1-09-19418/83 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-09-19418

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

12. oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-19418 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.N isikukood xxx

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest G.N vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 10.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

G.N on Viru Maakohtu 24.11.2010 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 113 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 6 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus . 11.06.209 ja lõpp 11.12.2015

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval G.N-i ajal tal ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Vabanemise korral asub elama oma abikaasa Mxxx G.N juurde xxxxxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Kinnipeetaval on keskharidus. xxx eriala diplomit ei saanud kuna eriala eksamid jäid tegemata. Omab xxx. Riigikeelt ei valda. 17.01.2012 alustas Viru Vanglas riigikeele A1 taseme õpinguid

kursusel, kuid loobus 18.01.2012 töö kasuks. Isik töötab alates 03.10.2012 majandustöödel köögitöölisena. 1996 - tuseni omas ehitusfirmat 2006 aastani püüdis ametlikult kala. Alates 2006.a. kuni vangis xxx xxx). Isik ise hindas oma majanduslikku . Sissetulek oli enne vangistust korrapärane (oli olukorda vabaduses heaks. Vangistuses on sissetulekuks isiklik töötasu, millest tasub võlanõudeid el ca 34000 eurot. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib

- vangla andmet kinnipeetav tööle asuda , mis tegeleb kalapüügiga. xx

Käesolev kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Arvab, et antud kuriteo oleks sooritanud ka kainena, kuid karistus oleks t iskide ulnud siis väiksem. Alkoholialased väärteod puuduvad. R maandamiseks vanglas läbitud sotsiaalprogramm xxx. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa juurde aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on viie toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustat majaga. Käesoleval ajal elab ud

majas Mxxx G.N koos alaealise lapsega. Mxxx G.N andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. M töövõimetuspensionil ning on nõus xxxa G.N G.N vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx, mis tegeleb kalapüügiga. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja Pxxx Kxxxa selgus, et nende firma on nõus võtma G.N tööle

xxxx. Pxxx Kxxx on teadlik G.N-i kriminaalsest minevikust. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja toetab vabastamist ennetähtaegselt. kinnipeetava

G.N troonilise valve kohaldamisega. taotleb ennetähtaegset vabastamist elek

Kohus tutvunud esitat

ega, leiab, et ud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamust G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega G.N-i isikut iseloomustavad võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal nin

g sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldam

ine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustes antud hinnangust nähtub, et tema varasem k raskus ja iseloom viitavad temalt tulenevat riski äitumine, toimepandud kuriteo alkoholijoobes argessiivse käitumise võimalikkusele relva kasutamisega. G.N kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest. G.N tunnistati süüdi KarS § 113 järgi selles, et tema xxx xxx, olles alkoholijoobes, kaupluse „ , kättemaksuks alkoholijoobes olnud Andrei Aleksejevile selle eest, et too xxx tekkinud tüli käigus peksis teda kaupluse müügisaalis rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, vahetult peale kauplusest väljumist, viimase tapmise eesmärgil, tulistas A. Aleksejevit revolvertüüpi püstolist ning haavas kannatanut ühe kuuliga rindu siseorganite vigastusega ja xxx seejärel tegi veel kaks lasku tema eest ära jooksnud haavatud A. Aleksejevi suunas, kuid need kaks kuuli läksid kannatanust mööda. Saadud vigastustele järgnes massiivne verejooks, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal oma pereliikmete nähes.

Vangla iseloomustuses ada enesekontrolli ja toime panna nähtub, et isik võib alkoholijoobes kaot raske kuriteo. Andes hinnangut G.N-i poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele on G.N-i poolt

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 6% Vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 6%

Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusest järeldub, et G.N-i poolt toimepandud kuritegu riivas oluliselt kannatanute

õiglustunnet.

Kohus leiab eeltoodut kogumis arvestades ma , et süüdimõistetu käitumine vanglas ja te võimalused vabanemisel (kindel töö ja elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse - sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

G.N oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, piisav sissetulek,

- ja kindel töö elukoht kuid see ei takistanud tal toime panemast rasket isikuvastast kuritegu.

Kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere ja ka avalikkuse õiglustunne ilmselt kahjustatud.

Käesoleval vangistust I astme kuriteo toimepanemise eest ning ajal kannab G.N ka . ristuse lõpuni on jäänud vähem kui pool karistusajast ehk 3 aastat ja kaks kuud vangistust

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo toimepanemise asjaolusid ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema elektroonilise valve alla ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale G.N-i mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik