1-11-3539/27 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-3539 (11240100009) Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. septembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maria Salli (Sall) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 390, 326 lg 2 ja § 385 p 26 ringkonnakohus määras: jätta süüdimõistetu Maria Salli määruskaebus Viru Maakohtu 18. septembri 2012 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud Viru Maakohtu 09.05.2011 otsusega tunnistati M. Sall süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja M. Salli karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 69 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel liideti Viru Maakohtu 09.05.2011 kohtuotsusega Viru Maakohtu 28.02.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud ÜKT 360 tunni ulatuses ning M. Sallile mõisteti liitkaristuseks 600 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määras kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M. Salli üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. 24.01.2012 saabus Viru Maakohtusse Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Tatjana Mironenkova erakorraline ettekanne M. Salli suhtes ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel, arvestades seda, et M. Sall hoiab kõrvale ÜKT täitmisest. Viru Maakohtu 08.02.2012 kohtumäärusega jäeti rahuldamata erakorraline ettekanne M. Salli suhtes karistuse täitmisele pööramisest ning pikendati M. Sallile määratud ÜKT täitmise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 17.09.2012. 14.08.2012 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne M. Salli suhtes ettepanekuga pöörata temale karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel, arvestades seda, et on jäänud täitmata 358 tundi ÜKT tundi.

2 Tartu Maakohus pööras 18.09.2012 määrusega M. Sallile Viru Maakohtu 09.05.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 10 kuud vangistust, mis vastab 600 tunnile ÜKT-le, vangistust täitmisele.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M. Sall ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. M. Sall on maakohtu määruse kohaselt täitnud 242 ÜKT tundi ja täitmata jätnud 358 ÜKT tundi. M. Sall rikkus seega ÜKT täitmise korda – ei täitnud kogu planeeritud ÜKT tunde vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavale. Maakohus märkis, et M. Salli ÜKT sooritusaega on juba pikendatud, ta ei ole saanud korralikult täita ÜKT tundi vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavale seoses regulaarsete terviseprobleemide tõttu ja ei ole saanud täita ka kontrollnõudeid. Maakohtu määruse kohaselt esitas M. Sall kriminaalhooldusametnikule arstitõendi, millest nähtub, et ta oli statsionaarsel ravil ajavahemikul 07.06-13.06.2012. Samuti esitas ta kohtuistungil veel kolm tõendit, kust nähtub, et ta oli ambulatoorsel ravil ajavahemikul 01.06- 29.06.2012, st kokku 29 päeva ning statsionaarsel ravil ajavahemikul 08.05-31.05.2012 ja 05.08- 24.08.2012, st kokku 43 päeva. Kokku oli ta haige 77 päeva ehk 2 kuud 19 päeva. Maakohus märkis, et M. Sall oli terve rohkem kui 4 kuud ajavahemikul 08.02.2012 kuni 17.09.2012 ning selline ajavahemik oli täiesti piisav 497 tundi ÜKT täitmiseks, kui M. Sall oleks suhtunud oma kohustuste täitmisele kohusetundlikumalt. Vaatamata sellele täitis M. Sall vaid 139 tundi ÜKT tundi. Ülaltoodu alusel, arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja M. Salli seletusi, asus maakohus seisukohale, et M. Sall hoidub tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest ning tal puuduvad selleks piisavalt mõjuvad põhjused. Maakohus leidis, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud M. Sallil teha 497 tundi üldkasulikku tööd nende 4 kuu jooksul, mil ta oli terve, täita registreerimiskohustust või koheselt esitada kriminaalhooldusametnikule arstitõendeid oma tervisliku seisundi kohta, mis võimaldaks kriminaalhooldusametnikule ümbervormistada ÜKT täitmise kava. Maakohus oli seisukohal, et kriminaalhoolduse edasine teostamine M. Salli suhtes ei ole otstarbekas, arvestades kriminaalhooldusaluse suhtumist ja tegemata jäänud üldkasuliku töö tundide arvu ja seda, et ÜKT täitmise tähtaeg on juba lõppenud. Maakohus ei nõustu ka ettepanekuga pikendada ÜKT täitmise tähtaega, kuna niisugune otsus tehti juba kohtu poolt 18.02.2012 ning see ei andnud rahuldavaid tulemusi. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu 09.05.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus – 10 kuud vangistust ehk 600 tundi ÜKT. Kuna M. Sallil on maakohtu määruse kohaselt jäänud täitmata 358 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis kuulub maakohtu määruse kohaselt ärakandmisele 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

Määruskaebustes esitatud taotluse sisu M. Sall taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse kohaselt ilmus M. Sall haiglast väljakirjutamise järel kohe kriminaalhooldusesse, ent asi oli juba kohtusse saadetud. M. Sall viitab haigla tõendile, mis näitab, miks ta ei tulnud registreerimisele ning märgib, et oli kopsupõletikuga haiglas. Määruskaebuse kohaselt sattus haiglasse ka M. Salli poeg, kellel diagnoositi liigese kõhrede põletik ja kes on seoses sellega invaliid. Määruskaebuse esitaja märgib, et esitas kõik vastavad tõendid maakohtule ning kohus esimesel korral ka pikendas ÜKT tähtaega, kuid jättis tähelepanuta selle, et tal tuli läbida lapsega rehabilitatsioonikursus. M. Sall märgib, et käis terve aprillikuu iga päev rehabilitatsioonikeskuses vastavalt koostatud külastuste plaanile, mida ta täitis. Pärast seda oli ta määruskaebuse kohaselt korduvalt haige ja haiguslehel ning ta on vastavad tõendid ka maakohtule esitanud. M. Sall märgib, et ei mõista, mis põhjusel on maakohus arvestanud vaid kolme dokumenti, kuigi ta esitas neid märksa

3 rohkem. M. Sall märgib, et kõik tema haiguslehed olid seotud kopsupõletikuga ning talle on määratud 80% ulatuses invaliidsus. Määruskaebuse kohaselt oli ÜKT seotud tuuletõmbuse ja külmaga, mistõttu jäi ta pidevalt haigeks ning kuigi palus tööd muuta, jäeti see tähelepanuta. M. Sall palub arvestada, et tal on ülalpidamisel kaks alaealist last, kellest üks on invaliid, tal on elukoht ja püsiv sissetulek ning ta ei ole end kriminaalhoolduse eest varjanud ja on alati kutsetele reageerinud. Määruskaebuse kohaselt on M. Sall nelja aasta jooksul toime pannud vaid ühe kuriteo ning ta pühendab kogu oma vaba aja lastele. M. Sall palub ringkonnakohtul kõik eeltoodut arvesse võtta ja märgib, et on valmis ÜKT lõpuni tegema või viibima kodusel arestil elektroonse järelevalve all, milleks kõik tingimused on olemas.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et M. Salli määruskaebus tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 alusel läbi vaatamata. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alustel. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Tulenevalt KrMS §-st 385 p 26 ei ole vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses käesoleva seadustiku § 427 lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus. 2. Käesoleval juhul on M. Sallile Viru Maakohtu 09.05.2011 otsusega mõistetud vangistus pööratud täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel, mis ei ole KrMS § 385 p 26 ja § 428 kohaselt edasikaevatav. Riigikohtu üldkogu 03.07.2012 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 küll põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, kuid seda üksnes osas, milles nimetatud säte ei võimaldanud esitada määruskaebust täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pöörati tingimisi kohaldamata jäetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Seega osas, milles KrMS § 385 p 26 välistab edasikaebamise KarS § 69 lg 6 ka KrMS § 428 alusel karistuse täitmisele pööramise peale, on see endiselt kehtiv ja kuulub kohaldamisele. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on oma 18.09.2012 määruses ekslikult viidanud määruse vaidlustamise võimalusele ning KrMS § 385 p 26 järgi ei ole M. Salli määruskaebus Tartu Maakohtu 18.09.2012 määruse peale vaidlustatav. Ringkonnakohus selgitab, et kuna maakohtu määrus ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatav, siis ei ole alust käsitleda määruskaebuse väiteid ega maakohtu määruse sisulisi põhjendusi ja otsustust. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus M. Salli määruskaebuse läbi vaatamata

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas