4-12-3243/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 27.09.2012.a.

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson Sekretär

Maire Viksi Tõlk Anneli Helmann

Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri KKB Liiklusmenetlustalituse 19.06.2012.a. otsus väärteoasjas nr.2315,12,006447 I.P karistamises Liiklusseaduse § 239 lg 1 p. 1 järgi

Kaebuse esitanud isik I.P, ik. xxx, elukoht xxx töökoht H OÜ

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja I.P Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri– esindaja Triinu Riigor

LÕPPOSA

Jätta I.P kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri KKB Liiklusmenetlustalituse 19.06.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,12,006447 muutmata.

Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitada advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS I.P karistati Liiklusseaduse § 239 lg 1 p. 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut,

s.o. 60 eurot selle eest, et tema 26.05.2012.a. kell 14:44 ajal Tallinnas Põhja puiesteel juhtis mootorsõidukit ning sõidu ajal ei olnud kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga.

Väärteoasi nr.4-12-3243

KAEBUSE SISU

I.P taotleb kaebuses otsuse täielikku tühistamist, sest tal oli sõidu ajal turvavöö kinnitatud. Leiab , et politseiametnikud eksisid, kuna tal oli seljas must T-särk, millest üle oli kinnitatud musta värvi turvavöö. Kaebuses leitakse veel, et menetlusnorme on rikutud. Nimelt enne väärteoprotokolli koostamist ei kuulatud kaebaja juuresolekul üle tunnistajana politseinik Peeter Grossi

Otsuse motiivid Väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et I.P juhtis 26.mail 2012.a. kella 14.44

ajal mootorsõidukit VW Golf reg. märgiga xxx ja sõitis Tallinnas Põhja puiesteel. Vaidlus

puudub ka selles, et Balti jaama juures parkimisplatsil Põhja puiesteega paralleelselt seisis politseivärvides sõiduk, mis I.P juhitud sõiduki möödumisel talle järele sõitis. Vaidlus on selles, kas I.P oli sõiduajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud või mitte.

Menetlusalune isik kinnitas kaebuses ja kohtuistungil, et tal oli turvavöö ümber ja seega nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana politseitöötaja Peeter Gross, kes liiklusjärelevalvet

teostades istus politseiautos kõrvalistmel. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta ajal, mil kaebaja

juhitud sõiduk VW Golf neist mööda sõitis, et juhil ei olnud turvavöö kinnitatud. Turvavöö rippus paralleelselt uksepostiga ukseposti küljes ja kuna oli päikesepaisteline ilm, siis turvavöö pannal helkis päikese käes. Nad sõitsid kaebaja autole järgi ja tunnistaja nägi, et juht sõidu ajal pani turvavööd peale ning kui sõiduk peatus ja ta juhi juurde läks, oligi turvavöö ümber juhi keha kinnitatud.

Kohtul puudub alus pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks või arvata, et politseitöötaja

võis eksida. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et menetlusaluse isiku sõiduki klaasid ei olnud toonitud, seega paistsid nad hästi läbi ja ukseposti küljes rippuv

turvavöö oli tunnistajale selgelt nähtav. Samuti oli tunnistajale näha juhi poolt sõidu ajal turvavöö peale panemine. Menetlusaluse isiku viide tema seljas olnud T-särgi mustale värvusele ei oma väärteoasjas tähtsust, sest tunnistaja nägi turvavööd rippumas auto ukseposti küljes ja juhi särgi värvus ei puutu üldse asjasse. Ei ole ka eluliselt usutav, et politseitöötajad hakkaksid sõitma

järgi autole juhul, kui nad ei ole kindlad turvavöö lahtiolekus ja muid põhjusi sõiduki peatamiseks ei ole.

Kuna Peeter Gross oli 100%-liselt kindel, et menetlusalusel isikul ei olnud sõidu ajal

politseiautost möödumisel turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud ja kohtul puudub põhjus tema

ütlustes kahtlemiseks, on tunnistaja Peeter Grossi ütlustega tõendatud I.P poolt 26.05.2012.a. kella 14:44 ajal Tallinnas Põhja puiesteel sõiduki juhtimine, olles turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata.

I.P väidet, et kohtuvälise menetleja poolt rikuti menetlusnorme seoses politseitöötaja Peeter Grossi ülekuulamisega peab kohus põhjendamatuks. Nimelt väitis kaebuse

esitaja, et tema juuresolekul ei kuulatud üle politseitöötajat Peeter Grossi ja kaebajale ei

tutvustatud seda tõendit. Järelikult on Peeter Grossi ülekuulamisprotokoll vormistatud menetlusnorme eirates ning seega on tegemist õigustühise tõendiga.

Väärteotoimikust nähtub, et Peeter Gross on ütlused kirjutanud omakäeliselt. Sellise õiguse annab tunnistajale KrMS § 68 lg 1 ning V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses

tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega oli tunnistajal õigus kirjutada ülekuulamisprotokolli ütlused omakäeliselt ja see selgitab, miks menetlusalune isik ei

kuulnud tema ülekuulamist väärteoprotokolli koostaja poolt. I.P istus

politseiautos Peeter Grossi selja taga ning tema ütluste kohaselt ei näinud ta, millega Peeter Gross tegeles. Järelikult ei näinud ta tunnistaja poolt ülekuulamisprotokolli omakäeliselt ütluste kirjutamist. Menetlusnormide rikkumist Peeter Grossi ülekuulamisel kohus tuvastanud ei ole.

Kohus leiab, et menetlusnormide rikkumiseks ei saa lugeda ka menetlusalusele isikule Peeter

Grossi ülekuulamisprotokolli tutvustamata jätmist kohapeal. Väärteomenetluse seadustik ei

sätesta sellist kohtuvälise menetleja kohustust. Küll aga on väärteoprotokollis kirjas menetlusaluse isiku õigusena tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva

jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Seega on menetlusaluse isiku enda otsustada, kas ta soovib väärteoasjas kogutud tõenditega tutvuda või mitte.

Liiklusseaduse § 239 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohtuvälise

menetleja poolt on valitud karistuseks 15 trahviühikut, s.o. alla sanktsiooni keskmist määra.

Vaatamata karistust kergendavate asjaolude puudumisele on karistus põhjendatud, arvestades

A.Gerganikni poolt toimepandud rikkumise esmakordsust. Teda ei ole varasemalt kordagi liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud.

Ülaltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Kohus juhindub V™S § 132 p. 1.

Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu alates 19.10.2012.a.

Kohtunik