1-12-8073/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

ä

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-8073 (12230109035) Kohtunik Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Tõlk Ilja Malštšukov Kriminaalasi D.R süüdistatuna KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Kutepova

Süüdistatav

D.R, isikukood xxx;

määratlemata kodakondsusega; emakeel: vene keel, keskharidus; ei tööta; elukoht: xxx

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 2-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.R KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista D.R-ile vangistus 6 (kuus) kuud.

KarS § 74 alusel mitte pöörata D.R-ile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui

D.R ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada D.R-i järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas;

2

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa õppimis-, eluvõi töökoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et D.R-i on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Määrata D.R katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

LS § 127 alusel on D.R kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

D.R-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista D.R-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammäära - 435.00 eurot

- kaitsjale makstud tasu - 115.20 eurot

- toimikust koopia tegemise kulu - 0.45 eurot

- ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamise eest summas - 38.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu

jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „D.R 1-12- 8073, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7

(seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

3

SÜÜDISTUSE SISU

D.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.06.2012.a kella 06.40 ajal Tallinnas, Pikri 3 maja ees mootorsõidukit Opel Omega reg märgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholi

sisaldus ühes grammis veres 2,29 mg/g lainedmääramatusega 0,06 mg/g), millega rikkus

liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse

tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1

/Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani D.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtuistungil avaldas, et esitatud süüdistus on talle arusaadav süüdistatav D.R ja ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et ta tõesti tunneb ennast süüdi, ta kindlasti rohkem ei tee selliseid vigu, ostab endale alkomeetri. See oli lolli peaga tehtud tegu, tundis, et on kaine ja istus rooli. Enam ei tee.

Kaitsja Jugans Grossmann märkis kohtuistungil, et süüdistus on kirjalike tõenditega tõendatud, tõendid on lubatavad ja tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: tunnistaja AJ ütlused /tl. 5 – 6/;

saatekirjad joobe tuvastamiseks /tl. 11 – 13/; D.R-i poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused /tl. 17 – 19/ ja D.R-i juhtimisõiguse andmed /tl. 23/.

MAAKOHTU SEISUKOHT

D.R-i poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 424 sätestatud süütegu seisneb antud juhul mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 24.06.2012.a. kella

06.40 ajal juhtis D.R mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud lisaks D.R-i

poolt süü tunnistamisele kohtueelsel uurimisel (tl. 18) ja kohtuistungil (tl. 35

pöördel) ka , millest nähtub, et 24.06.2012.a. kell joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga

07.40 võeti D.R-ilt Wismari Haigla AS-s vereproov eesmärgiga määratleda

kindlaks etanoolisisaldus veres. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 27.06.2012.a. teostatud

uuringu käigus tuvastati D.R 2,29 ± 0,06 milligrammi alkoholi ühes grammis veres (tl. 12 – 13).

Samuti on D.R-i süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tõendamist leidnud , kelle sõnul oli ta 24.06.2012.a. tunnistaja Anatoli Jažõkovi ütlustega autopatrullis koos patrullpolitseinik Ruslan Papiloviga ja märkas Vikerlase tänaval suunaga Pikri 3 sõitvat Opel Omegat registreerimismärgiga XXX, milline peatati Pikri 3 maja juures

kell 06.40. Kontrollimise käigus selgus, et mootorsõidukit juhtis D.R.

4

Mootorsõiduki juhi suust oli tuntav alkoholilõhn ja tal esinesid kerged koordinatsioonihäired.

Isik toimetati jaoskonda aadressil Vikerlase 14, kus D.R keeldus puhumast tõenduslikku alkomeetrisse, mistõttu isik toimetati Wismari Haiglasse vereproovi võtmiseks (tl. 5 pöördel, 6)

Kohus on seisukohal, et D.R-i tegevuses on tõendatud nii objektiivne kui

subjektiivne külg. D.R-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab,

et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on D.R-i käitumises tuvastatud kaudne tahtlus,

sest tarbides alkoholi ja asudes juhtima sõidukit, lootis D.R, et ta seisund

võimaldab mootorsõidukit juhtida, kuid selline arvamus ei tuginenud mitte millelegi, kuna oma seisundit ta ei kontrollinud. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt jõi ta 23.06.2012 ajavahemikul kella 21.00 kuni 00.00 1 liitri õlut, 200 grammi viina ja 150 grammi viskit, enne juhtima asumist arvas, et on juba adekvaatne, lootis, et alkohol on läinud

organismist (tl. 18). Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades süüdistatava poolt välja toodud tarbitud alkoholi kogust, pidi ta aru saama, et võib juhtima asudes olla veel joobes. Kui D.R oli tarbinud eelnevalt nimetatud koguse alkoholi ja lootis seejärel, et on

adekvaatne sõidukit juhtima, kuna alkoholi kodus on organismist läinud, on see kohtu

hinnangul naiivne ja teiste ühiskonnaliikmete suhtes hooletu arvamus, mis omakorda kinnitabki süüdistatava kaudset tahtlust süütegu toime panna.

Seega on D.R toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav D.R on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis D.R teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati

5

ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma

seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii

iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud

ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes

sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega.

Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes on töötu ning kelle ainsaks sissetulekuks on töötukassa toetus, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning

tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine D.R-i suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline

karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h samalaadsete süütegude toimepanemisest. Samas, vaatamata süüdistatava käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumisele, peab

kohus olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Süüdistatavat

süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Süüdistatava D.R-i puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Süüdistatav D.R-i on varem karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras ning osa

karistustest on seotud liiklusalaste süütegude toimepanemisega. Seega on D.R-i näol tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused sarnaste liiklusalaste rikkumiste

eest annavad signaali, et D.R ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks

ühtegi järeldust. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid

asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kohtuistungil kahetsust, mida kohus arvestab

kergendava asjaoluna. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda

tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine

kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb

kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral

konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu

pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o KarS § 424 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti.

Käesoleval juhul on tuvastatud, et D.R juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes - etanoolisisaldus ühes grammis veres oli 2,29 mg lainedmääramatus 0,06 mg/g. Seega ei ole

tegemist miinimumi lähedase alkoholijoobega KarS § 424 mõttes. Arvestades eeltoodut ja

karistust kergendava asjaolu esinemist tuleb karistuseks mõista vangistus alla sanktsiooni keskmist määra, millest 1/3 maha arvatakse.

6

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja

süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase

isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt on käesoleval juhul võimalik jätta karistus täitmisele pööramata

ning kohus on seisukohal, et D.R-i puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada ilma tema suhtes reaalset vangistust kohaldamata. Reaalse vangistuse kohaldamine

kujutab endast süüdistatava õigusseisundi kõige tõsisemat riivet ning vangistus ei tohi

tekitada isikule rohkem minetusi, kui see süü suurusest tulenevalt on vajalik. Antud põhimõtetest lähtuvalt on D.R-i suhtes otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS §

74 sätteid. Kohtu veendumuse kohaselt on karistuse mõistmise üld - ja eripreventiivne

eesmärk saavutatud, kui süüdistatavale D.R-ile mõistetud vangistuses jätta

tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu kontrollnõuete ja kohustuste täitmisele kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus on veendunud, et kõige paremini saab süüdistatavat mõjutada kriminaalhooldaja järelvalve alla andmisega keskmisest suurema katseaja pikkusega lootuses, et kõrvalise isiku järelevalve aitab süüdistatavat tagasi õiguskuulekusele. Arvestades kuriteo raskust määrab kohus katseaja pikkuseks 2 aastat ja 6 kuud ühes kohustusega järgida katseajal kontrollnõudeid. Kuna D.R on toime pannud juba teise kuriteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, siis peab kohus vajalikuks määrata temale KarS § 75 lg 2 p 2 määratud lisakohustus – mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume.

Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et erinevalt prokuröri taotlusest vangistuse

asendamiseks ÜKT-ga, leiab kohus, et karistuse eesmärke on D.R-i puhul võimalik saavutada ka ilma vangistuse asendamiseta ning üksnes kontrollnõuete järgimisega.

Tunnistades D.R-i KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada

D.R-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal

väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud

lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele

käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi

saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Käesolevas

asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade

rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks

süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse

kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. D.R-i

on varem väärteokorras karistatud 2-l korral, milledest 1 on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kriminaalkorras on D.R-i karistatud 1-l korral - KarS § 424 järgi.

7

Arvestades eelnevat peab kohus vajalikuks kohaldada D.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et 1. juulil 2011 jõustunud Liiklusseaduse § 127

kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise,

äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

MENETSLUKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt

üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud

kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab

tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu

maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat

arvestades on kohus seisukohal, et D.R-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb D.R-ilt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha summas 435.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5; § 180 lg 1 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0.45 senti, ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamise eest summas 38.00 eurot ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 115.20 eurot. Samas arvestab kohus väljamõistetud summa suurust ja asjaolu, et D.R ei oma töökohta, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohtunik