4-12-5027/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (lõpposa) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2012 Paide

Väärteoasja number 4-12-5027

Kohtunik Sirje Lahesoo

Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa

Väärteoasi F.P väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi

Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuur Paide

politseijaoskonna kaudu, esindaja Ragne Tusis, patrullpolitseinik

Menetlusalune isik

F.P , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx

Asja arutamise aeg ja koht 10.10.2012 avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.P väärteos liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks arest 4 päeva. (neli)

2. Väärteomenetluse seadustiku § 205 lg 1 alusel pöörata arest viivitamatult (VTMS) täitmisele.

3. VTMS § 44 lg 3 ja karistusseadustiku § 68 lg 2 alusel arvata F.P kinnipidamise aeg talle mõistetud karistusaja hulka.

4. Lisakaristusena võtta F.P-lt liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel ära sõiduki

juhtimise õigus tähtajaga 3 kuud. (kolm)

4.1. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

4.2. Liiklusseaduse § 127 alusel on F.P kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantseleis (Tallinna 18 Paide) kättesaadav 15.päeval alates apellatsioonteate esitamisest. Apellatsiooniõigusest võib loobuda koheselt.

VÄÄRTEOASI 09.10.2012 väärteoprotokolli AB1309907 (väärteoasi nr 2510.12.004349) kohaselt juhtis F.P 09.10.2012 kell 10.44 Järvamaal Türi vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 74.km-l suunaga Rakvere poole mootorsõidukit BMW 320 reg.märk xxxxxxxx kiirusega 117 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul 70 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr DPO19678. Sellega rikkus liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 ja Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p

30 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid (kiirusemõõteseade kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused, isiku kinnipidamise protokoll) kogumis kinnitavad, et F.P juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal, kohas mootorsõidukit BMW320 reg märk xxxxxxx kiirusega 117+-4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Seega

Väärteoasi nr 4-12-5027

ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui 43 km/h ja rikkus sellega liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid koosmõjus Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p-ga 30. Menetlusaluse isiku selline tegevus on kvalifitseeritav väärteona LS § 227 lg 3 järgi.

Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil, et ei märganud sõidukiirust piiravat märki.

Menetlusaluse isiku selline väide ei ole usutav, kuna ta ise kinnitas kohtuistungil, et sõidab

seda teed pidevalt. Seega oli menetlusalune isik ja pidi olema teadlik, et väärteoprotokollis märgitud teelõigul on sõidukiirus piiratud 70 km/h. Asjaolust, et menetlusalune isik oli teadlik

rikkumise toimepanemise kohas kehtivast kiiruse piirangust, annab tunnistust ka tema enda

väide „Seekord ma kiirustasin …..“. Kohus on seisukohal, et väärtegu on toime pandud tahtlikult ja seda otsese tahtluse vormis.

Kõike eeltuvastatut arvestades leiab kohus, et menetlusalune isik pani toime väärteoprotokollis

kirjeldatud ajal ja kohas toime liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo ning peab toimepandud väärteo eest kandma vastutust.

2. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist põhikaristusena arestiga 4 päeva ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Menetlusalune isik menetleja ettepanekus taotletud karistustele vastu ei vaielnud, kuid avaldas soovi kanda põhikaristust (aresti) nädalavahetustel.

2.1. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Arvestades, kui suures ulatuses menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust ületas, on

tema poolt toime pandud väärtegu kõrge ohtlikkusega. Liiklusalaseid väärtegusid, sealhulgas

lubatud sõidukiiruse ületamisi, on menetlusalune isik varem toime pannud korduvalt. Menetlusalusele isikule varem liiklusalaste väärtegude eest mõistetud karistused (rahatrahvid)

ei ole mõjutanud teda hoiduma süütegudest. Vastupidi. F.P on jätkanud süütegude toimepanemist, sealhulgas ka liiklusnõuete rikkumist. Vähe sellest. F.P pole talle määratud

kõiki väärteokaristusi täitnudki. Karistusregistri andmetel on F.P ainuüksi liiklusalaste

väärtegude eest määratud karistustest jätnud tasumata enam kui viisteist rahatrahvi.

Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi menetlusalune isik on oma kirjalikus seletuses märkinud … kahetsen väga tehtut ja olen kindlasti edaspidi hoolsam ..“, ei ole see

kohtu hinnangul puhtsüdamlik kahetsus. Tegemist on pigem kätteõpitud fraasiga, mida on analoogsetes olukordades vastutuse kergendamise eesmärgil mõistlik ja otstarbekas kasutada. Kohtuistungil ei avaldanud menetlusalune isik mingilgi viisil kahetsust toimepandu suhtes.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja ettepanek karistada

menetlusalust isikut põhikaristusena arestiga, st raskemaliigilise karistusega, ning lisaks kohaldada tema suhtes ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol, on igati põhjendatud.

Kohtuvälise menetleja ettepanek põhikaristuse ulatuses (aresti pikkuse) osas on küll väga leebe, kuid kui kohtuväline menetleja on veendunud, et 4 päeva aresti on piisav mõjutamaks

F.P edaspidisele õiguskuulekusele, ei pea ka kohus vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karmimat põhikaristust.

Kuna menetlusalune isik on kohtumenetluse ajaks kinni peetud, tuleb kohtuotsus aresti

mõistmise osas viivitamatult pärast otsuse tegemist täitmisele pöörata (Väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 205 lg 1). VTMS § 44 lg 3 ja karistusseadustiku § 68 lg 2 alusel tuleb F.P kinnipidamise aeg alates 09.10.2012 kella 10.50 arvata talle mõistetud karistuse (aresti) aja hulka.

Arvestades, et juhtimisõiguse äravõtmist kohaldati F.P suhtes viimati aastaid tagasi, võib lugeda põhjendatuks mõista talle seekord lisakaristus taas sanktsiooni minimaalmääras.

Sirje Lahesoo Kohtunik