4-12-1679/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-1679 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi

Z.Z-i (Z.Z) kaebus Lõuna Prefektuuri 16. aprilli 2012. a otsusele väärteoasjas nr 2602,12,000767 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest põhikaristusena rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot Kaebuse esitanud isik Z.Z isikukood XXX elukoht: XXX Kaitsja Ain Laansalu Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Prefektuuri 16. aprilli 2012. a otsus tervikuna ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, esindaja Hillar Leet

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 jätta Lõuna Prefektuuri 16. aprilli

2012.a otsus väärteoasjas nr 2602,12,000767 muutmata ja Z.Z-i kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS Swedbank nr 221023778606. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220125093254.

2 Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu

kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada

kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 12.oktoobrist 2012. a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolud

27. märtsil 2012.a. koostas Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik Helar Pärn väärteoprotokolli, mille kohaselt Z.Z juhtis 4. veebruaril 2012.a kell 05.14 Tartus Riia – Turu- Narva mnt ristmikul mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXX fooridega reguleeritud ristmikul ja ei veendunud enne paigalt liikuma hakkamist, et see on ohutu,

mistõttu ristmikule välja sõites ei andnud teed AudiA8 reg nr XXX, mis lõpetas veel ristmiku

ületamist. Juht Z.Z põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju nii sõiduauto Audi

omanikule (ErramOÜ) sõiduki parempoolse tagaosa def. Näol ja Opeli omanikule (Several OÜ) sõiduauto esiotsa def. näol.(tl 34).

Väärteoprotokolli kohaselt on Z.Z rikkunud liiklusseaduse (LS) § 33 lg 2 p 8 ja

§ 58 lg 2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

Lõuna Prefektuuri 16. aprilli 2012.a. otsusega karistati Z.Z-i LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 75 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 300 eurot (tl 19). Z.Z esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. II Kohtu seisukoht Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et 4. veebruaril 2012. a kell 05.14 toimus avarii Tartus Riia tänaval Riia- Turu-Narva mnt ristmikul. Kõik avariiga seotud isikud kinnitavad, et menetlusaluse isiku Z.Z-i poolt juhitav sõiduauto Opel liikus ristmikule silla pealt ja liikus Riia tänaval.

T.K. poolt juhitav sõiduauto Audi liikus ristmikule mööda Riia tänavat ja sooritas ristmikul

vasakpöörde Vabaduse puiesteele. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kokkupõrge kahe

eelpool nimetatud sõiduauto vahel toimus eespool viidatud ristmikul sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud asukohas (tl 20). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et avarii tõttu said varalise kahju nii Opeli omanik kui ka Audi omanik. Z.Z on esitanud kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks põhjusel, et tema arvamuse kohaselt ei rikkunud tema ühtegi liiklusseaduse normi ja ei olnud avarii põhjustaja.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisas olevalt liiklusõnnetuse skeemilt on näha, et sõiduautod põrkasid kokku Riia- Turu- Narva mnt ristmikul. Väärteoasjas kuulati kohtuistungil üle kõik isikud, kes sõitsid avariist osavõtnud sõidukites, samuti avarii hetkel Riia tänaval vana kaubamaja ees olnud politseiametnik T.S. ja sõidukijuht O.A. .

Kaebuse esitaja Z.Z selgitas kohtus, et tema, sõites mööda Narva mnt pidi üle silla ja jäi fooris olnud punase tule tõttu seisma enne eespool viidatud ristmikku. Z.Z-i sõnul

märkas ta mööda Riia tänavat liikumas sõiduautot Mercedes ja vilkuritega politseiautot. Samas

kinnitas Z.Z , et vastassuunas foori taga ei näinud ta mitte ühtegi sõidukit. Z.Z-i ütluste kohaselt hakkas ta rohelise tulega liikuma Riia tänavale ja ühel hetkel oli Audi

3 tema ees ning toimus kokkupõrge. Kaebuse esitaja sõnul tulid autost inimesed välja ja hakkasid tema

peale karjuma ning ütlesid, et tema on süüdi. Z.Z kinnitas, et tema oma süüd ei tunnistanud, sest temal oli sõitma hakates fooris roheline tuli, kuid ta ei hakanud teises autos olnud

isikutega vaidlema. Z.Z-i ütluste kohaselt ütles ka kohale ilmunud politseiametnik, et tema nägi, et Audil oli roheline tuli ja, et avariis on süüdi Z.Z.

Tunnistaja T.S. kinnitas kohtus, et teostas 4. Veebruaril 2012. A liiklusjärelevalvet ja pidas selle

raames Riia tn kinni ühe kahtlase auto vana kaubamaja ees. Samal ajal kui tunnistaja sõidukit kontrollis kuulis ta eemal pauku ja vaatas Turu-Riia ristmiku poole, kus olid Audi ja Opel kokku põrganud.

Tunnistaja T.K. kinnitas kohtus, et 4. veebruaril 2012 hakkas ta Riia –Turu ristmikul vasakpööret

sooritama reastudes juba varem vasakule poole oodates rohelist tuld. Kui vasakpööre oli juba peaaegu sooritatud, siis sõitis Z.Z tunnistaja poolt juhitavale Audile tagant sisse. Z.Z

liikus otse sillalt Riia tänava suunas. Tunnistaja sõnul sai Audil vigastada parem pool tagumise ratta juures t ja tagumine uks. T.K. kinnitas kohtus, et kui tema ja tema autos olnud isikud tulid autost välja, siis Z.Z tunnistas, et ta on süüdi ja oli avaldanud, et ta ei märganud Audit. Peale politsei ilmumist aga tunnistaja sõnul Z.Z süüd enam omaks ei võtnud ja rääkis, et tunnistaja ise oli ristmikule sõitnud punase fooritulega. T.K. sõnul liikus ta kiirusega 30-40 km/h.

Tunnistaja M.K. avaldas kohtus, et ta istus autos kõrvalistuja pool tagaistmel. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi, et T.K. hakkas vasakpööret sooritama siis kui fooris oli roheline tuli.

Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt sõitis ta Audis juhi kõrval. Riia mäest alla sõites oodati ristmikul

rohelist tuld, et pöörata Riia tänavalt vasakule turuhoone poole. Kui Audi oli vasakpöörde sooritanud, siis järsku tuli teine auto. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi, kuidas vasakul pool oleva foori tuli läks roheliseks ja siis sooritas T.K. vasakpöörde. Seega kinnitab ka tunnistaja A.J. T.K. ütlusi.

Tunnistaja O.A. sõnul nägi ka tema Tartu vana kaubamaja ees olles, kuidas T.K. ootas Audiga ristmikul vasakpöörde sooritamist. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi, kuidas roheline tuli süttis ja ka

seda, kuidas Opeli juht Audile sisse sõitis.. Tunnistaja kinnitas ka seda, et hetkel kui Audi ootas vasakpöörde sooritamiseks võimalus, siis põles põhisektsioonis roheline tuli. Audi asus vasakpööret sooritama alles siis kui roheline tuli seda lubas. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tunnistanud Z.Z

sündmuskohal oma süüd ja väitis, et ka temal põles ristmikule sõites roheline tuli. Tunnistaja avaldas, et see ei saanud olla võimalik.

Väärteoasjas on OÜ IB FOOR poolt esitatud fooriprogrammi töögraafik (taktijaotus) ja ristmiku

skeem. Esitatud töögraafiku kohaselt töötas 4. Veebruaril 2012.a. kell 05.14 ajal Riia-Turu-

Vabaduse pst tänavate ristmikul fooriprogramm nr 8. Taktijaotusskeemilt on näha, et selle programmi raames ei saanud Z.Z asudes ristmikku ületama seda teha rohelise tulega kui samal ajahetkel oli rohelise tulega lubatud Opelile vasakpöörde sooritamine (tl 28-29).

Kohtuväline menetleja on Z.Z-ile ette heitnud, et viimane rikkus liiklusseaduse §-e 58 lg 2 ja 33 lg 2 p 8.

LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämiste alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. LS § 58 lg 2 sätestab, et foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist.

4

Kohus uurinud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et Z.Z rikkus eespool viidatud

liiklusseaduse sätteid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so rikkus mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid tekitades sellise tegevusega teisele isikule varalise kahju. Kohus

leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et T.K. sooritas vasakpöörde foori rohelise tulega. Samas välistab OÜ IB Foor tõend olukorra, et samal hetkel oleks ka Z.Z-i ees olevas

fooris olnud roheline tuli. Samas tuleb rõhutada ka seda, et nii ehk teisiti oli Z.Z

kohustus anda teed juhile, kes oli ristmikul vasakpööret sooritamas. Kohtul puudub alus kahelda

tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ja need on kooskõlas nii omavahel kui ka dokumentaalsete

tõenditega. Z.Z-i ütlused on kohtu arvates ennastõigustavad ja ei ole usaldusväärsed. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et olukorras, kus Z.Z liikus sillalt Riia tänava suunas pidi ta igatahes nägema vastassuunas foori taga olevat Audit. Seega on usaldusväärsed ka tunnistajate ütlused, mis kinnitavad, et esmalt möönis ka Z.Z ise, et oli tähelepanematu ja põhjustas seeläbi avarii. Eeltoodust tulenevalt on kohus arvamusel, et Z.Z ei olnud ristmiku ületades piisavalt hoolas ja eiras liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 ja § 58 lg 2 sätestatud eeskirju.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et kaebaja selgitusest ei tulene asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse talle inkrimineeritud väärteo eest. Kohus on veendumusel, et ristmikku ületama asudes ei olnud Z.Z piisavalt hoolas.

Kohtul puudub alus arvata, et isik tahtlikult rikkus liiklusseaduse nõudeid. Seega on ilmne, et

tegemist on ettevaatamatu teoga. Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus

kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on veendunud, et tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks Z.Z pidanud ette nägema, et tema poolt sooritatava manöövriga rikub ta liiklusseaduse nõudeid, mille tulemusel võib tekkida varaline kahju.

Eelneva põhjal leiab kohus, et Z.Z pani LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest.

Kohus ei tuvastanud Z.Z-i süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Z.Z-i on LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 75 trahviühiku

ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kohus ei ole tuvastanud Z.Z-i

puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades väärteo toimepanemise

asjaolusid ja Z.Z-i süü suurust, on kohus veendunud, et kohtuvälise menetleja poolt

mõistetud karistus on põhjendatud ja piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteo ühiskonnaohtlikkust ja sellest tulenevat vajadust avalikuks hukkamõistuks

silmas pidades ei näe kohus ka võimalust kaebajale määratud karistuse kergendamiseks. Seetõttu tuleb Z.Z-ile määratud karistus muutmata jätta.

Rutt Teeveer kohtunik