, mis asub toimiku materjalide juures, vastavalt

KrMS § 126 lg 3 p 1 tuleb hoida kriminaalasja materjalides ning 3 pudelit viina, kööginuga, saag, verejälgedega kardin, verekaabe ülemiselt lauaplaadilt, verekaabe alumiselt lauaplaadilt,

s asub Ida Prefektuuri hoiuruumis kohtuotsuse mi tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS § aalasjas on tekkinud järgmised

-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud krimin menetluskulud:

sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt

eeluurimisel osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 06 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina

Tšelnokova poolt 24.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend

kuus) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.08.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi

eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti. Nimetatud menetluskulud tuleb T.B-lt riigi kasuks välja mõista,

sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt

eeluurimisel osutatud õigusabi eest 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 80 senti,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Oleg

Gorškaljovi poolt 24.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 135 (ükssada

kolmkümmend viis kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 29.08.2012. ) eurot 91 senti, a kohtuistungil

osutatud õigusabi eest 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot 28 senti. Nimetatud

menetluskulud tuleb

Roman Boikatšovilt riigi kasuks välja mõista,

Otsuse tegemisel kohus juhindub 233, 238, 311, 313, 315. KrMS §

Larissa Prokopenko Kohtunik