1-10-10009/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr. 1-10-10009

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoobril 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-10009 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Prokuröri abi Srgei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 11.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid F.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu F.F, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

M Ä Ä R A S:

Jätta F.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada F.F-ile ja Viru Vanglale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 26.07.2012 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava F.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 31.03.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus . 29.03.2011 ja lõpp 29.03.2013

Kinnipidamisasutuses F.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

2 Ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav asub elama ema juurde xxx, xxxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust oli sissetulekuks juhutöödest saadud tasu. Isik hindab varasemat majanduslikku olukorda heaks. Kinnipeetav sooritas kuriteod materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid. F.F puudub vabaduses garanteeritud töökoht, kuid on võimalus (ema sõnul) teostada juhutöid. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ning seitse venda ja õde.

Isik hindab suhteid lähedastega heaks. Elukaaslane on olnud varasemalt kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust oli isikul hoolimatu elustiil, mis väljendus alkoholi kuritarvitamises ja korduvate kuritegude toimepanemises. Isik tunnistab, et kuritarvitas alkoholi. Isikut on alkoholi kuritarvitamise eest väärteokorras karistatud. Väidetavalt kõik kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Alkoholijoobes võib käituda agressiivselt ja kasutada vägivalda. Ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Isik on läbitud sõltuvusvõõrutusprogrammi "Usk ja teadmine" perioodil 24.01.2012-24.04.2012 ja programmi "Sotsiaalsete oskuste treening" perioodil 17.02.2012 - 30.03.2012. Kinnipeetav on hõivatud vangla majandustöödel alates 0 08.07.2012. Töötab köögitöölisena 4.04.-

Viru Vangla toetab F.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde aadressile xxx-xxx. Keegi perekonnast Käesoleval ajal elavad majas L. F.F koos poja J. F.F. ametlikult ei tööta, tegelevad juhutöödega. Perekond ei ole võimeline pakkuma F.F-ile materiaalset toetust ametliku sissetuleku puudumise tõttu. Samuti puudub F.F garanteeritud töökoht, kuid on võimalus, ema sõnul, teostada juhutöid. Omalt poolt pakub perekond moraalse toe. Karistusregistri andmetel on F.F kolm korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgi l. F.F taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest.

Prokurör va ennetähtaegset vabastamist. ei toeta kinnipeeta

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et F.F

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.F-i isikut iseloomustavad

andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. F.F on varem 2 korda karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise

eest sh esimese astme kuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase 1 astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma

eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub F.F garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab

uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

3 Seega võib järeldada, et F.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt on F.F olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks F.F uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Arvestades F.F-i poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus

seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud,

samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu F.F-i vabastamata temale Viru Maakohtu 31.03.2011

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik