1-11-1764/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-11-1764

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

11. oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-1764 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Vaike Hanni Asja läbivaatamise kuupäev 11.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne M.L-i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.L isikukood xxx viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta M.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 13.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi M.L-i enne tähtaega vabastamiseks.

M.L tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 7

Viru Maakohtu 08.02.2011 otsusega

kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 10.06.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 5 kuu ja 27 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja

27 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendati 784 tunni üldkasuliku tööga 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile selleks ajaks.

Kuna

u M.L rikkus katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi ega sooritanud üldkasulik tööd Viru Maakohtu 01.02.2012 määrusega öörati ülalmainitud kandmata p karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus . 01.02.2012 ja lõpp 28.02.2013

Kinnipidamisasutuses M.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub ta elama juurde aadressil xxx. õe Isikul on keskharidus ja elektri-gaaskeevitaja eriala. Omab keevitaja ja . lukksepa tööoskusi Varasemalt xxx keevitajana. Enne vangistust oli aeg-ajalt hõivatud juhutöödega. Isikule on määratud töövõimetus. Sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ja juhutöödel saadav palk. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Tunnistab, et kuritegu on ta sooritanud alkoholijoobes, saab aru, et alkoholijoobe ja vägivaldse käitumise vahel on seos. Alates 21.05.2012 osaleb MTÜ Convictus sõltlastele suunatud tugigrupis. Viru Vangla toetab kinnipeeta

va ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetav

M.L soovib peale võimalikku vabanemist asuda elama korterisse aadressil xxx. Antud korteris elab käesoleval ajal N Š koos 17.a. tütrega. xxx xxx

M.L elas enne vangistust na ka edaspidi elama asuda, õe juurde xxx ning soovib sin tuleb elama ajutiselt. Seega püsivaks antud elamispinda lugeda ei saa. Nxxx xxx

Š a on nõus M.L vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Täitise andmetel omab M.L võlgnevusi 15147,72 eurot. M.L on keskeriharidusega, omandanud elektri-gaasikeevitaja eriala, enne vangistust tegi enamasti juhutöid. Vabaduses garanteeritud töökohta ei oma. Politseija Piirivalveameti eniku päringust selgus, et M.L omab kehtivat pikaajalise ela elamisluba. Elamisluba ja välismaalase dokumendid on vormistatud 10.06.2011.a. M.L on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Toime pandud kuriteod on isikuvastased - seega toime pandud kuritegude dünaamika muutunud ei ole. Kriminaalhooldusele o

li määratud ühel korral seoses üldkasuliku töö määramisega: 16.02.2011.a. -

18.03.2013.a. ühtegi üldkasuliku töö tundi ei teinud, karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et M.L muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud vabanedes elama seadusekuulekat ja sõltuvusainete vaba elu. Vangistuses osaleb Convictuse tugigrupis 21.05.2012, orienteeruv lõpp 27.08.2012, mis võimaldab tal vabanedes kasutada omandatud oskusi ja teadmisi ning vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeet ava ennetähtaegset vabastamist. M.L taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning tutvunud arvamu prokuröri sega ja süüdimõistetu

selgitustega, leiab, et

M.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingim . isi enne tähtaega vangistusest vabastamine Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.L vägivaldse on kriminaalkorras karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud katseajal. Viimase kohtuotsusega mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile, kuid katseajal rikkus ta määratud kohustusi ja vangistus pöörati täitmisele, mis räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Kohus leiab, et tingimisi vabastamine vangistusest ei ole ennetähtaegne küllaldaselt põhjendatud,

kuna

M.L on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega (oli karistatud liig Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, e M.L-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist t

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 2 korda karistatud isikutevastaste kuritegude eest. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest tingimisi vangistusega. Uue samalaadse kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal, ja oli karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Ka see karistus ei avaldanud kinnipeetavale mõju ning kuna ta nõuetekohaselt ei suutnud

järgida karistusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi use ärakandmata osa vangist pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist kahe eelmise katseaja kestel, mus, et kinnipeetav suudab seekord puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendu katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks M.L ude toimepanemisest ja tema käitumine it uute kuriteg katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelnevatel katseaegadel ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu M.L-i vabastamata temale Viru Maakohtu 08.02.2011

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (

allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik