1-11-12457/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-12457 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi abi Rait SARJAS Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.N

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.N

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 02.01.2012 ja 28.04.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav M.N

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.N on

süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.11.2011 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ning KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2

karistatud

kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud 26 päeva alates tema vanglasse saabumisest.

Viru Vangla iseloomustu 1 kehtiv sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas

viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on

läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Equip ning töötab vanglas

majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puudub kindel töökoht ja töökogemus,

samuti kutseoskused, seega on tal tööturul raske konkureerida. Kinnipeetava

2 sotsiaalvõrgustiku moodustavad vanaema ja vanaisa, kes on kinnipeetavat peamiselt ka kasvatanud. Kinnipeetaval on suur tutvusringkond, kellega koos tarvitati alkoholi. Korduv karistatus ning alkoholi kuritarvitamine iseloomustavad kinnipeetava elustiili

ja suhtumist ühiskonda. Kinnipeetav tarvitas alkoholi esmakordselt 13-aastaselt, alates 14-aastasest vanusest tarvitas alkoholi iganädalaselt, joobes on esinenud agressiivset

käitumist. Kinnipeetaval on eakohased sotsiaalsed oskused, ta suudab analüüsida

toimepandud kuritegude põhjusi ja tagajärgi. Kinnipeetav muutub agressiivseks, kui ta

on alkoholijoobes ja kui keegi provotseerib. Otseselt kinnipeetav kuritegelikke

hoiakuid ei väljenda, samas näitavad korduvad kuriteod ja ükskõikne suhtumine

kriminaalhooldusesse hoolimatust . Kinnipeetaval puuduvad vajalikud ja ükskõiksust

oskused ja tahtejõud elada seaduskuulekalt. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimis

i enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetavat on valdavalt

märgib, et

kasvatanud vanaema, vanaisa on haige ja vajab terviserikke tõttu hooldamist.

Vangistuses on kinnipeetav säilitanud suhteid vanavanemate ja emaga, suheldakse

kirjade ja telefoni teel. Lähedaste hinnangul on kinnipeetav abivalmis, kuid väga tormaka iseloomuga. Enne vangistust elas kinnipeetav stiilis, kus neljal järjestikusel päeval nädalas tarvitas ta sõpradega a innipeetavale on lastepsühhiaatri poolt lkoholi. K

pandud diagnoos. Kinnipeetaval oma elamispind puudub, peale vangistust on tal võimalik asuda elama vanavanemate juurde Elvasse, kus kinnipeetaval on oma tuba.

Majaomanik on kinnipeetava ema, nii tema ka vanavanemad on elektroonilise

järelevalve seadme paigaldamisega nõus. Vangistuses on kinnipeetavat rahaliselt

toetanud vanaema, vanavanemad on majanduslikult toimetulevad. Kinnipeetava vanaema on nõus kinnipeetavat peale vabanemist rahaliselt toetama kuni töökoha

leidmiseni. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on algharidus ja puudub kutseoskus, mistõttu on tal raskusi töökoha

leidmisega. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi summas 2187,16 €.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja väärteokorras 32 korda.

Kinnipeetavat on varem allutatud käitumiskontrollile, ta pani katseajal toime uue kuriteo ja uued väärteod. Katseaeg möödus seega probleemselt. Ka üldkasuliku töö tunnid jäid osaliselt täitmata, kuna ta pani ÜKT sooritamise ajal toime uue kuriteo

ja karistus pöörati osaliselt täitmisele. Kinnipeetava poolt on uue kuriteo toimepanemise riskid alkoholi kuritarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, impulsiivne käitumine ja töökoha puudumine peale vabanemist.

Maakohtu istung

Kinnipeetav M.N taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et

igal nädalal ta ei tarvitanud alkoholi 4 päeva järjest, mõnel nädalal vaid

nädalavahetustel. Samuti seletas kinnipeetav, et viimased 2 kuritegu pani ta toime kehtivatel katseaegadel, õpib vanglas 9 a tahab väga koju minna. -ndas klassis j

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud ja oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja leidis, et karistuse eesmärgid on kinnipeetava puhul täidetud.

3 Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taot

lus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3

korda. Tartu Maakohtu 07.10.2010 otsusega karistati teda vangistusega 6 kuud

tingimisi katseajaga 18 kuud. Uuesti mõisteti kinnipeetav süüdi Tartu Maakohtu 23.02.2011 otsusega ja karistati üldkasuliku tööga 848 tundi tegemise tähtajaga 2

aastat. Viimasel korral mõisteti kinnipeetav süüdi Tartu Maakohtu 14.11.2011 otsusega.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetavale oli kahel korral antud võimalus tõestada, et ta

suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt ja ei mõistetud karistuseks reaalset

vangistust. Kinnipeetav ei suutnud seda usaldust õigustada ja jätkas kuritegude

toimepanemist vaatamata kehtivatele katseaegadele. Tegemist ei ole ilmselgelt

õiguskuulekusele orienteeritud noore inimesega. Ka Viru Vangla iseloomustuse ja

kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt suhtub kinnipeetav kriminaalhooldusesse ükskõikselt ning eelmised katseajad möödusid probleemselt.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Kuigi kaitsja kinnitas maakohtu istungil, et kinnipeetav on seekord valmis kõiki vajalike kohustusi täitma, puudub maakohtul ülaltoodut arvestades igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida probleemideta.

Ka vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav suutnud käituda õiguskuulekalt ja talle on

määratud distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91- oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, tööoskuste, -harjumuse, -kogemuse ja kutseoskuste puudumist ei ole tema kohene töölerakendumine tõenäoline.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma vanavanemate juurde eramajja. Kuigi tegemist on alalise ja heas seisukorras elukohaga, ei anna see alust

kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Asja materjalidest nähtub, et antud elamispinnal on kinnipeetav elanud ka enne vangistust. Seega ei

suuda alaline elukoht ja kasvatajana vanaema tagada kinnipeetava õiguskuuleka

käitumise. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et vabanemise korral satub kinnipeetav tagasi samasse keskkonda ja samasse tutvusringkonda.

4

Sotsiaalprogrammide läbimise ja koristaja töötamise loeb maakohus antud asjas

positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Eelkõige tuleb

arvestada kinnipeetava käitumist enne vangistust katseaegadel ja vangistuse ajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega

kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna

heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas need ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aduma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et antud kinnipeetava puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja leiab, et antud kinnipeetaval tuleb kogu temale mõistetud karistus ära kanda vangistusena.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik