1-12-9669/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9669

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

10. oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja vandeadvokaat Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav D.S, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras ühel korral karistatud, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.juulist 2012.a,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

D.S süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 03.jaanuaril

2012.a. kella 00.04 paiku Tartus Mõisavahe tänaval mootorsõidukit Chrysler registreerimismärgiga XXX.

Sellega pani D.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.S-ile karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada D.S-ile mõistetud karistust 08.septembril 2011.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-11-9854 mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada D.S-ile mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle

pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

D.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub D.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele KrMS § 180 lg 3 ja osa

väljamõistetavatest menetluskuludest on põhjendatud jätta riigi kanda. D.S on

kutsekooli õpilane, kellel puudub püsiv sissetulek. Tema ainuke sissetulek on toitjakaotuspension natuke üle 90 euro. Ta elab koos elukaaslasega, kes küll töötab, kuid saab

väikest palka. Nende peres on ülalpidamisel alaealine laps. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata D.S-ile menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud D.S vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu D.S-ile Jõgeva kohtumaja 08.septembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie (5) kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta D.S-ile vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis D.S-ile

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada kolmkümmend (730) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma D.S talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla D.S

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna (asuk. Tartu, Kalevi 1) talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena D.S-ilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud on õigus tasuda osade kaupa ühe (1) aasta

jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik