1-12-2020/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-2020

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 11. oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2020 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Vaike Hanni Asja läbivaatamise kuupäev 11.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid N.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.P isikukood xxx viibib Viru Vanglas

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. N.P

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 23.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

N.P Viru Maakohtu 01.03.2012 ots -

tunnistati süüdi usega KarS §199 lg 2 p 9 §25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti 06.12.2011 otsusega mõistetud Viru Maakohtu karistuse ärakandmata osa mõistes liitkaristuseks 11 kuud 21 päeva vangistust, millest KarS § 68 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus . 01.03.2012 ja lõpp15.02.2013

Kinnipidamisasutuses N.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral elama on tal võimalik asuda ühiselamusse aadressil xxx. Süüdimõistetu on põhiharidus, eriala omandamine jäi pooleli. Enne vangistust töötas suulise kokkulepe alusel ehitustöödel. Oli lootus, et pärast mõningast xxx

tööl olemist vormistatakse sobivusel ametlik tööleping. Töötuse perioode on tema sõnul vähe olnud. Enamus ajast töötanud mitteametlikult. Vangistuses töötab alates 10.05.2012 koristajana. Vabanemisel töökoht puudub. TÄITIS ab võlgnevusi koos täitekuludega 3601,61 -e andmetel om

eurot. Enne vangistust ei olnud majanduslik toimetulek hea, toimepandud kuriteod olid varavastased. Vabanemisel mõjutavad toimetulekut puuduv töökoht ning tasumata võlgnevused. Varem tarvitas alkoholi sagedamini, viimasel ajal enne vangistust pigem mitte. N.P sõnul üks kord nädalas ja lahjat alkoholi, näiteks õlut. Varasem vägivallakuritegu on seotud just

alkoholi kuritarvitamisega, mis näitab seda, et see võib olla probleem tema jaoks. Alkoholi tarbimine kujutab endast riski toime panna uus kuritegu. Tulenevalt kinnipeetava karistusaja pikkusest, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud.

Riskide maandamisega on tegeletud läbi individuaalsekkumiste. Käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne, mida

näitab distsiplinaarkaristuste ja intsidentide puudumine. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt rahvastikuregistri andmetel kinnipeetaval puudub elukoht, viimane sissekirjutus xxx Vestlusest komandandiga selgus, et neil pretensioone N.P suhtes ei ole, tal on jäänud väike üürivõlg, kuid kui ta selle tasub on tal võimalik peale vanglast vabanemist asuda elama xxx

ühiselamusse. N.P on põhiharidus, mille omandas xxx. Eriala ei ole, xxx elektri-gaasi keevitaja erialale õpinguid ta ei lõpetanud. N.P puudub vabanemisjärgne kindel töökoht. Vangistuses töötab majandustöödel alates 10.05.2012.a. TÄITIS e andmetel omab võlgnevusi koos täitekuludega 3601,61 eurot. -

Rahvastikuregistri andmetel omab isikutunnistust B0217355 kehtivusega kuni 15.02.2016.a.

N.P kriminaalkorras karistatud 4 korral. Esimene toime pandud kuritegu on on varavastased kuriteod. isikuvastane (mõrv) ja järgmised Peale seda 7 kehtivat väärteokaristust ÜTS järgi 2 korral, LS järgi 3 korral, KarS § 218 lg 1 - järgi 2 korral. Kriminaalhooldusele oli määratud kahel korral 23.09.2011 - 22.03.2013 -

kriminaalhooldus lõpetatud 15.12.2011 seoses karistuste liitmisega Seoses üldkasuliku tööga 14.12.2011.a. kriminaalhooldus lõpetati 21.03.2012 - 13.12.2012.a. -

seoses karistuste liitmisega. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et N.P muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud vabanedes teenima elatist läbi tööhõive ja elama seadusekuule

kat ja sõltuvusainete vaba elu. Prokurör va ennetähtaegset vabastamist. andis kirjaliku arvamuse, milles toetab kinnipeeta

N.P keeldub võimalusest ennetähtaegseks vabastamiseks ja soovib vabaneda alles peale karistuse täielikku ärakandmist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning

ära kuulanud prokuröri arvamuse ja süüdimõistetu selgitused, leiab, et N.P

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kohtu hinnangul kinnipeetava N.P ei ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. ole varasemalt katseaja kohaldamise nõudeid järginud.

Varasema katseaja kestel pani N.P toime õigusrikkumisi, millele järgnes karistuse määramine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Sergei Jegorovon on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud sh 1 astme kuriteo ning varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Uue varavastase kuriteo pani toime vahetult peale

varasema karistuse mõistmist. Varasema otsusega asendati isikule vangistus üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile, kuid ta määratud , mis räägib sellest, et ta rikkus tingimusi

ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega võtnud tõsiselt karistuse kandmise võimalust vabaduses käitumiskontrolli tingimustel. Tingimisi N.P ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna

dus on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhool ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktorik s.

Vabaduses puudub N.P garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastan

e ning tal on tasumata nõudeid. N.P puudub vabaduses alaline elukoht ja asudes elama ühiselamuse, kus elavad

paljud kriminaalkorras karistatud isikud on tõenaoline, et tema suhtlusringkonda jäävad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ning N.P puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja katseaja kestel toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema

resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul puudub veendumus, et varasemalt süüdimõistetu poolt kriminaalhooldusele allumatuse faktide ja õigusrikkumiste jätkuva toimepanemise ohud on edaspidi süüdimõistetu järjekordse vabanemise korral täielikult välistatud.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud N.P vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

(

allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik